Marek Lemsalu rahvuskoondisest: olgem ausad, seis on kehv (3)
23 aasta eest Mainzis mänginud ja ka Eesti parimaks jalgpalluriks valitud Marek Lemsalu avaldas Postimehele oma arvamust, mis on tänasel päeval meie koondise suurim(ad) probleem(id).
"Kui vaatan Eesti liiga mänge, siis ma väga murelik ei olegi. Võitlust on, pinget samuti, tempo ja keskmine tase läheb ka vaikselt paremaks. Aga mõeldes koondisele, siis jah, väga keeruline aeg on. Olgem ausad, seis on kehv," rääkis Lemsalu.
"Tean Martinit (peatreener Reimi - toim) ja teisi koondise treenereid ju hästi. Tean, kui tõsiselt nad töösse suhtuvad. Tean, et ka nemad mõtlevad aeg-ajalt: pagan, mis viga on? Võin ausalt öelda, et ka mina juhatuse liikmena olen peast läbi lasknud: kas vajaksime uusi tuuli? Mul ei ole siin ühest vastust. Võib-olla tõesti suudaks keegi uus nägu karismaga sütitada. Aga kaua see kestaks? Lõpuks loeb ikka mängijate kvaliteet ja iseloom. Arvan, et murekohad asuvad tegelikult seal," jätkas ta.
Võib olla põlesid eelmiste põlvkondade poiste silmad eredamalt kui tänastel.
Arvan, et eelmiste koondiste mängijad olid naiivsemad, sellest tulenevalt kardeti vastaseid vähem.
Igal mängijal oli unistus välismaale raha teenima pääseda, mistõttu ei hoolitud endast ja vastastest.
Vaja oleks treenerit, kes suudaks poistele tagasi tuua pilku, mis ka vanatühja haavalehena värisema paneks. Treenerit, kes meenutaks mängijatele seda, miks nad üldse jalgpalli armastavad.
Reim võib ju tark mees ning liidu juhatuse liikmete hea sõber olla, aga tema saavutuseks jääb põlvkonnavahetuse läbiviimine
Kujutage Eestit ette euroopana. Võtke lahti suvaline noorteliiga tabel ja vaadake mis geograafilisest punktist pärit meeskonnad seal juhivad ja kes on tabeli põhjas. Juhivad Tallinna ja Harjumaa omad, Siis tuleb ehk mõni Tartu oma. Ja siis ülejäänud. Kas pole hämmastav sarnasus nö. jõukuse tabeliga kus juhib Tallinn ja harjumaa, siis Tartu jne.? Või on tõesti Tallinna poisid maapoistest füüsiliselt poole tugevamad? Sama on ju ka euroopas. Riigid kes on jõukuse tabelis eesotsas on seda ja jalgpallis ja kes jõukuse osas allotsas (näit. baltikum) on seda ka jalgpallis. Rahvaarv on teisejärguline näitaja. Ehk siis. Kui meie jalgpalliliit tahab endale edukat koondist, siis tuleb tal selle ehitamine enda peale võtta, sest meie klubide noortetöö tippjalgpallurite tootmisega hakkama ei saa. Tulebki leida need kõige potentsiaalikamad poisid ja luua neile ideaalsed tingimused kasvamiseks. Tuleb laduda neile nii tugev põhi alla, et kui neil on aeg liikuda noorteklassidest meesteklassi, siis on nad konkurentsivõimelised oma lääne-euroopa eakaaslaste või kolmandate maade nö. naturaalsete talentidega. Veelkord, uskuge, euroopas enam lihtsalt hoovivuti, kartuli ja seaprae najal tippu ei jõua. Ja kui meil on lõpuks terve koondisejagu tugevaid mängijaid, on ka koondis tugev. Mõne üksiku talendi najal ei juhtu seda kunagi. Seega on vaja täiesti süsteemselt hakata lõpuks ometi noorega tööle. See toonud edu teistele, toob ka meile. Kui me aga ootame mingit imet, siis uskuge, seda ei tule.
Jah, on ka veel üks tee. Ostame omale aga kodakondsusega kamerunist või elevandiluu rannikult mehed kokku, ajame neile sinised särgid selga ja oleme uhked. Aga mulle see tee ei meeldi...