Kes tahab saada miljonäriks? (0)

Meemimeistrid hoos: ei mingit karikat! Franz Beckenbauer oma meeskonnakaaslastega ei tulnud 1974. aastal maailmameistriks. Foto: Youtube

Olgu järgnev mõttearendus sisse juhatatud ühe küsimusega: mis riik pole mitte kunagi võitnud oma kodus peetud jalgpalli maailmameistrivõistlusi – kas selleks on Brasiilia, Saksamaa, Argentina või Prantsusmaa?

Kui teil oleks avanenud võimalus sellele küsimusele anda õige vastus saksa telejaama RTL telemängus "Kes tahab saada miljonäriks?", võiksite pidada end 64 000 euro võrra rikkamaks.

Millised võiksid olla need meetodid, mis aitaks eristada fakte, mis tekkinud ühe konkreetse valdkonna sees, mis tollesama valdkonna sees on enesestmõistetavad, kuid millel on olnud suutlikkust muutuda käibetõdedeks ka valdkonna piiridest väljaspool? Pakun välja, et üks selliseid lähenemisnurki võiks seisneda populaarsete mälumängude küsimusi uurides ning Saksamaal alates 1999. aastast järjepidevalt eetris olnud miljonisaade on väga populaarse telemälumänguna selleks küllap üks parimaid platvorme.

Kuna Eestis oli kõnealune saade Hannes Võrno juhituna viimati eetris 2008. aastal, siis meenutame esmalt, et vastamisvooru pääsenud mängija peab miljoni teenimiseks vastama viieteistkümnele nelja valikvastusega küsimusele, kusjuures kolmel korral saab ta kasutada nn õlekõrt: mängija võib küsida arvamust stuudiopublikult; kriipsutada maha kaks valevastust; samuti on mängijal õigus mõnelt oma tuttavalt pooleminutilise telefonikõne ajal abi küsida.

Paralleelselt kumuleeruva võidusummaga kasvab ka küsimuste raskusaste, kuid siinse veeru paremaks mõistmiseks tuleb teha oluline täpsustus. Nimelt tuleks esitatavad küsimused jagada tinglikult kahte kategooriasse.

Nimetagem esimest n-ö objektiivseks kategooriaks, kuhu võiks paigutatud küsimused, mis koostatud konkreetsesse kultuuriruumi kuuluvaid vastajaid silmas pidades ning kellelt miinimumina eeldatakse tolle kultuuriruumi protsesside jälgimist (lihtsam kategooria). Teise kategooria moodustavad subjektiivsed küsimused, mis miinimumina eeldab vastaja laia silmaringi ning kus akadeemiline sügavus lihtsustab küsimusteredelil ülespoole liikumist (raskem kategooria). Sellegi poolest on küsimustik üldjoones koostatud selliselt, et liites isiklikud teadmised õlekõrtega, võib vastaja tollel redelil üsna hõlpsalt edasi liikuda.

Waldi Hartmann. Foto: hna.de

Küllap on juba arusaadav, et sellisel moel kirjeldatud mudel ei anna alati võimalust iga konkreetset küsimust kindlasse kategooriasse paigutada iseenesest, kuna mõnel juhul on seda võimalik teha alles tagantjärele; kusjuures toetuma ei pea siis vaid küsimusele endale, kuivõrd avalikule reaktsioonile. Mida valulikum reaktsioon, seda objektiivsem oli küsimus, seda enesestmõistetavam oli vastus. Ja valulik saab reaktsioon olla vaid vale vastuse korral.

Tollele n-ö objektiivsele kategooriale alljärgnevalt keskendumegi ning ühele küsimus-juhtumile toetudes püüame mõista, kuidas mõned jalgpalliteemalised faktid laiemasse ühisteadmisse haaratakse. Niisiis, lähme tagasi artikli algusesse ja küsime uuesti: mis riik pole oma kodus maailmameistriks tulnud?

See küsimus esitati RTL-i miljonisaates 2013. aasta 21. novembril eetrisse läinud prominentide erisaates, kui vastajateks paarisrakendina vastanud saksa moelooja Guido Maria Kretschmer ning telesaate Germany´s Next Topmodel 2006. aasta võitja Lena Gercke.

Kuigi tänaseks on tollest episoodist möödunud viis ja pool aastat, annab see endast siin-seal ikka ja jälle märku; viimati mõned nädalad tagasi, kui seda siinse loo peategelase, hetke pärast nimetatava mehe sünnipäeva raames taas meenutati. Mis siis õigupoolest juhtus?

Tandem Kretschmer–Gercke küsimusele vastust anda ei osanud ning seepärast otsustati kasutada helistamisvõimalust. Kuna küsimus oli järjekorras üheteistkümnes, mis tähendas, et mängus oli juba 64 000 eurot, otsustasid vastajad loobuda vähimastki riskist ning helistasid Waldi Hartmannile, ühele tuntumale saksa spordiajakirjanikule. See mis järgnes, kuulub lahutamatult nii saksa tele-, kui ka jalgpallifolkloori.

Jätame vahele kõik meelelahutuslikud formaalsused (tervitused, vastastikused komplimendid, küsimuse ettelugemine) ning alustame hetkest, mil Hartmann vastama asus. Kuna talle jäi küsimuse esitamise järel vastamiseks vaid kümme sekundit, saame siin ära tuua kogu tema vastuse. Hartmann ütles: "Saksamaa ei ole mitte kunagi oma kodus MM-i võitnud. 2006. aastal saime kodus kolmanda koha ning see on ka ainus kord, kui MM on Saksamaal toimunud. Te võite seda kõike mu raamatust "Kolmas poolaeg" järele lugeda."

Saatejuht Günther Jauch ei suuda Hartmanni eksimust uskuda. Foto: n-tv

Siinkohal kõne katkestati. Gercke säras ja plaksutas käsi ning Kretschmer näis samuti rahul olevat. Seevastu saatejuht Günther Jauch oli ajanud silmad punni ning kahe käega peast haaranud. Ka publik oli tähelepanuväärselt elevil.

Tähelepanuväärne oli ka saatele järgnenud avalikkuse reaktsioon. "Teleajaloo suurim häbiplekk!" kuulutas Bild esilehel; nädalaajakirjad ei jäänud võlgu. Stern: "Veel üks nisuõlu, ja Waldi oleks meid 2006. aasta maailmameistriks teinud"; Focus: "Nisuõlu-Waldi ei teadnud MM-küsimust".

Twitter ja Facebook möllasid: "Waldi 74 on uus Schalke 05" (Schalke juhtumist lähemalt siin); ning ZDF-i teleajakirjanik ajakirjanik Markus Lanz kutsus Hartmanni kolm päeva pärast miljonisaadet omanimelisse õhtusesse jutusaatesse. "Suur koalitsioon, automaks, lasteaiakohad, sookvoodid, miinimumpalk, energiaküsimused. Juba on kosta esimesi märkusi: kas tõesti pole Saksamaal tähtsamaid küsimusi!? Siiski, on küll! Ja siin on mees, kes selle algatanud," tutvustas Lanz oma vasakul käel istunud Hartmanni, kes viie külalisega saate 70 minutilisest sisust 23 endale napsas.

Kui Hartmann oli oma eksimuse tausta selgitanud, olles eelnevalt saanud Lanzilt tänada südikuse eest saate osalemiskutsele positiivselt vastata, mängiti sealsamas läbi Hartmanni rehabiliteerimise iseloomuga mälumäng, mille esimesele küsimusele õigesti vastamise järel teatas Lanz, et tegemist on ajaloolise hetkega, kuna Hartmann vastas õigesti jalgpalliteemalisele küsimusele. Publik ja saatekülalised itsitasid.

WDR telesaates "Zeiglers wunderbare Welt des Fußballs" ("Zeigleri imeline jalgpallimaailm") demonstreeris saatejuht Arnd Zeigler ajalehe Bildi esikaant: "Teleajaloo suurim häbiplekk!". Foto: Youtube

Noid tollal sündinud vähem või rohkem intelligentseid vaimukusi on internet tihedalt täis, kuid meie ülesanne pole siin noid üles noppida või noile vihjata, kuivõrd nonde kaudu rõhutada, kuivõrd oluline üks ammune võit olla võib. Enamgi veel – kuigi keegi ei kahtle, et Hartmann õiget vastust ei teaks, muutis tolle reaktsiooni teravaks just kinnistunud veendumus nimetatud fakti kuulumisest saksa kultuuriruumi elementaarteadmiste hulka.

Ent võibolla polekski nimetatud juhtum siin meie tähelepanu köitnud, kui sellesama juhtumi raames poleks varjatult välja pakutud ka üht võimalikku selgitust, kuidas mõned teadmised laiemas kultuuriruumis kinnistatakse. Selleks peame pöörduma tagasi RTL-i stuudiosse ning uurima, kuidas sündmused Hartmanni kõne lõppedes edasi arenesid.

Üldiselt peetakse saatejuht Jauchi stiili sõbralikuks ja vastajaid toetavaks ning küllap oli tema eelpool kirjeldatud reaktsioon (peast kinnihaaramine) üheks põhjuseks, miks vastajad ka teise õlekõrre järele haarasid ning stuudiopubliku abi palusid.

Tuleb muidugi möönda, et ega nende vastamine seeläbi palju lihtsamaks ei muutunud, sest 48 protsenti publikust pakkus vastuseks Brasiiliat ning 40 protsenti Prantsusmaad, ent kuna meile pakuvad huvi vaid rangelt saksa kultuuriruumist kõnelevad faktid, siis polegi sel väga suurt tähtsust. Seega, oluline on, et vaid üks protsent publikust pakkus jätkuvalt, et selleks riigiks võiks olla Saksamaa. Ülejäänud 99 protsenti näisid aga mäletavat Franz Beckenbauerit, Gerd Müllerit, Sepp Maierit ja teisi, kes 1974. aastal Müncheni olümpiastaadionil Johan Cruijffi juhitud Hollandi alistasid.

Ja siis, kui selge veendumus, et Saksamaa nimetatud vastuseks olla ei saa, hakkab Gercke, too vastajatepaari naispool ootamatult üht viisikest ümisema: "1954, 1974 ...". Jauch haarab kohe viisijupist kinni ning nagu heatahtlik kooliõpetaja aitab oma külalistel meenutada 2006. aasta Sommermärcheni-aegset hittlugu ansamblilt Sportfreunde Stiller, milles loetletakse üles Saksamaa koondise MM-võidud lootusega seda rida 2006. aastal jätkata.

Tuntud viisijupi kaudu saksa jalgpalliajalugu meenutatud, ohkab Gercke nördinult, kuid toosama ohe kinnitab, et Saksamaa jalgpalli puudutavad faktid võisid tol hetkel temani jõuda küll ootamatult, aga kindlasti mitte uudsetena.

Need teadmised on temasse, ja küllap ka paljudesse teistesse saksa kultuuriruumi kaasatud inimesteni jõudnud sedasama rada pidi, nagu õpetatakse brittidele nende troonihoidjate nimekirja luulerütmis: Willie, Willie, Harry, Stee – Harry, Dick, John, Harry three...; ja umbes nii, nagu iga eestlane teab Thomas Edisoni teist eesnime, ja seda mitte tänu oma füüsikaõpetajale, vaid tänu Ivo Linnale.

Need teadmised viibivad ühiskonnas anonüümsetena ning anonüümsus annab neile enesestmõistetava iseloomu. Sellistele küsimustele vale vastuse andmine, olgu selgitused sõnastatud kui tahes kõlavalt, võivad ühiskonda, nagu nägime, arvestataval määral ehmatada.

Ent kui vastuse mitteteadmine puudutab n-ö subjektiivsesse kategooriasse paigutuvaid küsimusi, siis reageerib ühiskond õlakehitusega ning et reaktsioon mingilgi moel terav saaks olla, selleks peavad olema täidetud hoopis teistesse kategooriatesse paigutuvad tingimused. Olgu ühele neist päris lõpetuseks ka viidatud. Esiteks seetõttu, et tolle episoodi järel visati edaspidiste küsimuste koostamisel välja üks senine allikas, teiseks aga seetõttu, et too problemaatiline küsimus on meile sobivalt jalgpalliteemaline.

Nimelt küsis Jauch 2005. aasta oktoobris poole miljoni euro küsimusena, kes on see Nobeli preemia saanud füüsik, kes mänginud oma riigi jalgpallikoondises. Kuigi toona jättis mängija küsimusele vastamata, selgus siiski, et õigeks vastuseks oleks loetud taanlane Niels Bohr.

Ent kaks päeva hiljem imbus erinevatesse meediakanalitesse teade, et nimetatud vastus poleks olnud õige. "RTL-i soperdis," teatas ajakiri Spiegel.

Selgus, et saate küsimuste koostajad olid Niels Bohri ajanud segamini tolle venna Haraldiga ning kuna allikana oli kasutatud Wikipediat, otsustati seda küsimuste koostamisel edaspidi mitte kasutada.

Eesti mälumängude koostajad võivad aga eestikeelset Wikipediat vähemalt selles osas usaldada. Hetkel seisab seal: "Noorena harrastasid mõlemad vennad jalgpalli. Harald Bohr mängis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolümpiamängudel ja pälvis seal hõbemedali."

Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (0)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

Pikk ette (ja ise järele) | Otsime koduliiga parimat võõrleegionäri + Pohlaku presidentuuri eripärad
POTENTSIAALSED ÜLEMINEKUD
MUSTA MÕTISKLUSED
Tippspordi varjatud kaasnähtusest
MUSTA MÕTISKLUSED
OLULIST
TOIMETAJA VALIK
SOCCERNET.EE JALGPALLISAADE
RISTNURK
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
17
14
1
2
52:12
43
2.
Tallinna FCI Levadia
17
13
2
2
54:12
41
3.
Nõmme Kalju FC
17
11
4
2
32:15
37
4.
Paide Linnameeskond
17
11
3
3
36:10
36
5.
JK Narva Trans
17
4
6
7
22:22
18
6.
FC Kuressaare
17
4
4
9
10:33
16
7.
Tartu JK Tammeka
17
4
3
10
24:33
15
8.
Viljandi JK Tulevik
17
4
3
10
16:34
15
9.
JK Tallinna Kalev
17
2
3
12
11:43
9
10.
Maardu Linnameeskond
17
2
3
12
10:53
9
REKLAAM
SILM PEALE!

Vaata siit saate "Silm peale!" viimast osa!

SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
43
Tallinna FCI Levadia
41
Nõmme Kalju FC
37
Paide Linnameeskond
36
JK Narva Trans
18
FC Kuressaare
16
Tartu JK Tammeka
15
Viljandi JK Tulevik
15
JK Tallinna Kalev
9
Maardu Linnameeskond
9
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK