FC Flora võitis Tallinna derbis FC Levadiat 2:0 ja vajab meistritiitli kindlustamiseks veel vaid kuut punkti.

Oodatud kohtumise mõlemad väravad sündisid avapoolajal standardolukordadest.

"Üritasime oma mängu mängida. Õnnestus vastaste mõtted kinni panna ja oma võimalused standardolukordadest ära kasutada," rõõmustas peatreener Martin Reim. "Lõpuks ometi on need meil vilja kandma hakanud."

11. minutil suunas Rauno Alliku edasi Valeri Minkeneni nurgalöögi ja Markus Jürgenson skooris värava eest. Poolaja viimastel minutitel saatis Valeri Minkenen karistuslöögist palli nii täpselt vasakusse ristnurka, et Sergei Lepmets külaliste väravas oli võimetu.

"Ei saa öelda, et see mäng oleks Flora parem olnud, aga tulemus seda lõpuks näitab," tõdes Levadia keskkaitsja Igor Morozov. "Kahest standardolukorrast lõid nad väravad ära. Meil oli ka võimalusi, aga me ei kasutanud neid. Mis teha, andsime endast parima. Palju õnne Florale."

Flora lööb ära, Levadia mitte

Meistriliiga aasta lahing algas kentsaka vahejuhtumiga, kui peakohtunik Hannes Kaasik avastas viieminutilise mängu järel, et üks nurgalipp oli unustatud oma kohale panna. Selle leidmiseks kulus aega üle kolme minuti, mil mäng seisis.

Mängu jätkudes jõudis esimeste heade väravavõimalusteni Flora ning asus kiiresti ka juhtima. Esmalt lendas Minkeneni karistuslöök rikošetist ristnurga suunas ja Lepmets suutis selle hädavaevu üle otsajoone lükata. Järgnenud nurgalöögist leidis aga pall Jürgensoni jala kaudu tee väravavõrku ning kodumeeskond sai juhtväravast tublisti enesekindlust juurde.

Kuna Levadia vajas reaalsete tiitlilootuste säilitamiseks iga hinna eest võitu, võis oodata nende marulist survet. Selleks valitsev meister paraku võimeline ei olnud, kuigi mõned head võimalused suudeti tekitada. Juba viis minutit hiljem võinuks seis olla viigiline, aga Deniss Malovi pealöök lendas kümnete sentimeetrite jagu üle lati.

Poolaja viimastel minutitel hiilgas Minkenen järjekordse trahvilöögiga, mis keerles ca 22 meetri pealt juveliiri täpsusega ristnurka - 2:0! Veel enne vaheaega avanes Konstantin Nahkil teises väljakuotsas sarnane võimalus, aga pall lendas napilt postist mööda.

Levadia ei suudagi kaitset murda

Teisel poolajal jätkus samasugune kompromissitu võitlus ning agressiivselt kaitsnud Flora teenis ohtralt kollaseid kaarte. Ülesanne sai aga täidetud, sest Levadia ei leidnud vastaste väljakupoolel piisavalt ruumi ning jõudis teise poolaja esimese löögini väravale alles 78. minutil.

Viimasel veerandtunnil rohkem riske võtnud Levadia sai paaril korral proovida karistuslöökidest, aga edu need ei toonud ning mängust ei suudetud midagi ohtlikku luua. Teise mängupoole parimaks šansiks jäi hoopis Henri Anieri lähilöök, mille Lepmets poolaja alguses tõrjus.

Flora juhendaja sõnul ei näidanud kumbki meeskond hilissügisel oma parimat võimalikku mängu, kuid aktiivne kaitse, standardolukordade kasutamine ja suur tahtejõud tõid neile tulemuse.

"Sajaprotsendilisi võimalusi polnud tegelikult kummalgi meeskonnal. Pean poisse kiitma, eriti kaitsetöö osas," lausus sel hooajal peatreenerina debüteeriv Reim. "Väga tähtis on see, et mehed on väga motiveeritud ja tahavad ise võita. See on ka üks edu võtmeid," lisas ta.

Tiitel vahetab lõpuks omanikku?

Flora edu Levadia ees on nüüd ühe vähempeetud kohtumise juures neli punkti. Kaks võitu järelejäänud neljast mängust oleks seega Florale piisav, et 7-aastase vaheaja järel meistritiitel võita.

Reim pidas seda küll üheks aasta kõige võimsama emotsiooniga võiduks ning lubas mängijatele kaks puhkepäeva, kuid ei rutanud sündmustest ette ja vaatas juba järgmise matši suunas. "Meil on 12 punkti veel mängus, nelja punktiga oleme ees. See oli tähtis ja hea võit, aga nüüd peame mõtlema Kuressaare peale. Meil on seal ennegi raske olnud."

Küll aga oli asi sisuliselt selge Flora fännidele, kes juba paarkümmend minutit enne lõppu "On ainult üks Eesti meister" laulma hakkasid. Tiitliheitlust pidasid ilmselt otsustatuks ka Morozov ja Levadia peatreener Aleksandr Puštov.

"Kaotasime sel hooajal liiga palju lihtsaid punkte, näiteks Kuressaarele ja kaks korda Tammekale," nentis ajateenistuse kõrvalt Levadiale appi tulnud kaitsja. "Kõik on harjunud juba, et Levadia muudkui võidab, aga ma arvan, et kogu Eesti rõõmustab praegu."

Mängu parim - Valeri Minkenen

Soomlase imeline karistuslöök jääb ilmselt veel pikaks ajaks Flora toetajate mällu. Flora standardolukorrad olid üleüldse väga ohtlikud ning sellega jättis Minkenen enda varju Konstantin Nahki enda. Samuti võitles ta kõike välja pannes keskväljal - kui tihtipeale on tema tegutsemist vaadates tunne, et mees mängib mingi teatud varuga, siis seekord ei jäänud seda kahtlust ühegi Flora mängija osas.

Kohtumise väravad:

Protokoll (FC Flora kodulehelt):

kell 17:00 A. Le Coq Arenal

Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia  2:0 (2:0)
11. Markus Jürgenson, 45. Valeri Minkenen

Hoiatused: 24. Markus Jürgenson, 52. Rauno Alliku, 74. Aleksei Jahhimovitš, 83. Sander Post - 26. Andrei Kalimullin, 55. Konstantin Nahk
Mänguolud: +2, pilves ilm, kerge lumesadu; muruväljak heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: 732
Peakohtunik: Hannes Kaasik
Abikohtunikud: Hannes Reinvald, Jaanus Mutli
Neljas kohtunik: Martin Salong

Statistika:

                       I pa  II pa  Kokku
Pealelöögid kokku      3:9    4:4    7:13
Pealelöögid väravale   3:4    2:2    5:6
Postid/latid           0:0    0:0    0:0
Nurgalöögid            1:4    2:4    3:8
Vead                  12:7   10:7   22:14
Suluseisud             1:1    2:2    3:3

Flora: 1-Pedõk, 19-Kams, 24-Palatu, 4-Jahhimovitš, 16-Jürgenson, 10-Mošnikov, 9-Alliku (68. 18-Mašitšev), 41-Minkenen, 11-Luts (90+2. 34-Tamm), 7-Post, 14-Henri Anier (87. 20-Dupikov).
Varus: 12-Meerits, 17-Veis, 20-Dupikov, 25-Frolov, 18-Mašitšev, 49-Beglarišvili, 34-Tamm.

Levadia: 12-Lepmets, 7-Volodin, 4-Morozov, 2-Kalimullin, 17-Podholjuzin (63. 15-Saarelma), 27-Teniste, 14-Malov, 8-Nahk, 5-Leitan (74. 20-Pebre), 10-Nunes (56. 9-A. Dmitrijev), 23-Neemelo.
Varus: 30-Kaalma, 9-A. Dmitrijev, 11-J. Dmitrijev, 16-Kulinitš, 3-Artjunin, 20-Pebre, 15-Saarelma.

Tabeliseis, mängud ja statistika!