Kuidas neli sõna käivitasid jalgpalli suurima vaatemängu (1)

Real Madrid võitis aasta tagasi oma 12. Meistrite liiga trofee. Milanil on neid seitse, järgmistel viis. Foto: naijanews.com

Esimesed katsed erinevate riikide jalgpalliklubisid ühises võistluses näha tehti juba 19. sajandi lõpus, kuid kestva lahenduseni jõudmiseks kulus poolsada aastat. Otsustava abikäe ulatasid Wolverhampton Wanderers ja Stan Cullis.

Euroopas tegid ühise võistlusega algust Austria-Ungari impeeriumi klubid, oma turniiri üritas ellu kutsuda nüüdseks rohkem teepakikestega kuulsust kogunud Sir Thomas Lipton. Esimese ilmasõja järel sündis Mitropa Cup, mida mängiti Kesk-Euroopa ja Itaalia klubide osalusel vahelduva eduga 1992. aastani.

Suur majanduskriis ja järgnenud Teine maailmasõda tõmbasid aga jõuliselt pidurit ka Euroopa jalgpalli arengule. Teisel pool Atlandi ookeanit jätkati samal ajal mängimist ja mõlgutati samuti mõtteid kontinendi parima selgitamise üle.

Kui Campeonato Sudamericano de Campeones ehk Lõuna-Ameerika meistrite meistrivõistlused 1948. aastal avalöögi said, pakkus see huvi ka eurooplastele. Värskelt päevalehena ilmuma hakanud Prantsusmaa väljaanne L'Equipe lennutas üle mere Jacques Ferrani, 28-aastase reporteri.

REKLAAM

Nähtu avaldas Ferranile sedavõrd muljet, et naastes marssis ta otsejoones peatoimetaja Gabriel Hanot' juurde. Ferran, Hanot ja sporditoimetaja Jacques de Rydwick viisid plaani riikide meistrite turniirist jalgpalli kõrgemate ninadeni, kuid esimese hooga nende idee läbi ei läinud. 

"Kuidas saab Euroopa, kes tahab olla kogu maailmast sammu ees, mitte korraldada turniiri, mille sarnast Lõuna-Ameerikas juba korraldatakse? Pidime eeskuju järgima," meenutas Ferran 2015. aastal Globo Esportele.

Kui neid kõrgemates sfäärides kuulda ei võetud, oli agar kolmik valmis turniiri ise korraldama. L'Equipe'i direktorile Jacques Goddet'le oli idee juba maha müüdud, kuid päevalehe korraldatud suurturniiri maailm ei näinudki. Ootamatult andis tõuke Wolverhampton Wanderersi peatreener Stan Cullis, kelle omas ajas innovatiivne lähenemine - rõhuga suurepärasele füüsisele ja pika palli kiiresti ette viimisele - kergitas klubi loetud aastatega Briti saarte parimate hulka.

Maagiliste Madjarite deja vu

Wolvesi legendaarsele Molineux' staadionile, mis on neile koduks olnud 1889. aastast tänase päevani, paigaldati ühena esimestest kogu maailmas valgustus. Et rahadega järjel püsida, peeti tulede all sõprusmänge meeskondadega kaugete maade tagant. Järjepanu langesid Wolverhamptonile Lõuna-Aafrika Vabariigi XI, Dortmundi Borussia, Valencia ja võimas Real Madrid, argentiinlaste Racing Club ja raudse eesriide tagant külla sõitnud Moskva Spartak.

Kõigist varasematest mängudest tähtsam oli aga sõpruskohtumine Budapesti Honvediga, kelle ridades mängisid mitmed maailma vaimustanud Ungari koondislased eesotsas Ferenc Puskase ja Sandor Kocsisega. Koondisetasandil olid nad kahel aastal järjest inglasi alandanud, võites 6:3 ja 7:1, kuid Kesk-Inglismaal osati nende tulekuks valmistuda.

"Stan Cullis käskis meil väljakut kasta ja siis muru rullida, kuigi vihma sadas ladinal," meenutas aastaid hiljem Daily Mailile Ron Atkinson, tuntud treener ja telenägu, kes toona 15-aastasena staadionihooldaja õpipoisiks oli. "Honved andis ühe puutega sööte ja läks 2:0 juhtima, aga peagi ei saanud nad enam palli kontrollida ja jäid [mudas] kinni."

Lisaks väljakule võttis vett sisse ka nahast pall ja Wolvesi meeste füüsiline võimsus pääses maksvusele. 55 000 fänni Molineux'l ja tuhanded kodus televiisori ees - see oli üks esimesi vutimänge, mida BBC üle kandis - nägid, kuidas Honved kaotas 2:0 eduseisust 2:3. Täpselt nagu Ungari koondis pool aastat varem maailmameistrivõistluste finaalis.

Kuigi Cullis ise väitis hiljem, ei ole neid sõnu lausunud, trükkis Briti meedia suurelt ajalukku neli sõna, mida treener väidetavalt kasutas. Champions of the World. Maailma parimad.

Verivärske UEFA võtab vedu

Need sõnad olid otsustavaks sütitajaks L'Equipe'ile ja Hanot'le. "Enne kui kuulutame Wolverhampton Wanderersi maailma parimaks, laseme neil mängida Moskvas ja Budapestis. On ka teisi rahvusvaheliselt tuntud klubisid: AC Milan ja Real Madrid, kui nimetada kaks," kirjutas Hanot detsembris 1954, mõned päevad pärast mängu.

"Klubide maailmameistrivõistlused või vähemalt Euroopa-sisene võistlus - suurem, olulisem ja väärikam kui Mitropa Cup ja originaalsem kui rahvuskoondiste võistlus - tuleb algatada."

Kui veel mõned aastad varem jäi L'Equipe'i kolmik hätta õigete inimesteni jõudmisega, siis nüüd rääkisid Hanot, Ferran ja de Rydwick oma mõttest otse klubidele ja FIFA-le. Euroopa jalgpall oli samal ajal värskelt ühinenud UEFA nime alla ja märtsis 1955 toimunud kongressil said Hanot ja Ferran ideed tutvustada. 

Jacques Ferrani märkmed, mille põhjal kirjutati Meistrite karikasarja reeglid. Foto: uefa.com

Aprillis kutsuti kokku klubid, mais sai UEFA rohelise tule FIFA-lt. 21. juunil 1955 alustati järjekordset kohtumist Pariisis sõnadega: "Esimese punktina on selgeks saanud, et võistlust korraldab Euroopa alaliit ise." Juba 4. septembril kohtusid Lissaboni Sporting ja Belgradi Partizan turniiri ajaloo esimeses mängus.

UEFA tunnustab Ferrani, kelle visandite põhjal pandi paika suur osa turniiri reeglitest, ja Hanot'd kui turniiri esiisasid. Sünnis peaosa etendanud Wolverhampton Wanderers on aga tõotatud maale jõudnud vaid kahel korral, küündides parimal juhul veerandfinaali. Maailma parimaks jäid nad vaid pealkirjades.

Meistritest tänapäeva

Euroopa meistrite karikasarja nimega alustanud võistlus oli klubidele rahaliselt oluline ka toona, kuid nagu tänagi, oli vaat et tähtsamgi prestiiž. Puskase ja Alfredo Di Stefano Real Madrid, Eusebiost inspireeritud Benfica, Johan Cruyffi ja Amsterdami Ajaxi totaalne jalgpall, Beckenbaueri ja Mülleri Bayerni tänaseni viimane kübaratrikk, inglaste kuldaastad - pea kõik Meistrite karikasarja võitjad on end ühel või teisel viisil ajalukku kirjutanud.

20. sajandi lõpus jõudis maailm aga teelahkmele. Suured impeeriumid hakkasid mõranema, maailmapilt muutuma. 1990. aastate algus ei olnud revolutsiooniline vaid riigikordade jaoks - inglased sünnitasid Premier League'i, UEFA aga Meistrite liiga. Briti helilooja Tony Britten kirjutas ilmselt maailma tuntuima meloodia, mida ei olnud võimalik osta - Meistrite liiga hümni.

Meistrite karikasarjale sai väidetavalt saatuslikuks üks 1987. aasta septembriõhtu. Esimeses ringis loositi vastamisi Real Madrid ja Diego Maradonaga Napoli - äsja AC Milani omandanud Silvio Berlusconile ei mahtunud aga pähe, miks peab üks turniiri suurtest tõmbenumbritest juba sügisel kotid pakkima. Ta tahtis näha parimaid nädalast nädalasse mõõtu võtmas.

Berlusconi nägemuses oli jalgpall vaatemäng, mille kõrgemad pead ei olnud turundusega piisavalt vaeva näinud, ja ta võttis oma südameasjaks seda muuta. Idee superliigast ei olnud midagi uut, kuid Berlusconi järjepidevus ja mõjukus panid ka UEFA tööle. Paari aastaga sündis Meistrite liiga, kus meeskonnad võtsid mõõtu ka alagruppides.

Järgmised 25 aastat on suurtest teinud veel suuremad. Nõudmised on üha kasvanud - sajandivahetuse paiku lubati Meistrite liigasse tippliigade teised kohad, nüüd aga võib ühest riigist osaleda juba kuni viis võistkonda. Ometi on Meistrite liiga finaalist saanud maailmas enim vaadatud iga-aastane spordisündmus, mäng, milles osalemisest unistavad mitte ainult väikesed poisid, vaid ka paljud profijalgpallurid.

Kui Globo Esporte 2015. aastal Jacques Ferraniga rääkis, tõdes vanahärra, et tema teine suur kingitus jalgpallimaailmale - Ballon d'Or - võiks "pigem mitte eksisteerida". Võib aga uskuda, et kui 6. märtsil kohtuvad Ferrani kodulinnas PSG ja Real Madrid, vaatab temagi huviga. Kahe riigi meistrid selgitavad parema, nagu Ferran algselt soovis.

Kommentaarid

REGISTREERITUD (1)
ANONÜÜMNE (0)

Stok   •  
(185.78.45.***)
Minu teada algatas Ballon d'Or'i ajakiri nimega France Football. Aga võibolla on see L'Equipe'i alaleht, seda ma enam ei tea.

Möll ühe säutsu ümber
Etnoloog Aimar Ventsel kirjutab nädalavahetuse Postimehes, et eksisteerib hulgaliselt valdkondi, milles igaüks on enam-vähem ekspert.
MUSTA MÕTISKLUSED
PREMIUM LIIGA TEGEMISED
HOLLAND ON KUUM
KOONDISE TEGEMISED
 
EILE VÄLJAS
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
REKLAAM
PREMIUM LIIGA
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
36
25
11
0
114:32
86
2.
36
26
6
4
109:26
84
3.
36
25
8
3
116:32
83
4.
36
18
7
11
76:57
61
5.
36
14
9
13
64:74
51
6.
36
14
7
15
56:58
49
7.
36
8
5
23
37:100
29
8.
36
7
7
22
54:68
28
9.
36
6
3
27
34:115
21
10.
36
2
7
27
25:123
13
TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK