Norbert Hurt Ironmanist: triatlonirajal saan maitsta iseenda ürgset tugevust (0)

Norbert Hurt läbis pühapäeval Tallinna Ironmani poolpika triatloni. Fotod: Ironman Tallinn

Harrastajana triatloni läbides tuleb end balansseerida mõistuse hääle kuulamise ja valu allasurumise vahelisel kitsal müüril. Ülimalt tähtis on arukus, sest endale liiga teha ei tohi. Ning just arukalt, ent tugevalt pingutades on võimalik iseennast uutest külgedest tundma õppida. Saada targemaks ja teadlikumaks.

Eesti jalgpallikoondise abitreener ja FC Flora spordidirektor Norbert Hurt ütleb, et on tundnud inimkeha arenguprotsesside vastu huvi juba lapsepõlvest alates. Näiteks lapsena vanaema ja teiste lastega maal viibimiseks sai koostatud treeningplaan, mida ühes koos usinalt täitma asuti. Hurt muutis suvise maapuhkuse omal algatusel isiklikuks spordilaagriks.

Loogilise jätkuna jõudis Tartu Tammekas jalgpalli mänginud Hurt kehakultuuriõpingute juurde ning sirgus ja õppis treeneriks, kelle praegused tööülesanded on Flora sportliku protsessi juhtimine ja Eesti koondises peatreenerile Thomas Häberli nõu andmine. Maht on suur, vastutus veel suurem.

Pühapäeval läbis ta kolmandat aastat järjest poolpika Tallinna Ironmani ehk 1,9 km ujumist, 90 km rattasõitu ja 21,1 km jooksu. Rajal oli ta ligi kuus tundi, millest viimased neli olid väga kõva kannatamine, aga finiš oli muidugi magus. Ning ka kasulik põhitööd silmas pidades, sest nagu Hurt ütleb – ennast triatlonis proovile pannes õpib ta kogu aeg ka paremaks jalgpallitreeneriks.

"Nüüd liigun juba enamvähem normaalselt," sõnab Hurt 48 tundi pärast poolpika Ironmani finišit. "Õhtul koju jõudes (autos istus Hurt kõrvalistmel, mitte roolis, sest on varem kogenud veidi pärast finišit äkilist nõrkust – O. J.) olin kurnatud. Nagu keha oleks põletikku täis. Magama minnes vasakut jalga ma kõverdada või sirgeks ilma käega kaasa aitamata ei saanud, sest põlves oli nii suur valu.

Järgmisel päeval ilma käsipuule toetamata ma trepist alla mugavalt ei kõndinud. Valusad olid vasak põlv ja mõlemad kannakõõlused, paremat kätt tõsta oli samuti valus. Rindkeres oli samuti pinge. Keha oli kurnatud," meenutab Hurt pühapäevast pingutust, mida nimetab oma seniste pooltriatlonite seas – Ironmanil tegi ta selle distantsi kaasa kolmandat aastat järjest – kõige äärmuslikumaks, sest treeningtunde jäi olude sunnil napiks.

"Järgin põhimõtet, et pere ja töö ei tohi treeningute tõttu kannatada. Proovin enamiku trenne ära teha enne, kui pere ärkab, aga kui beebi ärkab liiga vara, siis jääb hommikune trenn lihtsalt ära. Kui õnnestuks teha nädalas 10 tundi trenni, oleks väga hästi. Aga ei õnnestu, pigem jääb 6-7 tunni kanti. Tänavu oli isegi vähem," räägib ta.

Kaks jõnksu ja jooksmisest vabastanud magus finiš

Ujumisdistants Harku järves läks kenasti, isegi edukalt, aga rattasõidul sai üpris kiiresti selgeks, et jalgades vajalikku jõudu polnud, mistõttu oli ülejäänud võistlus korralik kannatamine. "Eksperiment see kindlasti polnud. Ma ei mängi piiridega. Näiteks jooksu viiendal kilomeetril lõi achilleuse kõõlusesse tugev valu. Mõtlesin, kas nüüd on kõik?

Norbert Hurt Tallinna Ironmani poolpikal distantsil. Foto: ErakoguProovisin jooksuga valu ära peletada, aga teadsin, et kui valu üle ei lähe, siis ei lähe ja tuleb triatlon pooleli jätta. Ent olin varem kogenud, et valu võib ka üle minna. Korraks lõi ta veel edasi põlve, aga jooksin edasi ja poolteist kilomeetrit hiljem valu taandus. Päev hiljem lõi muidugi uuesti välja. Ja teises achilleuses kah."

Esmaspäevased kannatused oli korralikud, aga pühapäeval jõudis Hurt finišisse ilma, et oleks rikkunud enda poolt sätestatud tingimust – jooksudistants tuleb läbida joostes, mitte (kõndimis)pausidega. Tallinna Ironmani peakorraldaja Ain-Alar Juhanson, kes võitis sportlaskarjääri jooksul kolm täispikka Ironmani, rõhutab aastast aastasse, et triatloni finišiemotsioon on era- ja harukordne asi. Seetõttu ongi Tallinna Ironmani finišis tuled ja viled, et erilist hetke rõhutada.

"Joone ületamise emotsioon sõltub teekonna jooksul selja taha jäänud katsumustest. Ning ma ei pea silmas üksnes rajal veedetud kuute tundi, vaid kõike, mis ka võistluseks valmistudes tehtud. Aega ma pühapäeval püüdma ei läinud ja joostes oli väga raske, aga samas hakkasin pärast achilleuse-valu ületamist nägema, et olen võimeline ikkagi lõpuni minema ja tegema. Jõnks käis seest läbi. Rõõm ja kurbus olid käsikäes, sest tundsin, et see on nii kuradima raske, aga ma suudan seda täna teha!

Teine jõnks käis läbi finišikoridoris, mis ütles: uskumatu, et tegin distantsi läbi nii nagu tahtsin. Tahan rõhutada, et kõige selle käigus tundsin end kogu aeg turvaliselt. Tegutsesin elutervelt, mitte endale ohtlikult. Kuna suurima paugu sain 500 meetrit enne lõppu, oli finiš ütlemata magus, sest teadsin, et ei pea enam ainsatki jooksusammu tegema. See oli suur hetk!" räägib Hurt.

Flora spordidirektor nõustub, et triatlon pole tema jaoks hobi, vaid eluviis. Pühapäevane võistlus polnud eesmärk, vaid üks osa sellest eluviisist, mis nõuab palju aega ja planeerimist. Aga miks seda kõike teha? Enda vormis hoidmiseks leiaks ju ka lihtsamaid viise? "Tahan tunda end ürgselt tugevana. Naturaalsete tegevuste kaudu, nagu ujumine, jalgrattasõit ja jooksmine, see õnnestub. Läbi selle ma tunnetan endas inimeses peituvat jõudu."

Teekond konnast kroolini kõrvalise abita

Esmatutvust triatloniga tegi Hurt 2009. aastal, kui läbis poolpika distantsi Otepääl. "Ma polnud kunagi tegelenud ujumise ega jalgrattasõiduga, vaid olin mänginud jalgpalli, kus tuleb joosta. Aga üks sõber kutsus, et tule! Mitmekülgsus mulle meeldib ja proovisin ning juhtus nii, et startisin Pühajärvel ka kolmel järgmisel aastal.

Toona tahtsin end kehaliselt uutel aladel proovile panna. Lisaks olid jalgpalli mängides ilmnenud kerged probleemid südamega, mille järel koormustestid korduvalt ebaõnnestusid. Arst vaatas näitajaid ja ütles, et nendega ei tohiks küll nii kõvasti trenni teha. Aga ilmselt läksid testid nurja ärevuse tõttu, sest muul ajal nägin hoopis normaalsemaid pulsinumbreid. Tahtsin triatloniga anda kehale signaali, et olen terve ja tugev."

Norbert Hurt Tallinna Ironmanil. Foto: Erakogu2013. aasta keskel sai Hurdast FC Flora esindusmeeskonna peatreener. Triatlon jäi tahaplaanile ja kadus päevakavast sootuks, aga naasis sinna 2020. aasta kevadel, kui üle maailma rullus lahti koroonaepideemia. "Siseruumidesse harjutama ei pääsenud ja tuli hakata õues trenni tegema. Võtsin uuesti ratta ja hakkasin jooksma," selgitab Hurt.

"Lisaks on mul suur sümpaatia ujumise vastu. Ma üldse ei osanud ujuda. Neli Otepää triatloni tegin läbi konna ujudes, sest krooliks polnud ma võimeline. 35-aastasena hakkasin vägisi ujuma. Alguses olin võimeline kroolima vast 250 meetrit järjest. Esimesed kaks-kolm aastat oli see töö basseinis ebameeldiv. Mulle ei meeldinud see trenn, aga tahtsin kogeda vees liuglemise tunnet.

2020 esimest Ironmani pooltriatloni tehes kartsin just ujumisdistantsi. Mul polnud enne seda päeva 1,9 km järjest ujumise kogemust. Lisaks oli võistlus septembris, vee temperatuur 16 kraadi ja start hommikul enne seitset, mis tähendas, et vette läksime peaaegu pimedas. Minu jaoks oli see hirmutav. Aga ujusin ära ja olin üliõnnelik," meenutab Hurt.

Ujumistrennid täiskasvanutele on Eestis päris levinud nähtus, ent Hurt kellegi käest tehnika osas nõu ei küsinud, vaid rassis isepäi. "Tahtsin ujumisest rõõmu tunda. Drillideni koos lisavarustusega jõudsin alles tänavuse aasta alguses, kui võtsin kasutusele poid ja labad, mille vajadusest polnud varem mõelnud. Drille polnud ka soovinud varem teha, aga nüüd, kui tundsin end vees mugavalt, oli vaja hakata seal veedetavat aega rohkem sisustama. Asi jõudis minuni iseenesest."

Selle lausejupi pealt kaldub Hurda jutt triatlonist kaugemale ja liigub üldise treeningfilosoofia manu, mis on tegelikult täiesti loogiline asjade käik, kuna Hurt on omandanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas magistrikraadi treeningõpetuse ja spordijuhtimise erialal.

Tema kirjeldus pühapäeval võimsa valu hinnaga läbitud poolpikast triatlonist on niikuinii otsast lõpuni eneseanalüüsi täis pikitud. On näha, et harrastustriatleet Hurt ei lakka ei distantsi läbides ega seda hiljem meenutades kordagi toimimast treener Hurdana. Iseenda analüüsimine käib pidevalt, möönab ta varmalt ja lisab, et selle analüüsi tulemusi saab üle kanda oma töösse jalgpallis.

"Krooli omandades jõudsin tulemuseni nii, et tunnetasin asjad enda sees läbi. Kui keegi oleks mulle krooli omandamise käigus tulnud rääkima midagi muudest harjutustest, poleks ma teda kuulata tahtnud. Aga nüüd olen valmis kuulama, sest olen võimeline krooli ujuma ja mul on energiat üle. Tähtis on kuulata õpilast ja püüda ära tabada hetk, mil ta on valmis uut infot vastu võtma."

Las lapsed avastavad õiged nõksud ise, nii on protsess terviklikum

Hurt nõustub, et ka jalgpallis on väga tähtis emotsionaalne foon ning treener peab võimaluse korral püüdma vältida mängija viimist olukorda, kus too peab tegelema vastumeelsete asjadega, mille viimane küll kohusetundlikult ära teeb, aga alateadlikult ilmselt täiega ei pinguta. Tuleb püüelda sinna, et mängija ise leiaks sportliku tunnetuse kaudu lahendused ja omandaks oskused nii.

"Riistvõimlemine oli ülikoolis keeruline ala, mis on ka natuke ohtlik ning kätkeb endas liikumist tundmatusse ja ebamugavasse tsooni. Aga meid viidi suunavate harjutustega kohta, kus suutsime nõksud ise ära tunnetada. Näiteks salto. Kui see esimest korda õnnestus ehk hüppasin üles, mitte ettepoole, tuli õpetaja ja küsis: mis oli teistmoodi? Ta ette ei öelnud, mida teha, aga hiljem küsis ja õpetas mõtlema.

Hoovis näen, kuidas lapsed omandavad batuudi peal saltosid. Kui kontseptsioon tuleb nende pähe ise, on protsess palju terviklikum. Jalgpallist rääkides, siis Arno Pijpers selgitas, kuidas näiteks overlap’i õpetades võib jääda arusaam, et mängija õppis selle ära, aga tegeliku oskuse saavutamine, kus mängijal on selged elemendi kõik tahud – millal minna, kuidas minna, millised on ohud –, võtab aega vähemalt pool aastat. Tervikpildi saavutamine võtab aega palju rohkem, kui arvame.

Tahe peab panema lapsed asju tegema. Kõige tähtsam on, et lapses oleks tahe vastasest mööda mängida. Kui treener hakkab õpetama petteid, viib ta fookuse möödasaamise pealt ära, kuigi pete pole väikesele lapsele oluline, vaid piisab sellest, et lükka pall mööda ja jookse. Ning kui laps ei saa vastasest mööda, siis küll hakkab nuputama, kuidas see õnnestuks. Las ta avastab ise selmet liiga vara suund kätte näidata," arutleb Hurt.

Olgu meenutatud, et tegu on FC Flora spordidirektoriga, kes vastutab Eesti suurimas ja edukaimas jalgpalliklubis nii täiskasvanute kui ka noorte jalgpalli eest. Oleks naiivne arvata, et Hurt ei järgi enda kirjeldatud põhimõtteid oma igapäevatöös, mis seisneb Flora spordiprotsesside korraldamises.

* * *

Tallinna Ironmani poolpikal distantsil sai Norbert Hurt meeste seas 479. koha ajaga 5:56.12. Kahel eelmisel aastal oli ta olnud kümne minuti jagu kiirem.

Tuntud jalgpallipersoonidest oli stardis näiteks ka ekskoondislane Hannes Anier. Tallinna Kalevi ründaja läbis distantsi ajaga 5:33.17, mis andis meeste arvestuses 347. koha. 

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VÄRSKED VUTIJUTUD
Pikk ette (ja ise järele) | Pika põua lõpp: kas Paide ongi tiitlikursil või on Flora lihtsalt halb?
KOONDISEMÄNGU EEL
KÜLAS SIIM JUKS!
Udune Albion | Man City eri: kui keegi oleks 20 aastat tagasi öelnud, et tuleb Meistrite liiga võit, oleksin tema kainust kontrollinud
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Eesti koondist tabas suure mängu eel tagasilöök: üks mees jääb esialgu lennukilt maha
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0