Mait Toom: fännide negatiivsus oli kogunenud aastate jooksul (9)
Jalka lugejate küsimustele vastas veebruarikuu numbris Mait Toom. Mullu septembris oma klubi fännidele keskmist sõrme näidanud toonane Flora väravavaht Toom selgitab, mis viis sellise käitumise ja klubist lahkumiseni. Ühtlasi tunnistab Toom, et palus Martin Reimil end Eesti koondisse enam mitte kutsuda.
Oled üle kahe kuu olnud Paide Linnameeskonna liige. Kuidas oled meeskonda sulandunud?
Ma arvan, et üsna hästi. Paljusid poisse teadsin varasemast ajast. Meil on endiseid Flora mängijaid, Eesti jalgpallimaastik pole suur. Täielikku sulandumist ei ole siiski toimunud, oleme praegu lihtsalt väga head sõbrad.
Miks pole täielikku sulandumist toimunud?
Treeningutel ei tea ma mänguolukordades veel piisavalt täpselt, mida võivad minu ees olevad kaitsjad teha. Me ei ole harjunud kokku mängima.
Kas alustad hooaega esikindana?
Tahaks loota jah. Jalgpallimaailmas ei saa midagi kindlat öelda. Töö käib ikka selle nimel, et olla esikinnas.
Kas oled täisproff, sinu töö on ainult mängimine?
Olen täisproff.
Sinu endine koduklubi Flora on Eesti mõistes suur klubi, Paide mitte. Mis on kahe klubi toimimise peamine erinevus?
Peamine erinevus on infrastruktuur. Paidel pole oma baasi. Peame kehvemate treeninguaegadega leppima. Muud vahet polegi. Mehed on lihast luust nagu mujalgi. Noored ja vihased, Paides vahest vihasemadki.
Kas Paide treenib sama palju kui Flora?
Hetkel olen vajaliku koormuse kätte saanud. Kui on tarvis, saan lisapäeva teha. Töö käib täie hooga. Meil on olnud päevas ka kolm treeningut. Nädala sees tehakse rohkem ära, sest nädalavahetustel on hallis mängud ja treeninguajaga pole laiata.
Ei saa üle ega ümber küsimusest, mis juhtus septembri lõpus sinu ja Flora fännide vahel. Karikamängus Levadia vastu näitasid oma klubi fännidele keskmist näppu. Miks?
See ei olnud ühe mängu põhjal tekkinud reaktsioon. See kõik oli pika ajaga kogunenud. Me räägime aastatest, mitte kuudest. Õnneks või kahjuks on Eestis vähe rahvast ja ikka kuuled, mis nägudelt see negatiivsus sinu ja su meeskonnakaaslaste – kelle eest ma tol hetkel ka seisin – pihta tuleb. Reageerisin olukorrale väga ebaprofessionaalselt.
Oli karistuslöök, sulle löödi sisse ja fännid olevat hüüdnud: "Mis nurk, Mait?"
Jah, oli selline hüüe, aga sellele eelnes rida ebatsensuurseid väljendeid minu ja mu meeskonnakaaslaste kohta. Eks ma mõistan fänne, Levadia lõi lõpus meile värava. Aga see ei olnud üks mäng. Palju negatiivsust tuli aastate jooksul ka varem ja väravavaht kuuleb Eesti staadionitel selliseid asju väga hästi.
Kas valisid enne seda trahvilööki vale positsiooni?
Jah, olin liiga keskel.
Sa läksid ikka korralikult endast välja ja sa olevat pärast mängu ühele fännile öelnud: "Tule siia, kui mees oled!"
Olin tribüüni ees ja seal mindi isiklikuks. Seisin ja vaatasin, kes need mehed seal on.
Pärast mängu oli klubis mitu kohtumist, muu hulgas fännidega. Millest rääkisite?
Esimene kohtumine oli vist kaks päeva pärast intsidenti. Mina, fännid ja klubi president Pelle Pohlak. Rääkisin, et fännide käitumine ei kõlba jalgpalliväljakule ega kuhugi. Andsin mõista, et minu tegu oli ka vale, et kahetsen seda, aga sellele järgnes nende tunniajaline monoloog. Nõrgemad mehed oleks vist karjääri kohe lõpetanud.
Kas leppimiseni ei jõudnud?
Kahjuks ei jõudnud. Korraldati uus kohtumine. Pakuti kompromisse. Fännidelt oli selge nõudmine, et pean klubist lahkuma.
Ega siis ometigi fännide ütlemise peale ei pea klubist lahkuma.
Kindlasti ei pea neid selle koha pealt kuulama, aga kogu see asi oli võtnud sellise ebameeldiva pöörde, et lahkumine oli ka minu enda soov. Ka teisel kohtumisel palusin vabandust, aga fännide suhtumine ei muutunud. Ei leidnud, et see on koht, kus edasi mängida.
Ütlesid, et kaitsesid ka meeskonda fännide solvangute eest. Meeskond oli selles tülis sinu selja taga?
Meeskond oli minu selja taga.
Pressiteenistuse vahendusel palusid vabandust. Kas see oli siiras vabandus või pigem klubi surve?
Esimene vabandus oli öeldud näost näkku. Proff peab oma tegude eest vastutama ja pidasin enesestmõistetavaks, et seda teen. See oli ka laiem vastutus kasvõi lapsevanemate pärast: nemadki pidid nägema, et klubis, kuhu nad oma lapsed toovad, on esindusmeeskonnas mängijad, kes paluvad ebaprofessionaalse teo järel vabandust.
Mis need peamised negatiivsused sinu ja teiste mängijate vastu olid?
Jalkas ei saa sellest kirjutada (naerab – toim.). Ütleme niimoodi, et need olid vulgaarsed sõnad. See ei olnud konstruktiivne kriitika.
Flora on klubi, kus side fännide ja mängijate vahel on tihe. Kas sa isiklikult ka mõnd fänni tundsid ja temaga suhtlesid?
Läbikäimist ei olnud. Pärast mängu lööd plaksu ja näod jäävad meelde, aga kellegagi tihedamat sidet ei olnud.
Alguses tuli info, et jätkad Floras noorte väravavahtide treenerina, aga mitte mängijana. See tundus kuidagi absurdne, sinu oskuste raiskamisena.
See oli esialgne lahendus, kui alles otsisime olukorrast väljapääsu.
Peagi lahkusidki klubist. Oli sul aimu, kuhu siirdud? Kas mõni klubi võttis ühendust?
Huvi tunti palju. Eestis ei olnud klubi, kes poleks huvi tundnud. Küsimus oli, mis tingimustel ja kuidas. Mul oli veel aasta otsa lepingut Floraga, olin Flora mängija ja palka sain ikka edasi. Osa klubisid oleks pidanud endale paremini selgeks tegema, kas nad oleks saanud Flora nõudmisi täita.
Kas Paide leidis sinu või vastupidi?
Paide oli üks neist, kes huvi tundis, ja ta oli üks aktiivsemaid.
Käid Paidega sisehallis trennis. Flora kontor asub sealsamas kõrval A. Le Coq Arenal. Kas vahel sisse põikad?
Ei ole hetkel olnud vajadust seda teha. Kui keegi tänaval Flora inimestest vastu tuleb, siis ütlen ikka tere.
Ka fännidele?
Fännidega ei ole ka enda teada kohtunud, kui ma just alateadlikult neid tänaval nii-öelda ei märka (naerab – toim.)!
Eesti koondises olid mitmel korral varus, aga väljakule ei jõudnudki. Kas see rong on läinud?
Tegelikkuses on asi selline, et helistasin ise Martinile (Eesti koondise peatreenerile Martin Reimile – toim.) ja ütlesin, et ta mind koondisse enam ei kutsuks. Mul ei ole nii tugevat keha, mis peaks vastu kõvale mahvile. Koondisepausid kuluvad mulle taastumiseks ära. Kui läksin koondise juurde, siis sain vist 80% juhtudest vigastuse. Jalgpalli pärast ei saa ennast ribadeks tõmmata. Teine asi on Ragnar Klavanil, kes on ennast ülejäänud eluks materiaalselt ära kindlustanud. Tema saab tervise seisukohalt rohkem riskida.
On sul plaan Paidest mõnda kõvemasse satsi jõuda? Välismaale?
Muidugi sihin ülespoole. Asjaolu, et kasutan koondisepause puhkuseks, ei tähenda, et hakkaksin karjääri lõpetama või et mul poleks suuri eesmärke. Ise loodan, et mul on veel kümme aastat karjääri ees.
Kas Floraga juhtunu oled enda jaoks lõpetanud, saad rahus edasi minna?
Minu sees on täielik rahu. Lahkumine klubist polnud ideaalne, aga eks vahel lükkab elu su ise uues suunas liikuma.
Kas juhtunust on midagi õppida?
Ikka on. Profina oled tähelepanu keskpunktis. Kõik su žestid ja väljaütlemised võimendatakse. Võibolla II liiga tasemel ei jõuaks sellised asjad foorumitesse, aga Premium liigas jõuavad kindlasti. Pole midagi, ise oleme selle elu endale valinud.
Mis su tugevused-nõrkused on? Mille kallal Paide väravavahtide treeneri Jüris Sahkuriga kõige enam töötad?
Ei saa avaldada, konkurendid loevad (muigab – toim.). Flora väravas seistes oli ka selliseid mänge, kus tegid võibolla viis puudet 90 minuti jooksul. Seal pidid vaimselt tugev olema, et suudaks võibolla korra või paar korda mängu jooksul tekkinud ohtlikus olukorras olla keskendunud. Paides saan kindlasti rohkem lööke tõrjuda ja alles nüüd saangi rohkem enda kui väravavahi kohta teada (naerab – toim.). Mu tugevused ja nõrkused tulevad selgemini esile ja saan areneda!
Jalka varasemaid numbreid saab lugeda siit.
"välismaal" ka igast taune fännide hulgas. ega jalgpallurid neid ei naudi. võid ju platsilt lahkudes patsu lüüa aga ahvideks pead neid ikkagist. seal raha lihtsalt kompenseerib selle piina
Aga Toomilt selged , kindlad vastused, elu läheb edasi .
See on küll päeva nali.
Need niinimetatud " Fännid " nii madalale ei lange , vaid leiavad järgmise , kelle kallal oma " madalalaubalisust " välja paisata