Kuidas väike roppus tõsist diskussiooni varjutada suudab (1)

Üks mõneti veider liitsõna põhjustas Saksamaa jalgpallielus eelmisel nädalal omajagu elevust ning pole võimatu, et elevust suurendas osalt ka väljendi uudissõnast tulenev väärtus.

Inimeste kõige sügavamatesse hingesoppidesse ulatuv Google väidab tänase päeva seisuga, et liitsõnana moodustatult on see arvutikasutajate sõrmede alt internetiavarustesse libisenud vähem kui kolmesada korda ning mõeldes, millise intensiivsusega tollest sõnast lähtuvalt eelmisel nädala Saksamaal jalgpallijutte aeti, pole vist põhjust kahelda, et enamus kordadest on see sõna just neil päevil virtuaalsesse suhtlusruumi jõudnud.

See kõnealune sõna, mille poolest vähemalt saksakeelne jalgpallileksika end nüüd rikkamana võib tunda, moodustub sõnade Mentalität ning Scheiße kokkuliitmisel ning selle tõi käibesse Dortmundi Borussia kapten Marco Reus.

Too sõna – Mentalitätscheiße – pudenes Reusi huultelt üle-eelmise pühapäeva hilisõhtul, vahetult pärast seda, kui kohtumises Frankfurdi Eintrachtiga oli Dortmund lubanud vastasel vaid viiv enne lõpuvilet viigini jõuda. Arusaadavalt oli Reus Sky otse-eetris reporter Ecki Heuseriga vestlusesse asununa ärritunud ning kui Heuser siis küsis, kas teine järjestikune ebaõnnestumine (nädal varem oli Dortmund kaotanud Berliini Unionile) viitab meeskonna nõrgale mentaliteedile, vastas Reus: "Ärge tulge siin nüüd Mentalitätscheiße'ga vehkima."

Tollele uuele keelepudemele üks ühele kohanduvat tõlget pakkuda polegi väga lihtne. Probleem tuleneb sõna "Scheiße" tõlgendamisvõimalusest. Kibbermann-Kirotar-Koppeli sõnaraamat annab kaks eestindamisvõimalust: vulgaarses otsetõlkes "sitt", ülekantud tähenduses "rämps", "jama", "loba".

Eks see sõltu algsest kontekstist ning mõneti ka kirjutaja harjumuslikust keelekasutusest, kasvatusest ja küllap ka hetkemeeleolust, millist keelelist ümberpanemise viisi kasutada – "mentaliteedisitt" või "mentaliteedijama" –, kuid konkreetsel juhul näib selle tähendus virvendavat nende kahe tõlkimisvõimaluse piiride kohal. Püüame sellesse selgitust tuua.

Alustame sellest, et saksakeelses kultuuriruumis on sõna "Scheiße" kasutamine igapäevane ning üldjuhul väljendatakse sellega oma hetkelist pettumist; seega kannab sõna selle ülekantud tähendust. Siiski ei peeta avalikus kõnes selle sõna kasutamist heaks tooniks. Spordi piiridesse jäädes meenub, kuidas 2018. aasta taliolümpiamängude ajal ühe saksa telekanali vahendatud kelgutamiseülekande ajal eksperdina stuudios viibinud naisterahval see sõna emotsioonide hoos üle huulte libises ning kuidas siis põhikommentaator talle televaatajate juureolekul meelde tuletas, et sellised väljendid võiks reportaažist siiski välja jääda.

Jalgpallielus kohtab seda väljendit aga sageli ning suuremat numbrit sellest ei tehta. Seda eriti juhtudel, kui intervjuud annab just väljakult lahkunud teravate emotsioonide haardes sportlane. Ikka ilmub keegi pärast mängu ajakirjanike ette ning teatab, et kõik oli üks paras "Scheiße". Võib öelda, et noil juhtudel muundub too sõnake emotsionaalseks sidesõnaks, millest on välja roogitud kõik isikuline – umbes nagu südametäiega väljapursatud "kurat võtaks" meie emakeeles, mille väljaütlemisel üldjuhul kellelegi näpuga ei osutata.

Ent Reusi sõnavõtus ei suutnud too "Scheiße" nähtamatuks jääda, ja seda mitte seepärast, et sellega oleks ta ajakirjaniku isikule osutanud, vaid seetõttu, et sel korral seoti see sõna ühe teise mõistega – mentaliteediga –, mida aga peetakse profijalgpalli kui tulemusspordi üheks oluliseks edu aluseks. Kuna aga Dortmund on alanud hooajal seni peetud mängudes esinenud alla igasugu ootuste, andis Reusi mentaliteediprobleemi eituse rõhutatud vorm meediale selge põhjuse see teema lähema uurimise alla võtta.

Võib siiski uskuda, et eraldivõetuna poleks noist siin jutuks olevatest sõnadest kumbki suutnud mitmepäevast arutelukeerist tekitada. Öelnuks Reus pärast mängu traditsiooniliselt: "Scheiße, läks jah kehvasti", või püüdnuks ta lihtsa eitusega vältida mentaliteedi-küsimuse sisusse tungimist, kadunuks too intervjuu tuhandete omasuguste sekka.

Juhtus aga hoopis nii, et Reusi sõnastatuna andsid sisu (Mentalität) ja vorm (Scheiße) kogusummaks tulemuse, mis ületas elementide eraldivõetavad summad. Reus suutis avalikkust ärritada, tema sõnavõtu kohale kerkinud tähendusvirvendus ei koosnenud küll otseselt roppusest, kuid samal ajal polnud sel enam ka suutlikkust hetkelise meeleoluväljendusena unustusse haihtuda.

Kui Reusil võiski olla soov teda häirinud teema järsult päevakorrast maha kriipsutada, siis äärmuslikku kõnepruuki kasutades saavutas ta hoopistükkis vastupidise efekti. Tema Scheiße aitas Mentalität'il esile kerkida, end probleemina teadvustada ning sealt edasi tegeleti juba rangelt profijalgpalliliste küsimustega. Nonde arutelude suur väärtus seisnebki selles, et neid peeti intensiivsemalt, kui seda ilma nüüdseks juba kurikuulsa liitsõnata tehtud oleks.

Tagantjärele hinnates näib siiski, et meedia jäi osalt iseenda seatud lõksu. Telejaama Sport1 üleeilses Doppelpassis ütles Stefan Effenberg, et Reusile esitatud küsimus oli provotseeriv, millele meie juhime tähelepanu seetõttu, et selle provokatsiooni lõksu jäi meedia ka ise.

Teema peamiseks arendajaks ning suurimaid masse kaasa haaravaks väljaandeks oli Bild, kes eelmisel esmaspäeval teemaga algust tegi ega suutnud vormi võlust ehk pakendi kiusatusest vabaneda terve nädala jooksul. Algselt kõrva riivanud, hiljem pilku püüdnud Mentalitätscheiße kaasati oma teenistusse kõikidel järgnevatel päevadel kuni eilseni. Tõsi, laupäevases üleriigilises väljaandest oli küll teema välja jäänud, kuid Ruhri piirkonna lehes püsis see endiselt aktuaalsena. Seevastu näiteks Kicker ei maininud sel perioodil ilmunud kolmes paberväljaandes liitsõna kordagi. 

Niisiis oli pakend küll uhke, kuid jalgpalliprofessionaalse sisu tootmisega jäi ajakirjandus omajagu hätta. Näib nii, et probleem tulenes teadmatusest, millega üldse tegeletakse. Kuidas probleemi moodustavaid mõisteid defineerida; mis küsimusi tuleks esitada ning kellele need suunata tuleks? Mõtted jäid seisma, mõtted ei vahetunud. Sisu ei tahtnud areneda, kuid vorm sundis jätkama. Mõned näited.

Neljapäevases lehes püüab Bild otsida selgitusabi tiitlivõitmise kogemustest. Nii olla praegu Dortmundi kuuluvast 24 mängijast taoline kogemus vaid kaheksal mängijal, Müncheni Bayernil seevastu aga 19. Reus ise on küll kahel korral liiga parimaks mängijaks valitud, kuid võitnud vaid ühe olulise tiitli – Saksa karika. Ka ei olevat Reus mees, kes riietusruumis häält teeks, kaaslasi motiveeriks. Bild teeb kokkuvõtte – jah, ta on küll parim mängija, kuid mitte liider.

Liidriomadused avastati järgmisel päeval puuduvat ka peatreener Lucien Favrel. Ajakirjanik Alfred Draxler kirjutab, et Dortmund otsib mentaliteedi-monstrumit, mida aastaid tagasi esindas Jürgen Klopp. Asjaolu, et Klopp neil päevil maailma parimaks treeneriks valiti, rõhutas opositsioone veelgi.

Pärast pikka hoovõttu hakkasid reedel meediasse jõudma ka asjaosaliste ehk jalgpallurite ja treenerite arvamused, millest tasub välja tuua Favre nõutuse: "Väga lihtne on kõike mentaliteedi süüks ajada. Minu jaoks on juba ainuüksi selle termini defineerimine keeruline."

Bild oma veergudel püüdis mõistet defineerida kahel korral. Esmalt tegi seda Draxler oma siin juba viidatud arvamusloos, kus ta tõmbas võrdusmärgi iseloomu (Charakter) ja mentaliteedi vahele. Seejuures viitas ta Reusi eelmise hooaja mängujärgsele kommentaarile, kui Dortmund oli Bayernile 0:5 kaotanud: "Me peame iseenda vastu karmimad olema ning rohkem iseloomu näitama." Meil pole põhjust sekkuda Reusi toonasesse väljaütlemisse, kuid peame tunnistama, et Draxleri taoline selgitus omandab kiiresti tautoloogilise sisu. Häguseks jäävad ajakirjaniku taotlused.

Teise katse definitsioon pakkuda tegi ajakirjanik Walter M. Straten Bild am Sonntagi veergudel, kes haaras Dudeni järele, mille järgi olevat mentaliteedi sisuks "suhtumine" (Einstellung). Straten laiendab seda omaalgatuslikult ning sobitab sellesse ka sporditekstidele omasema mõiste "kirg" (Leidenschaft).

Jällegi on aga häda selles, et kuigi pealtnäha loob meedia endale töövahendid, ei osata öelda, millisteks töövõteteks need loodud on, enamgi veel, pole ka teada, kas need töövahendid probleemi tuumani jõudmiseks üldse sobilikud on. Võime siin ju iseendale möödaminnes meelde tuletada, et probleemi tuum ei peitu mitte sportlaste mängujärgsetes sõnavõttudes, vaid nende sportlikes etteastetes.

Nii juhtuski, et nädala jooksul, mil meedia probleemipesaga jõudumööda tegeles, väärivad mainimist vaid üksikud edasimõtlemist ergutavad ideenopped. Kahele neist olgu lõpetuseks ka viidatud.

Ühe neist tegi Reusi meeskonnakaaslane Alex Witsel, kes üleeile meedia ühistöö tulemusel kokku klopsitud mentaliteedikonstruktsiooni ühe liigutusega ümber lükkas. Nimelt ütles ta pärast Dortmundi järjekordset ebaõnnestumist (Bremeniga 2:2), et meeskonda ei kimbuta mitte mentaliteedi-, vaid kvaliteediprobleem.

Tähelepanuväärne on seejuures ka Bildi ajakirjaniku Sebastian Kolsbergeri märkus, kes eilses lehes ütleb, et sellega avas Witseli kvaliteedidiskussiooni. Sellest Kolsbergeri märkusest ei tohi mingil juhul mööda vaadata, sest on ju tähelepanuväärne, et kuigi ajakirjandus oli teemat terve nädala üleval hoidnud, polnud meeskonna kvaliteediküsimus varem esile kerkinud. Selgituse andmine sellele pole ülemäära keeruline.

Nimelt on ajakirjandus eelnenud kuudel Dortmundi suvisele ostupoliitikale andnud suuresti vaid kiitvaid hinnanguid ning nüüd tuleks ajakirjanikel Dortmundi uuesti hindama asudes hakates esmajoonel hindama iseenda eksperdioskusi. Enesereflektsiooni arendamine vajabki ehk pikemat hoovõttu.

Teise põneva psühholoogilise arutluskäigu esitas aga kolmapäevases Sport Bildis ajakirjanik Sven Westerschulze, kes Reusi epitsentris hoides meenutas, et tegemist on juba 30-aastase mängijaga, keda terve karjääri kimbutanud vigastused, millest kõige hirmsam tabas teda 2014. aasta MMi eelses viimases kontrollmängus. Saksamaa võiduga lõppenud turniirist Reus osa ei saanudki.

Nagu eespool juba mainitud, on Reus profikarjääri jooksul võitnud vaid ühe tähtsa karika, ning Westerschulze usub, et Reus on teadlik, et palju võimalusi tal tiitleid võita enam jäänud pole ning sunnitud leppimine psühholoogiliselt keeruka paratamatusega võib väljenduda impulsiivsetes reageeringutes, millest me üle-eelmisel pühapäeval ka osa saime.

Kommentaarid

sanderos   •  
(85.253.78.***)
Tänud huvitavate mõttearenduste eest, Andres!

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VÄRSKED VUTIJUTUD
Pikk ette (ja ise järele) | Pika põua lõpp: kas Paide ongi tiitlikursil või on Flora lihtsalt halb?
KOONDISEMÄNGU EEL
KÜLAS SIIM JUKS!
Udune Albion | Man City eri: kui keegi oleks 20 aastat tagasi öelnud, et tuleb Meistrite liiga võit, oleksin tema kainust kontrollinud
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Eesti koondist tabas suure mängu eel tagasilöök: üks mees jääb esialgu lennukilt maha
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0