Eesti Jalgpalli Liidu juhatus otsustas karistada Tartu Maag Tammeka poolkaitsjat Artur Ossipovi ja FC TVMK ründajat Vladislav Gussevit pikkade mängukeeldudega.

Formaalselt sai “lohe esimeseks peaks” ristitud Ossipov kolme- ja Gussev kaheaastase jalgpalli juures tegutsemise keelu ebasportliku käitumise eest, milleks sisuks on katsed mõjutada mängude tulemusi.

"Andsime välja signaali, et oleme alustanud leppimatut võitlust selle nähtuse vastu, mille sisuks on tulemuste mõjutamine nii Meistri- kui Esiliigas," lausus Pohlak tänasel pressikonverentsil.

Probleem on levinud laiemalt, kui enamik uskuda võinuks – väidetavalt kuulub vutiliidu kõrgendatud tähelepanu alla umbes 30 mängijat ehk 10% kõigist osalevatest palluritest.

Ossipov lohe esimene pea

Ossipov oli Pohlaku sõnul lohe esimene pea, Gussev aga madalamal tasemel pettur. See tähendab seda, et Maag Tammeka üks nimekamaid mängumehi oli paljude pettuste organiseerija.

“Andsime Ossipovile konkreetselt võimaluse ka tunnistada, aga ta ei soovinud seda teha,” rääkis Pohlak. “Ta on politseiga suhtlemises kogenud ja eitas väga osavalt kõike, mul ei õnnestunud teda lahti muukida.” Siiski kukkus ta lõpuks sisse.

“Ossipov on olnud see, kes on väga selgelt ja väga suures ulatuses üritanud neid mängutulemusi mõjutada,” selgitas vutijuht tema karmimat karistust. “Tõendid Gussevi vastu olid selgelt seoses pettuse läbiviimisega.”

“Ma ei arva sugugi, et Ossipov oleks olnud see mafiooso, kes kogu asja kamandab, küll aga on ta olnud üks võtmeisikuid Eestis,” jätkas Pohlak. “Kolmest peast üks on maha löödud – see, kes oli kõige nahaalsemaks ja kõige kaugemale läinud.”

Pohlak rõhutas, et esimese hooga karistati vaid neid, kelle süüs oldi täiesti kindlad. “Otsuse tegime ainult seal, kus asi oli absoluutselt tuhat protsenti kindel. Seda filosoofiat, et metsa raiudes laastud lendavad, me ei järgi. 20 inimest karistades oleks võinud seal olla üks-kaks tegelikult süütut mängijat.”

Sitt aknast välja

“Järgmine lohe pea? Teatavasti kasvavad need pead tagasi,” nentis Pohlak. “Nii et meil ei tule ainult raiuda, vaid tervenisti lohe ümber kasvatada ja luua selleks parimad tingimused. Kulutame selle peale väga palju energiat.”

“Ausõna ei maksa tänapäeval enam midagi,” kurtis ta ning tõi anonüümse näite ühest Eesti klubist, kus kahtlustatav mängija vandus peatreenerile ausust, kuid osutus ometi pettustega seotuks.

“See pole vaid see, et kriminaal käib sul selja taga, see on ka mentaliteet. Kogu maailm sõltub sellest, milliseks neid on kasvatatud,” rääkis ta probleemide tagamaadest.

“See ei ole kindlasti ainult jalgpalli probleem ja kindlasti mitte ainult Eestis. Tõstatasin selle teema ka UEFAs, kõik ohkasid kaasa, aga teate ise, milline see tänapäeva maailm on,” jätkas ta ning tõi värvika näite:

“Toapõrandal on sõnnik ja iga väljaviskamine jätab paratamatult kätele sita lõhna külge. Siis lükatakse see nurka – las olla, las lämbuvad seal sita sees. Jalgpalliliidus see kindlasti nii olla ei saa, me peame hakkama seda sitta aknast välja pilduma! Väike sitahais jääb kätele külge, aga mis sellest, kui see jalgpallile vajalik on.”

Must nimekiri

Jalgpallijuht tunnistas, et probleem on palju sügavam kui kaks karistatut. Konkreetseid nimesid välja toomata vihjas ta, et probleemseid isikuid on rohkem kui poolte Meistriliiga klubide juures ning nende kõrgendatud tähelepanu all on ligi 30 mängijat.

"Nende kahe järel on palju neid, kes on ka nii öelda paadunud ja parandamatud petturid, aga on kindlasti ka järelejooksikuid, kes on pooleldi nalja pärast asjaga kaasa läinud," rääkis Pohlak, "endiselt on ka üksiküritajaid."

“Me ei välista uusi karistusi ega nende karistuste karmistamist, kui infot juurde tuleb,” lausus vutijuht. “Eesmärk oli lasta neil selle hooaja lõpuni tegutseda, et saada kindel pilt, mis siin toimub. Hakkame nüüd teistmoodi tegutsema, järgmine hooaeg ei välista me selliste asjadega seotud klubide eemaldamist või mängijate karistamist.”

“Nüüd on paljuräägitud must nimekiri meil ka reaalselt jalgpalliliidus olemas,” muigas ta. “Nimekiri hakkab vastavalt info saabumisele ka muutuma, aga me ei saa selliseid inimesi ju treeneriteks koolitada, sellega me viiksime seda probleemi ainult edasi.”

”On ka mängijad, keda me karistanud ei ole, aga keda klubid kokkuleppe kohaselt lihtsalt ei kasuta,” lisas Pohlak.

Lõunanaabrite negatiivne mõju

Probleem on ulatuslik, sest kokkuvõttes oli kahtluse all keskmiselt üks mäng igas vooru kohta, kuid tagantjärele midagi muutma ei hakata: ”Kahtlemata mõjutas see jama meistrivõistluste tulemusi, aga me ei sea neid kahtluse alla. Lõpptulemuse loeme objektiivseks, lõplikuks ja reaalseks. Käsitleme probleemi selgelt mängijate, persoonide keskselt.”

Siiski hindas Pohlak siinse olukorra paremaks kui meie naaberriikides, isegi Soomes: ”Meie jalgpallis on see probleem märksa väiksem kui meie naabritel, vaata kus suunas tahad. Kas või põhjapoole.”

”Eestis on see pigem mängijate keskne, Lätis ja Leedus pigem klubikeskne,” ütles Pohlak ning avaldas, et UEFA-s on uurimisel ka Taavi Rähni koduklubi Panevežyse Ekranase Intertoto sarja mäng Narva Transiga. ”Rääkisin Taavi Rähniga ja mul on hea meel, et tema positsioon selles küsimuses oli väga kindel,” lisas ta.

”Enamik mängijaid siiski ei ole seotud,” naases ta Eesti juurde, ”tinglikult arvestame seda ringi umbes 30 mängijaga. Faktidega tutvudes tuli igasugu asju välja, aga iga jälge mööda me ei lähe, iga sääske ei tapa. Kui saame need probleeme tekitavad nimesed välja juurida, siis järeljooksikud rahunevad ise maha.”

Pohlaku sõnul tuleb palju negatiivset mõju Eestisse lõunanaabrite poolt: ”Vaadake viimaste aastate mängijate liikumisi Lätist – Transis kaitsjad, TVMK-s kaitsjad ja väravavaht, Kalevis keskkaitsjad. Mingil hetkel klubid veel ei uskunud meid, aga millalgi hakkasid uskuma.”

”Vaadake ise need välismängijad üle – puha kaitsemängijad,” kordas ta ning tõi ka konkreetse näite: ”Lätlasest kaitsemängija, kelle kohta Aavo Sarap ütles, et temast saab Meistriliiga parim kaitsja, lahkumine koju tagasi ei olnud juhus.” Mõistagi käis jutt Tallinna Kalevi keskkaitsjast Janis Skvorcovsist.

Kuidas petuskeemid toimivad?

Pohlaku sõnul toimivad petuskeemid järgnevalt: madalaimal tasemel viivad selle ellu mängijad, kellele võidakse pakkuda 50 000 kuni 100 000 krooni suurust summat. ”Magusamateks paladeks” on loomulikult klubide euromängud.

Järgnevalt tulevad koordinaatorid, keda Pohlak nimetas lohe peadeks. “Antud juhul oli üks neist ka mängija, mis tegi meie jaoks asja lihtsamaks. Koordinaator korraldab fikseerimise ja müüb selle info edasi järgmistele tasemetele,” selgitas ta.

“Teine ei ole mängija ja kolmandat ma ei tea,” ei saanud Pohlak lohe peade arvus päris kindel olla. “Kolmas võib olla seotud ka kahe esimesega.”

Pohlak tõi näite ka ühest ebaõnnestunud petukatsest: “Kui FK Riga võitis Balti Liigas 2:1 TVMK-d, siis oli tulemus fikseeritud TVMK kaheväravalisele kaotusele. Kõik oli hästi kuni väljakule lasti noor Ilja Kisel, kes lõi vist kolmandal üleminutil seisuks 1:2, mille peale osad TVMK mängijad peast haarasid.”