Kas Eestis on häid noori mängijaid? Muidugi. Kas piisavalt? Alati võiks olla rohkem. Kuidas neist maksimumi võtta? Miljoni dollari küsimus!

Sammu lahenduse suunas püüab teha mullu ellu kutsutud Estonian Talent Project, mida veab Nõmme Unitedi sakslasest noortetreener Thomas Maibaum. Mida ETP endast täpsemalt kujutab, kuidas sinna pääseb ja milleni tahetakse jõuda?

30-aastane Maibaum asus Unitedis tööle 2023. aasta augustis. Enne seda seitse aastat Saksamaa tippklubis Mönchengladbachi Borussias töötanud sakslane nägi kiirelt, millesse Eesti noortetöö eeskätt takerdub, aga olude siunamise asemel leidis ta mõttekaaslased ja asus tegutsema. Praeguseks on ETP-s kahe vanuseklassi jagu mängijaid, kes on sinna koondatud neljast klubist - Nõmme Unitedist, FCI Levadiast / FC Infonetist, Tallinna Kalevist ja Viimsi MRJK-st.

• ETP kodulehekülg

Idee hakkas Maibaumi ja Levadias noorteosakonna spordidirektorina töötava Nikita Martõnovi peas idanema mullu poolkogemata, kui Kristiine keskuses koos lõunatati. "Selgus, et meil mõlemal on sama mure - meie noortevõistkonnad olid küll edukad ja seda ka rahvusvahelisel tasandil, aga kui läksime üle 11 vs 11 mängule ja suurele väljakule, tekkisid probleemid," meenutab Maibaum.

Põhjust võib juba aimata - igasse aastakäiku ei jagunud lihtsalt piisavalt palju tugevaid mängijaid, parimal juhul seitse-kaheksa. Nii otsustati esialgu, et proovitakse välisturniiridel käia ühise meeskonnaga. Kuna esimesed turniiri läksid edukalt, kasvaski sellest välja suurem plaan. "Oli kohe selge, et koos oleme tugevamad. Areng oli silmnähtav. Samas mõistsime aga kiiresti sedagi, et kui ajame poisid ainult suveks kokku, ei saa me neist parimat kätte."

Maibaum rõhutab, et ETP ei püüa noormängijaid mitte mingil moel kelleltki "üle lüüa", vaid endale antakse väga selgelt aru, et töö klubi ja koondise juures on siiski esmatähtis. "Meist oleks vale enda rolli üle hinnata. Praegu toome poisid lihtsalt korra nädalas kokku suurele väljakule, kus nendega töötab viis treenerit. See kõik käib igapäevatööle lisaks," sõnab ta. "Peame vaid jälgima näiteks seda, et kui poistel on hommikul meie trenn, ei tegutseks nad õhtupoole klubi juures nii intensiivselt."

On meil akadeemiad või ei ole?

Tugevamaid mängijad koondavate gruppide vajalikkusest hakatakse Eesti jalgpallis aina paremini aru saama. Üheks eesminejaks on selles vallas olnud Arte gümnaasiumi juures tegutsev jalgpalliklass, mis loodi 2012. aastal ning kasvatati 2018. aastal jalgpalliliidu toel jalgpalliakadeemiaks, kui keskkooliklassides õppimisele lisati võimalus keskenduda hariduse omandamise kõrval jalgpallile juba alates 8. klassist.

"Arte meeldib mulle iseenesest väga, ideaalis võiksidki kõik koondislased seal käia," tunnustab Maibaum. "Aga nagu öeldud, ei ole meid mõtet nendega võrrelda - meie treeningud on täiendavad." Suurest jalgpallikultuurist tulnuna veidi laiemat pilku omades märgib ta, et kuigi Eestis on veel kohti, mis nimetavad end akadeemiaks, ei ole nad seda tegelikult, vähemalt mitte praegu.

"Aga meie ka ei ole," toonitab Maibaum seejärel kohe. "Meie eesmärk on viia poisid akadeemia tasemele. Eestis on palju häid poisse, aga neil pole aimugi, kuidas töö akadeemiates tegelikult käib. Pead olema valmis varem tõusma, endaga ise hakkama saama, vahel ka natukene kooli arvelt jalgpallile panustama. Kui kogunemine on kell 7.15, siis see on 7.15, mitte 7.17," näitlikustab Maibaum.

"Kõrgemal tasemel on teised nõudmised. Kui sa lähed 16-aastaselt välismaa akadeemiasse - nagu näiteks mullu Unitedi poolkaitsja Trevor Hint -, siis pead sa oma koha nimel seal teistega võitlema. Ja mis siin salata, Eestist tulnud poistele on see teinekord raskem. Seda tahamegi parandada," sõnab ta.

Seetõttu pannakse rõhk peamiselt mängijate individuaalsele arengule. "On selline lause, et me ei saa müüa süsteemi, saame müüa mängijaid. 2010. aasta poistega läheme peagi turniirile Hollandisse, aga taktikalisi harjutusi teeme alles viimases trennis," toonitab Maibaum.

Koostöö toetub suhtlusele

Maibaum ei salga, et projekti käivitades pälviti mõnigi kõõrdpilk võtmes "United ja Levadia ajavad kahekesi mingit oma asja". Kalev ja Viimsi saadi siiski seltsi üsna hõlpsasti. "Ma vaataksin seda kõike hoopis niipidi, et kui klubi on meie tegemistesse kaasatud, siis ei kipu ju ükski mängija sealt kuskile üle jooksma, sest klubisse kuulumine ei takista teda kuidagi. Kalevi presidendi Ragnar Klavaniga oli lugu lihtne - tema enda poeg Romer mängib jalgpalli ja ta oli valmis pardale astuma. Viimsil ja Martin Reimil oli väga palju küsimusi, aga ma rõhutan siinkohal kindlasti, et ta ei olnud negatiivne, ta tahtis lihtsalt palju teada. Istusime koos maha ja arutasime kõik asjad avatult läbi," kirjeldab Maibaum.

Praegu ei tõtta ETP otseselt koostööpartnerite ringi laiendama, aga vaatab tulevikku avatud pilguga. "Tallinna puhul on meil pilt mängijate osas üsna selge, sest mina tean ju tänu Unitedi ja Nikita tänu Levadia mängudele nende vastaseid. Oleme ka mõelnud Tallinnast väljapoole, aga praegu, kui treenime kell 7.30 Tallinnas, oleks see mõeldamatu. Samas - miks ei võiks meil tulevikus olla filiaal näiteks Tartus või Pärnus," arutleb Maibaum.

Üks trenn nädalas - kas neid võiks olla rohkem? "Ideaalis küll, sest mida rohkem parimad poisid koos on, seda parem, aga hetkel pole see võimalik," sõnab Maibaum. Pikemas plaanis sooviks ta ka jõuda praeguse kahe vanusegrupi juurest neljani. Praegu juhendavad noori talente Martin Klasen Nõmme Unitedist ja Timur Bulavkin FCI Levadiast, väravavahtide treener on samuti Levadias töötav ekskoondislane Pavel Londak.

Treeningtingimuste ehk Männiku kompleksiga on ta igati rahul, märkides seejuures: "Ma ütleksin, et talvisel ajal on Soomes isegi keerulisem kui praegu Eestis. Saksamaaga ei saa muidugi võrrelda, aga näen, kuidas te Eestis edasi liigute. Üks selge probleem on muidugi see, et paljudel klubidel on vaid üks väljak - kuidas sa sinna 20 võistkonda mahutad?!"

Minna välismaale või mitte minna?

Ent kui ETP abistab mängijaid selleks, et nad välismaal kohaneksid: kas piiri taha minek ongi siis ainuõige lahendus? Maibaum annab mõista, et sihtkoha tausta tuleb korralikult uurida, aga mõistlikke riske tasub samuti võtta. "Näiteks Ragnar Klavan ja Karol Mets on läinud Eestist otse meeste jalgpalli ja liikunud edasi samm-sammult. Sellel on omad plussid. Aga ajad on muutunud. Vali targalt, ent kui leiad klubi, kes tahab sinuga päriselt töötada, siis mine - tagasi koju saab alati tulla," julgustab ta.

Välismaistel turniiridel käimine ei ole siiski nii oluline eesmärk nagu võiks arvata. "Teoorias võiksime igal nädalal mõnel turniiril kaasa teha. Aga meil on aastas neli blokki, mis koosnevad üheksast trennist. Nende lõpuks tahaksime alati mängida turniiri," selgitab Maibaum eelistusi. "Mida vanemaks poisid saavad, seda rohkem tahaksime mängida 90-minutilisi mänge. Kuigi ka 30-40 minuti pikkustel mängudel on oma eelised ja seal võib isegi olla edukam, sest pead keskenduma lühikesele perioodile. Aga meil on pikemad sihid. Ja poisid tahavad ka ise end kõvemate vastaste vastu proovile panna."

View this post on Instagram

A post shared by Estonian Talent Project (@etpfootball)

Mai keskel ootabki ETP poisse reis Inglismaale, kus minnakse vastamisi esmalt Liverpooli ja seejärel Manchester Unitedi eakaaslastega. Esimese kontakti loomine Liverpooliga kulges arusaadavalt tänu Klavanile ning United oli seejärel juba ise nõus eestlasi võõrustama. Maibaumi tutvused Kesk-Euroopas - mitte ainult Saksamaal, vaid ka mujal - kuluvad samuti ära, nii on Eesti poisid saanud mõõtu võtta näiteks Leverkusenilt ja Feyenoordilt.

Edu toodab usaldust

Kuna ETP-le lükati hoog sisse üsna hiljuti, on Maibaumi sõnul raske öelda, kus ollakse näiteks viie aasta pärast. "See on väga pikk aeg. Aga suures plaanis tahame luua sidemeid teiste klubidega. Me pole mõistagi agendid, aga kõik see kasvatab võimalust, et Eesti poisid kuskile jõuavad. Tahan Eesti mängijate klassi tõsta ja edu kasvatab usaldust. Kui näiteks Patrik Kristal ja Trevor Hint on Saksamaal tublid, on edaspidi teistelgi lihtsam.

Praegu juhtub veel vahel seda, et räägin kellelegi, kuidas tahaksin kahe poisiga testima tulla. Kuna see treener tunneb mind, siis ta ütleb, et tule muidugi. Aga kui ütlen, et poisid on Eestist, hakatakse vahel tegema nägusid, et eeh, keeruline ... Kui aga peaks juhtuma, et saame varsti öelda, kuidas oleme võitnud Liverpooli ja Unitedit, pannakse meie parematele poistele kindlasti juba silm peale. Tulemused tõestavad paljutki," kirjeldab Maibaum.

Värskeima näitena mängis ETP U15 võistkond lõppenud nädalavahetusel Poolas peetud turniiril. Oma alagrupp võideti Escola Varsovia, Leicester City ja Helsingöri noorte ees, alistati seejärel veerandfinaalis ka Liverpooli poisid, ent kaotati poolfinaalis turniiri hilisemale võitjale Middlesbrough'le. Viimases mängus tehti 1:1 viik PSG eakaaslastega, ent jäädi järgnenud penaltitega - löödi esimese eksimuseni ning Eesti poisid vääratasid kohe avavoorus - neile alla, mis tähendas tugevas konkurentsis neljandat kohta.

Lääne-Euroopas tulnuna on Maibaum pidanud harjuma ka sellega, et Eestis vaadatakse spordi rahastamisele teistmoodi kui tema kodumaal. "Raha oleks alati vaja!" naerab ta. "Aga näiteks Saksamaal saab firma sporti pandud raha pealt 50 protsendi ulatuses maksutagastust. Nii et iga väike külaklubi saab minna kohaliku restorani juurde ja öelda, et kuulge, ma tellin teilt iga päev pitsat, andke palun meie võistkonna jaoks 500 eurot, aga meie paneme dressipluusi peale teie telefoninumbri. Ja see toimib," kirjeldab Maibaum.

"Eestis midagi sellist kahjuks ei ole. Küll olen märganud, et teil on pigem nii, et kui laps mängib, siis vanemad on nõus aitama. Aga usun, et saame seda muuta! Kõik sõltub sellest, mida edukamad oleme ja mida rohkem meie kohta häid uudiseid tuleb," lõpetab Maibaum positiivsel noodil.