Eelmise nädala lõpus Eesti karikavõistlustel peetud FC Flora ja JK Sörve vahelises mängus alistus kogenematu Sörve meistriliiga klubile 24:0.

Kes võitis antud kohtumise? Esitatud küsimus tundub esialgu kohatu, sest numbrid räägivad enda eest. Aga kui siiski küsida, kes võitis, sest vaevalt numbriline ülekaal ja suur võit FC Flora sugusele suurklubile kääbuste hulka kuuluva Sörve JK üle rahulduse pakkus!? Tõsi, mängupilt näitas, et külalistel oli kange tahtmine kodumeeskonna puur palle täis lüüa ja see eesmärk ka täideti, kuid kas sellest ka rõõmu tunti?

Kuidas tunnevad end aga "nahatäie" saanud Sörve JK mängijad? Arvan, et suures osas Eesti koondislastest koosnenud FC Florale vastu astunud üheksanda ja kümnenda klassi poistel pole häbenemiseks siiski põhjust ning tegelikeks võitjateks võivad ennast pidada just nemad. Oli ju juba enne mängu teada, et teise liiga lääne tsoonis kuuendaks jäänud Sörve jalgpalliklubil puuduvad igasugused võimalused FC Flora vastu. Veelgi enam, kõik teadsid, et kaotus tuleb suur ja etteheiteid ning mõnitamist järgneb küllaga. Ometi ei loobunud mängijaist keegi. Lihtsam oleks olnud pugeda põõsasse ja käed puhtaks pühkida, kuid Sörve ei kartnud. Kuigi vastased olid igas elemendis paremad, üritati lõpuni ja vähemalt auväravaga taheti hakkama saada. Just viimane väravavavõimalus pakkus pettumuse, sest võimalused, kuigi väikesed, olid selleks olemas.

Tõusis mängijate enesehinnang ja kohalviibinuist ei teinud neile keegi etteheiteid. Noormeeste silmades nähti võitlusvaimu. Sealt kumas soov vastu hakata ja vastastele koht kätte näidata, kuigi teati, et võitlus on ebavõrdne.

Võitis ka väike küla nimega Salme, sest Eesti koondislasi ei näe selles kandis just tihti ja seda enam, et Sörve JK-s on ka palju omakandi poisse.

Muidugi on kaotusnumbrid liiga suured ja võib küsida, kas seda mängu pidi üldse mängima? Saaremaal sellist küsimust tekkinud ei ole. Karikavõistlustel võib juhtuda kõike ja kui ei õnnestunud sel aastal, siis juba järgmisel võib Sörve jalgpallimeeskond nii mõndagi korda saata... Kaotada pole midagi, ainult võita!