Millise murumätta all peitub tõde? Vaprus ja Levadia poleks pidanud viiki leppima?! (0)
Premium liiga 14. voorus olid ainsana võidukad Tallinna FC Flora ja Tartu JK Tammeka. Kui pealinaste võitu toetavad numbrid väga tugevalt, siis tartlased toimetasid justkui oodatult. Ent suurimaks üllatajaks kujunes Pärnu Vapruse ja Tallinna FCI Levadia vastasseis.
Wyscouti raportites on välja toodud erinevaid andmeid, mida Soccernet.ee toob lugejateni erinevates võtmetes. 14. mänguvooru numbrite puhul on põhirõhk just meeskondade ründetegevuses: kes poleks pidanud nii palju väravaid lööma ning milline meeskond jooksis lati alt läbi?
14. vooru matšid: Trans - Flora 0:1, Harju - Kuressaare 1:1, Kalju - Tammeka 1:2, Kalev - Paide 1:1, Vaprus - Levadia 0:0.
Esimene graafik kõrvutab oodatud väravaid (tuntud ka kui väärtus "xG", mis lähtub meeskonna varasematest toimetustes sarnastes ründefaasides ning seega pakub välja, kui tõenäoline oleks/olnuks skoori tegemine) ning reaalselt löödud väravaid.
Flora, kes lõi Transile ühe värava, võinuks tegelikkuses lüüa pea kolm väravat. Enam kui kahte väravat oodati ka Kuressaarelt, Levadialt, Tammekalt, Kaljult ja Paidelt - kuid vaid tartlased toimetasid "õigel" tasemel. Enim paistab silma justnimelt hetkel hõbedakohta hoidva Levadia väärtus, sest neil ei õnnestunud Vapruse võrku panna mitte ühtegi palli.
Madalad ootused olid aga Harjule, kellel õnnestus Kuressaarega välja mängida 1:1 viik. Vähe šansse oli ka Transil ja Vaprusel, kelle toimetused ründefaasis ülemäära veenvad polnud.
Teises graafikus on välja toodud meeskondade pealelöökide andmed: mitu lööki tehti kokku, milliseks kujunes pealelöökide keskmine kaugus väravast ja kui suur oli xG löögi kohta.
Kõige rohkem katsetas Kuressaare ning pealelöökide rohkuse tõttu kujunes eeldatava võrkuvihisemise näitajaks vaid 0,10. Rohkelt pealelööke tegid ka Flora ja Levadia. Harju JK Laagri katsetas vaid neljal korral. Kümne meeskonna peale kujunes keskmiseks näitajaks 11,4 pealelööki.
Kõige kaugemalt proovis õnne Harju - keskmiselt enam kui 22 meetri kauguselt. Värava löömiseks kõige lähemale proovis saada Kalju, kelle pealelöögid sündisid keskmiselt grammike enam kui 11 meetri pealt. Premium liiga meeskonnad sooritasid oma pealelööke keskmiselt 17 meetri kauguselt väravast.
Kõige "potentsiaalikamad" löögid olid aga Paidel ja Tammekal, kelle xG oli vastavalt 0,23 ja 0,22. Mõistagi olid kõige madalamad näitajad Harjul, Transil ja Vaprusel.
Kolmas graafik sisaldab andmeid, mis aitavad kirjeldada toimetamisi ründefaasis. Iga meeskonna kohta on toodud välja kaks väärtust: kui palju viimasele kolmandikule tehtud söötudest õnnestus ja mitu puudet suudeti vastase karistusalas teha.
Selle graafiku puhul paistab silma taaskord, et Flora oli ründefaasis agar ning sai Transi kastis päris palju toimetada. Enam-vähem samamoodi oli ka Kuressaarel. Küllaltki kvaliteetselt tundus toimetavat ka Tammeka, kes leidis ründekolmandikule 21 söötu ning tegi vastase karistusalas 17 puudet.
Küllaltki suured käärid olid aga Paide rünnakul, sest isegi kui ründekolmandikule jõudis enam kui 40 söötu, siis kastis puudutati palli kõigest 14 korda. Kalju oli vastase kolmandikul enam-vähem sama usin, puuteid kastis kogunes 23.
Tähtsamaid noppeid:
- Vaprusega 0:0 viiki leppinud Levadia "pidanuks" lööma enam kui kaks väravat
- Harju hüppas justkui üle oma varju, sest kuigi xG oli vaid 0,33, löödi üks värav
- Enim pealelööke sooritasid Kuressaare, Flora ja Levadia
- Harju lõi keskmiselt peale enam kui 22 meetri kauguselt väravast, Kalju seevastu ligi 11 meetri kauguselt
- Flora leidis ründekolmandikule enim sööte ja tegi ka vastase kastis enim puuteid
- Kõige vähem käis ründekolmandikul Vaprus, kes tegi ka vastase karistusalas vaid kuus puudet
