Eesti poolkaitsja Martin Miller (27) saabus koondiseakna esimesse trenni nägu naerul, kuigi koduklubis Bohemiansis ei ole olukord talle meelepärane. Mänguminuteid napib ja isegi kui vahel õnnestub väljakule saada, siis kasutatakse teda valel positsioonil.

Kui Miller pärast eelmist koondisepausi Iirimaale naasis, sekkus ta järgmises mängus vahetusest ja lõi värava, aidates Bohemiansi 4:0 võiduga karikavõistluste poolfinaali. See oli Milleri esimene ja seni ainus värav Bohemniansi särgis. Paraku jäi see eestlase ainsaks rõõmuhetkeks.

Bohemians mängis kahe koondisepausi vahel kokku neli mängu - kaks Iirimaa kõrgliigas ja kaks karikavõistlustel. Miller istus liigamängud pingil ja sekkus karikamängudes vahetusest, saades kokku mänguaega umbes 40 minutit. "Ei saa öelda, et kõige paremini oleks läinud. Läksin tagasi, olin enesekindel, heas tujus ja arvasin, et mängin, aga olen pingil olnud. See ei ole meeldiv tunne, sest mängija tahab kogu aeg mängida," kirjeldas Miller Soccernet.ee-le olukorda.

Milleri mänguaeg kuivas kokku juba enne eelmist koondisepausi, kui ta istus kolm mängu järjest pingil. Ta oli viimati Bohemiansi algkoosseisus 9. augustil, misjärel on ta mänginudki vaid nendes karikamängudes. "Ma ei ole sellest treeneriga individuaalselt rääkinud, aga eks ikka olen natuke mõelnud. Võin mõelda palju, aga ma kindlasti ei tea, mis selle taga on," märkis poolkaitsja, keda kasutatakse Bohemiansis paremkaitsjana.

"Kaitsjatega on niimoodi, et neid üldjoontes ei vahetata, kui sa ei ole äärmiselt kehv. Meil liiga jätkub koondisepausi ajal. Võib-olla treener tahab, et teine paremkaitsja saaks minuteid ja oleks tähtsateks mängudeks vormis. Need kõik on eeldused, ma ei oska täpselt öelda," spekuleeris eestlane.

Peab teistmoodi mõtlema ja mängima

Kui aasta alguses oli Bohemiansis koguni kolm eestlast, siis alles on jäänud vaid Miller, sest Sten Reinkort ja Michael Lilander lahkusid klubist pärast treenerivahetust. "Kui see vahetus toimus, siis peatreener tuli ja ütles, et minuga on tal plaan - ma suudan erinevaid positsioone mängida ja ta näeb mind paremkaitses, et minu kaudu mängu üles ehitada," avaldas Miller.

Ta lisas: "Inglise keeles on see inverted full-back, kes tuleb keskele kuue positsioonile. Ta ütles, et suudan palliga olla seal meeskonnale nii palju kasulik ja suudan kaitsta ka. See oli treeneri põhjendus. See ei ole mulle meeltmööda ja ma ei tunne ennast seal mugavalt, aga mängijana on mul ikkagi vaja mängida. Kui mul on valida, kas mängin või ütlen treenerile, et mulle meeldi see positsioon ja istun terve hooaja pingil, siis ikkagi valin selle, et mängin. Olude sunnil ja põhimõtteliselt vastu tahtmist pean seal mängima.

Ma olin Floras ikkagi puhas number kümme. See on ikkagi täiesti teine positsioon. Ma polnud selle positsiooniga varasemalt kunagi kokku puutunud ja see tuli mulle täiesti uuena. Seda on tunda ka, sest see ei tule mul naturaalselt, vaid pean täiesti teistmoodi mõtlema ja täiesti teistmoodi mängima. See on täiesti erinev."

Miller saab enda sõnul peatreeneriga normaalselt läbi. "Mingeid tülisid või niimoodi ei ole olnud. Kui meil varasemalt olid kehvad tulemused, siis küsisin, et kas ta võiks mind üleval pool kasutada ja võib-olla suudan number kümne positsioonil meeskonnale midagi anda, aga ta jäi enda plaanile nii kindlaks. See ei ole lihtne formatsioon, mida mängida, seda tuleb järjepidevalt lihvida. Kui ta selle plaani juba paika pani, siis nägin silmist ära, et ta nii lihtsalt muutusi tegema ei hakka.

Igal mängijal on oma positsioon. Üks-kaks-kolm mängijat on ühele positsioonile ja kui tulemusi ei tule, siis ta võib-olla vahetab neid mängijaid. Mina olen paremkaitses ja konkureerin Šotimaa mängijaga ühele kohale. Praegu on lihtsalt nii."

Ilmselt ootab talvel ees klubivahetus

Miller rääkis, et Lilanderi lahkumine klubist mõjutas palju ka tema elu Iirimaal. "Lilanderiga elasime põhimõtteliselt kõrvuti korterites, igapäevaselt läksime koos trenni ja rääkisime, kuidas trennides ja mängudes läks. Pärast mingeid kehvasid tulemusi oli lihtne arutada ja võib-olla südamelt midagi ära rääkida. Eks see ikka mõjutab, sest elan üksi ja elukaaslast ei ole, pean tunnete ja emotsioonidega üksi toime tulema, see on kõige raskem asi."

"Treeningväljakul ja niimoodi mängid jalgpalli ja seal otseselt kellegagi juttu ei räägi, vaid teed tööd. Just trenniväliline on see, mis on jätnud oma jälje võib-olla," märkis Miller. 

Tõenäoliselt lahkub hooaja lõppedes klubist ka Miller, kes sõlmis aasta alguses Bohemiansiga 1+1 aasta pikkuse lepingu. "Paremkaitsjana kindlasti jätkata ei taha. See on ikkagi olude sunnil ja vastu tahtmist," sõnas Miller konkreetselt.

"Jalgpalli pead ikkagi armastama, võtma seda kui tööd ja mõnu korraga ja nautima. Mina tahan kindlasti jätkata number kümne positsioonil, kus ma näen, et olen kõige kasulikum ja naudin mängu kõige rohkem. Ma praegu ei oska öelda, mis edasi saab. Seda võin öelda, et Iiri liiga ei ole päris mulle. Ma eeldasin, et see sobib mulle rohkem, aga see on teistsugune jalgpall.

Teen selle hooaja lõpuni ja siis otsustan, mida tulevik toob. Pean treenerite ja spordidirektoriga maha istuma, aga selle otsuse olen vastu võtnud, et paremkaitsjana kindlasti jätkata ei taha. Pean nendepoolse jutu ka ära kuulama. Ise tunnen, et see jalgpall ei ole minu jaoks," lisas eestlane.

Klubi üle kivide ja kändude hooaeg

Bohemians jõudis karikavõistlustel poolfinaali, kus jäädi 0:2 alla liigarivaalile Derry Cityle. Milleri sõnul ei olnud nii kaugele jõudmine klubi jaoks saavutus. "Bohemians oli eelmisel aastal finaalis ja kaotas finaali. Tean nii palju, et fännid nõudsid sel aastal ainult võitu, et tõsta karikas pea kohale. Kõigil oli pärast poolfinaali pettumus, fännid ja mängijad ei jäänud rahule."

Kuna paljud suurklubid olid juba varasemalt konkurentsist langenud, siis karikata jäämine oli Bohemiansile suur hoop. "Fännid väga lootsid, et meil on poolfinaalis koduväljakueelis, võtame ära ja finaalis ootab liigarivaal Drogheda või esiliiga meeskond. Karikas on Iirimaal väga-väga tähtis!"

Bohemians asub Iirimaa kõrgliigas mõned voorud enne hooaja lõppu kümne meeskonna konkurentsis alles kaheksandal kohal. Liigasse püsimajäämine ei ole kindlustatud. "Kindlasti ei saa rahul olla," märkis Miller, kes on kokku mänginud 18 kohtumist, aga neist enamik hooaja esimeses pooles.

"Uued treenerid mõtlesid, et panevad mänguplaani käima nii, et tulemused tulevad, aga ainult viigid ja kaotused tulid päris pikalt järjest. Kindlasti ei ole mänguplaani käima saanud. Me võime küll palli vallata selle mänguplaaniga, aga väravale pole väga ohtlikud olnud ja oma väravale oleme lihtsalt naiivseid eksimusi teinud. See hooaeg on väga üle kivide ja kändude läinud."

Koondise peatreener saab murest aru

Eesti koondisega liitub Miller alati suure rõõmuga. Seejuures koondises ei ole positsioon väljakul nii oluline. "Koondis on koondis. See on täiesti teistsugune asi. Siin koguned, oled Eesti riigi eest väljas ja pead oma tööd võimalikult hästi tegema. Siin olen nõus igal positsioonil mängima," selgitas Miller, kes on Jürgen Henni koondises pidanud mängima äärepoolkaitsjana.

Henn andis Balti turniiri ajal mõista, et tal on Millerist inimlikult kahju. "Miller on vist kogu aeg pidanud mängima seal, kus parajasti auk on! Ta ei ole vist kunagi koondises ega klubis saanud mängida seal, kus ta tahab," rääkis Henn suve alguses.

Miller meenutas seda muigega: "Olen erinevatel positsioonidel mänginud ja mind on ka varasemalt päris palju tõstetud. Ma arvan, et suudan kohaneda, aga eks kõige mugavam positsioon on ikkagi keskväljal ründava suunitlusega. Ma saan aru, et olen kogu hooaja paremkaitses mänginud ja pole lihtne kohe ümber lülituda. Ma veel ei tea, kus mind selles koondiseaknas nähakse."

Kui Miller on Henni koondises mänginud äärel, siis suund on ikkagi keskväljale. "Kindlasti sobib see mulle rohkem, kui lihtsalt hoida äärt laiali. Ma ei ole selline mängija, kes hakkab meeletult mängijaid ette võtma. Mulle meeldib ikkagi teistega kokku mängida ja mängu siduda."