Klavan sai jalgpalliliidu juhatuse liikmeks (9)
Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) üldkogu valis organisatsiooni juhatusse uute liikmetena Ragnar Klavani ja Indrek Schwede.
Kui Klavan on portfellita juhatuse liige, siis Schwede vastutusalaks on meedia ja avalikud suhted, mille eest varem oli vastutanud Vaapo Vaher, kes tänavu märtsis suri.
38-aastane Klavan on valitud seitse korda Eesti aasta parimaks jalgpalluriks, esindanud meeste koondist 130 kohtumises, mänginud lisaks Eesti Premium liigale Inglismaa, Saksamaa, Itaalia, Hollandi ja Norra kõrgliigas ning esimese eestlasena UEFA Meistrite Liiga põhiturniiril, teeninud Meistrite liiga hõbemedali ning võitnud Hollandi meistritiitli. 2023. aastal autasustas vabariigi president Klavanit Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Praegu mängib Klavan Tallinna Kalevis ning on selle klubi president. Klavan on teist põlve koondislane, sest tema isa Dzintar esindas koondist aastatel 1993-1995.
61-aastane Schwede töötas ligi 40 aasta jooksul ajakirjanikuna väljaannetes Säde, Edasi, Õhtuleht, Noorte Hääl, Päevaleht, Sporditäht ja Jalka, ta on Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi asutajaliige. Schwede on kirjutanud raamatud "Väike jalgpallipiibel" (2001), "Mart Poom. Minu lugu" (2014), "Joel Lindpere: "Mina otsustan mänge"" (2018) ning "Eesti jalgpalli ajalugu. I osa" (2022), samuti olnud kahe olümpiaraamatu (2004, 2006) peatoimetaja. Eesti Spordimuuseum ja Eesti Olümpiaakadeemia tunnustasid 2014. aastal Schwedet aasta parima spordiraamatu eest Georg Hackenschmidti nimelise auhinnaga. Aastatel 2006–2013 oli ta Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu liige ning aastatel 2005–2012 Eesti Curlinguliidu president. Tartu ülikool omistas 2021. aastal Schwedele doktorikraadi ajaloo alal.
Lisaks muutus juhatuse liikme Anastassia Morkovkina vastutusala: üldkogu valis Morkovokina vastutama juhatuses naistejalgpalli arengu eest. 42-aastane Morkovkina tuli mängijana 15-kordseks Eesti meistriks ja valiti kaheksal korral Eesti parimaks naisjalgpalluriks. Eesti koondist esindas ta 75 mängus ja lõi 40 väravat. Morkovkina saavutas 14 korral naiste Meistriliiga parima väravaküti tiitli. Treenerikarjääri alustas ründelegend 2018. aastal, kui asus oma pikaajalise koduklubi Pärnu JK naiskonna eesotsa. Pärast seda tegutses ta Viimsi MRJK treenerina ning on viimased aastad olnud naiste koondise kaaspeatreener.
Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liikmed: Aivar Pohlak (president), Gerd Müller (I asepresident), Ainar Leppänen (II asepresident), Tarmo Lehiste, Teet Ilves, Priit Penu, Marek Lemsalu, Eduard Rõžov, Mart Poom, Daniil Savitski, Are Altraja, Anastassia Morkovkina, Ragnar Klavan, Indrek Schwede.
Väga hea artikkel Ekspressis, kuhu jooksevad mõlemad mainitud punktid (https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120283241/isa-poja-poliitika-eesti-jalgpallis-jalgpalliliit-vottis-fc-flora-paastmiseks-miljon-eurot-laenu).
On täitesti arusaamatu, miks on meil nii palju klubisid, kui need ei suuda end ära elatada. Artikklist tuleb välja ning ka varasemalt on metsikult jutte olnud, kuidas EJL praktiliselt loobib raha klubidele, sest need ei saa hakkama. Küll on päästmist vajanud Tammeka, siis on millegagi hakkama saanud Kalju, nüüd jõudis raha Paideni, Florat pole isegi mõtet mainida - praktiliselt terve artikkel ongi nendest. Soccernet võiks olla nüüd see uuriv keha ning nendele ''hö-hö, minu jaoks on kell 11 hommik, ma alles magan siis'' podcasti algustele minev aeg suunata hoopis intervjuudesse ning uurimisse - mis toimub klubidega? Missugused on üldse klubijuhtide reaalsed mudelid, et olla pikaajaliselt toimivad? Mis on need tegevused ja tulud, mis aitavad kulusid katta? Kui jälle tuleb mingisugune imal pask vastus (nagu ühes viimases Tartu klubi juhi intervjuus), et nii raske on ning keegi ei taha toetada, olen siiralt pettunud. Reaalsuses olen kindel, et kontori poole peal on täpselt 0 inimest, kelle igapäevane vastutus on tegeleda toetajatega ning juhil pole (reaalset) pikemat plaani välja joonistatud. Miks muidu nii vähe publikuga tegeleda? Üks näide: Leva teeb hetkel hästi ja maksab selle eest hetkel kindlasti peale, ent pikemas plaanis kasvab sellest publikust välja n-ö püsifänn või mõni jalka-lapsevanem, kes maksab lapse liikmemaksu klubile, kes ostab fännisärgi, kes käib mängudel ning maksab pilet eest jne.
Enne, kui klubid ennast kokku ei võta, ei saagi jalgpall kuhugi areneda - igapäevase töö nii laste, talentide kui ka kogukonnaga teevad nemad.
Palun võtke luubi alla ning paluge klubijuhtidel välja tuua nägemus oma klubi tuleviku kohta.
https://www.teatmik.ee/et/personlegal/10547001-Osa%C3%BChing-SportNet-Grupp
