Koondise kapten Klavan: olen väga kurb, pettunud ja vihane. Mul on väga kahju!

14. NOVEMBER 2016 01:37

Kasper Elissaar, Brüssel

Foto: Brit Maria Tael

Eesti koondise kapten Ragnar Klavan oli pärast Belgialt saadud hävitavat 1:8 kaotust pettunud ja vihane. Laseme alljärgnevalt tal endal rääkida, mis juhtus.

Ragnar Klavan: "Me olime halvad, ma ei saa seda kõike ühe lausega kokku võtta. Kui vaadata mängu algust, siis kaks valikmängu järjest pärast esimest minutit on meie vastu nurgalöök - see on natuke murettekitav situatsioon. Tänases mängus oli alguses meie käes pall ja siis peaks olema vastastel selline tunne, et sealt võib midagi ohtlikku tulla, aga oli hoopis vastupidi. See näitab meie valmisolekut mänguks.

See on ikkagi peas kinni. Kõik me oskame pikka palli lüüa, kui on rahulik situatsioon, aga kui veits pingelisem on, siis need pallid ei lenda enam väga kaugele, kui seda ohtu üritad oma värava alt ära viia. Muidugi kui pärast 25 minutit on juba kolm tükki taga, siis mingis mõttes on mäng mängitud. Okei, Henri värav mingi imeväikse võimaluse või positiivse noodi andis mängule, aga teine poolaeg samamoodi 20+ minutiga kolm tükki lasta ära lüüa ja seis on 6:1 juba, siis ei ole millestki rääkida.

Kui päris aus olla, siis ma ei ütleks, et me ei ole üks tervik - selles ei ole asi. Asi on rohkem mängijate peas kinni. Muidugi on klassivahe, jaa, ma olin ka üks halvemaid mängijaid täna. Minu rikošetist tuli kaks väravat, joosti seal ära. Kuid see on midagi muud.

Kuidas siit edasi? Ma ei tea. Võib-olla peame kogu koondise välja vahetama ja uued leidma, aga no meil ei ole sellist luksust, et nüüd oleks võtta neid mängijaid. Selles suhtes me oleme kõik koos selle supi sees ja peame mingi lahenduse leidma ja sellest koos välja tulema. Me ei saa alla anda selles situatsioonis! Lihtsalt see erinevus ongi asjades, kas me suudame vigadest õppida ja neid parandada. Väga palju taktikalisi vigu oli meie poolt täna. Kas me suudame neist õppida ja edasi liikuda või me jääme neid samu vigu tegema? Siis me ei saagi kuhugi edasi liikuda.

Ma olen ise samamoodi väga kurb, ma olen väga pettunud, ma olen väga vihane enda ja kogu selle õhtu peale. Mul on väga kahju! Alati kui ma Eesti koondist esindan, annan ma endast kõik: ma lähen väljakule ja esindan Eesti riiki. Kui selline kaotus on, on väga raske. Oled tervet Eestit ja fänne alt vedanud. Aga see ei ole selline situatsioon, et me lähme lõdva põlvega midagi tegema.

Foto: Brit Maria Tael

Kui sa vaatad, kuidas kogu mäng alguse saab, siis see on asi, mis on peas kinni. See ei ole jalgades, et jalad ei olnud piisavalt kuumad. Me võime 20 sprinti enne mängu juurde panna, aga see ei muuda midagi. Jalad keevad juba üle, aga kui peas ei liigu asjad nii, nagu peaksid, siis on raske. Võib-olla oli liiga suur aukartus ja võõrsilmäng ka veel, aga lihtsate asjadega peaks ikkagi hakkama saama, mis sellest, et praegusel hetkel ühed maailma parimad on vastas. Vähemalt peaks oma poole pealt kaitsest panema pika niimoodi, et läheb kasvõi üle jala 30 meetrit auti, mitte vastasele rinna peale.

Vead tekivad siis, kui keegi taktikalisest valesti seisab. Kui sa kaheksa tükki saad, siis ei olnud, et kaheksa tükki keegi otseselt eksis [mõne tegevusega], vaid ka positsiooniliselt saad sa eksida.

Ma ütlen, et minu poolt üks halvemaid mänge, mida ma olen mänginud. Kindlasti väga paljud ootavad, et ma nüüd teatud põhjustel kogu seda värki vean, aga jah, see oli väga halb mäng minu poolt.

Ainuke asi, mida ma näen, et mis peab olema, on see, et me neist asjadest õpime. Et iga koondisemäng kõik mängijad suudavad selle, mis valesti läks, oma pealuus läbi analüüsida ja mõelda, mida teatud situatsioonides valesti tegin. Et kui järgmine kord samasugune situatsioon on, et ma ei oleks enam "vou, niimoodi juhtus". Seda ma tahaks mängijatele südamele panna, et kui me siit ära lähme, kasvõi ühel õhtul, ühel ööl - täna õhtul niikuinii magada ei saa - mõelda need asjad läbi."