Poseidonile staadioni rajada aidanud peasponsor: Premium liiga on vähim, kuhu nad jõuavad (9)
Teises liigas palliva Pärnu Poseidoni peasponsori Kodu Kuubis tegevjuht ning klubi aktiivne fänn Germo Karro rääkis põhjalikus intervjuus Soccernet.ee-le oma sidemest Poseidoniga, klubi enda perspektiivist ning ka kirgi kütnud Fänniturniirist.
"Ma jõudsin Poseidonini umbes neli aastat tagasi ja jõudsin siia tegelikult tänu naabripoistele Argole ja Alarile (Linnasted - M. P.), kes Poseidonis juba mängisid. Ja Poseidonis köitis just see, et nad on sama vana klubi kui meie ettevõte," meenutas Karro.
"Mäletan esimest koosolekut - tegime sellise asjaliku koosoleku, istusime pubis maas ja mulle tutvustati seda sponsorluskava, kus näidati 10 000 eurot ja mis need peasponsorite summad on. Siis tundus, et see asi jääb katki, et võib mõnda sulgpalliklubi toetada pigem."
Milline suhe Karrol jalgpalliga enne Poseidonit oli? "Täiesti null, pigem miinus. Mulle üldse ei meeldinud see spordiala, aga ühiskondlik surve viis mu selleni. Mulle meeldis rämedalt võrkpall, ma olen terve elu võrkpalli mänginud. Toetasin võrkpalli ka, aga jalgpall on rahalises mõttes kõige loogilisem, kuna kogu ühiskond liigub selle spordiala suunas. Ja täna, kui ma olen neli aastat ühiskondliku surve tõttu selles spordialas olnud, olen ma hakanud seda spordiala armastama. Nii et jalgpall on võitnud ühe inimese juurde."
"Toetus seisneb ühest küljest vormide juures, samuti on abi olnud meie iga-aastasel treeningreisil Tšehhi, sest naljakas on see, et põhuplaadi tootjafirma omanik on ühe suure klubi president olnud (Hermanuv Mestec, kellega Poseidon ka sõprusmängus vastamisi läinud) - M. P.), kus on palju rohkem mängijaid kui Poseidonis. Ja kui need kaks otsa kokku sõlmida, siis Poseidon võidab kõvasti, sest Tšehhi jalgpall on natukene kõrgemal tasemel.
Suuremajoonelisemate projektide hulka kuuluvad ka Valencia suvelaager, mis järgmisel suvel esmakordselt toimub ja Sinti rajatud staadion, mille rajamiseks korraldati mitmeid talguid ja kus on ka tribüün olemas. "Ei ole palju sponsoreid, kes panevad nõnda õla alla, et jalgpalliklubi saaks endale oma staadioni ehitada," lausus Karro.
Millest tuli motivatsioon ehitada üks staadion sisuliselt nullist ülesse? "See on jälle üks minu kiiks. Mäletan, et kutsusin Poseidoni tuumiku laua taha seetõttu, et inimesed, kes kasutavad staadioneid ja tulemusi teevad staadionitel, ei halda ise staadioneid. See on minu meelest tohutult vale. Linn annab toetust selle jaoks, et klubi saaks staadionit rentida ja staadion kuulub linnale. Ehk siis linn võtab ühest taskust raha ja tõstab teise taskusse, mis on minu meelest ülijabur," tõi Karro peamise valupunktina välja.
"See peaks olema teistmoodi - kui linn annab toetust klubile, siis see toetus jääb klubile ja klubil võib olla oma toetus selle haldamiseks. Jalgpalliklubi hoiab seda staadionit palju paremini kui seda suudab teha mingisugune tekitatud MTÜ või osaühing või ma ei tea, mis asjad neid staadioneid haldavad, kes ise jalgpalli kohe üldse ei mängi," jätkas Karro.
"See on teatud mõttes jonn, et see süsteem lonkab. Kui sul on jalgpallistaadion ja haldaja ise tegelikult seal jalgpalli ei mängi, siis ma ei saa aru, miks ta seda üldse haldama peaks. Mehed, kes tahaksid seal mängida, peaksid seal ise muru ära niitma. Ja see ongi põhjus - Sindis oli täismõõtmetes väljak, mida tuli suure tööga taastada, aga see oli vähemalt olemas. Ja selle eesmärk on hoida tohutu kogus raha aastaeelarves kokku, mida saaks kasutada täiesti eesmärgipäraselt ja mitte maksta kellelegi, et muru niita."
Sindi staadioni tribüün avati 2017. aasta sügisel ning hetkel on täies hoos ka töö selle arendamise nimel. Aastaid Poseidoni esindusmeeskonna peatreeneriks olnud, kuid tänavuse hooaja lõppedes positsioonilt taandunud Martin Kuldmägi võttis staadioni hetkeolukorra kokku nii: "Me uurisime EJL-ilt, kuidas nad saaksid meid toetada ning lükkasime ette, mida me järgmisena tahaksime teha. Üks, mida me tahame teha ja peame tegema, et puhtalt tuua oma tunnet, on teha staadionile aed ümber - kaitsta oma vara, kaitsta oma väljakut ja kõige rohkem kaitsta oma tööd," rääkis Kuldmägi.
"Tunde ja tunde talgutel tehtud töid on võimalik autodega peale sõites lõhkuda minutitega. Meil on vaja aeda selle kaitsmiseks. See on selle koha pealt prioriteet. Me ei saa mõelda ainult sellele, et kasvatada muru ja mitte mõelda aia peale. Me võime kulutada miljon eurot, teha väga hea muru, kuid sõidab keegi üle ja ongi "korras". Ja seetõttu pöördusimegi jalgpalliliitu, kellega meil on eelkokkulepe olemas staadioni piirdeaia ehituse osaliseks toetuseks."
Kohaliku omavalitsuse tuge Kuldmägi eriti kõrgelt ei hinda: "Kui linnapeaks oli Marko Šorin, siis oli toetus tuntavam. Puhtalt selle pealt juba, et Šorin isiklikult oli igal talgupäeval kohal, möllas ja tõi ka oma pereliikmeid ja rahvast kaasa. Nüüd, kui Šorin ära kadus, on meil natukene keerulisem olnud seda klappi leida."
Investeering jalgpalli hakkab tagasi tulema
Poseidoni peasponsor Kodu Kuubis on Skandinaavia ja Baltikumi esindajad põhuplaadil. "Seda kasutatakse heliisolatsiooni töödeks olemasolevates korterites ja majades," sõnas Karro. "Kui su naabri lärm kostub sulle tuppa, siis inimesed lihtsalt isoleerivad oma korteri põhuplaadiga. Me ehitame helistuudiot sellest materjalist ning ehitame uusi maju sellest materjalist. Ja selle maja peamine eesmärk on, et sa saad suure, soojapidava ja ägeda maja, kus sisekliima on tegelikult nagu palkmajas. Palkmaja on täna lihtsalt halb ehitada, kuna seal on külm."
Kas Poseidonist on Kodu Kuubis saanud tagasi vaid emotsionaalseid tulusid või on see ka materjaalselt kasulikuks osutunud? "Materjaalselt on ka hakanud tagasi tulema. Võib öelda, et 2018. aasta oli esimene aasta, kui lapsevanemad, kelle lapsed Poseidonis mängivad, natukene põhuplaati ostsid ja rohkem huvi tundsid. Seega hakkab vaikselt tagasi tulema see investeering."
Majandusliku toetamise kõrval on Karro ühtlasi ka Poseidoni fännigrupeeringu üks aktiivsemaid liikmeid. "Minu eesmärk oli fännindus ellu äratada just sellel põhjusel, et mida rohkem on fänne tribüünidel, seda rohkem need fännid näevad ka seda, et meie ettevõte sponsoreerib," rääkis Karro. "Nii me saaksime selle 20-30 mängija asemel, kes väljakul on, viia selle 240 või 340 inimeseni. Ehk siis tribüünidel märgatakse ka meie logo."
Aktiivseid fänne on Karro sõnul umbes 20, kellest eriti aktiivsed on kuus-seitse. "Aga mängudele kokku oleme vahest harva suutnud 150-200 kanti saada. Väga palju oleneb ka ilmast, aga 20 saame ikka, olenemata ilmast."
Fänlusest rääkides oli Karrol konkreetne sõnum ka noorte jalgpallurite lapsevanematele: "Minu arust ei ole lapsevanemad ikka veel aru saanud sellest, et kui nende lapsed käivad vaatamas mänge, siis nende lastel tekib palju kõrgem latt ja nad tahaksid sinna jõuda. Teine asi on ka see, et kui lapsevanemad ei käi oma lastega neid mänge vaatamas, siis ei tule mitte keegi ka nende laste mänge vaatama. Ehk siis, kui lapsevanem sellest aru saab, siis oleksid tribüünid lastest täis ja siis see sporditegemine päriselt ka muudaks moraalselt midagi. Praegu on see lihtsalt nii, et ühel pool on 11, teisel pool 11, teeme sporti ja siis mingid vennad lärmavad. Tegelikult peaks just see järelkasv käima mängudel. Seda me proovime muuta."
Poseidon kümne aasta pärast? Premium liigast veel kaugemale!
Poseidoni juured said alguse 2011. aastal Nirvaana-nimelisest Rahvaliiga meeskonnast. Eesti meistrivõistlustega liitus Poseidon 2014. aastal ning nüüdseks on tõustud IV liigast juba II liigasse. Debüüthooaeg II liigas lõpetati 2018. aastal lõuna/lääne tsoonis seitsmenda kohaga.
Millise klubina Eesti mastaabis näeb Karro Poseidonit kümne aasta pärast? "Poseidonit olen ma alati näinud pigem perspektiivis ja ma arvan, et kümne aasta pärast ongi Poseidon oma tipus. Kümne aasta pärast on Poseidoni eestvedajad 40-aastased, nii et ma näen, et kuni 20 aastat läheb see klubi aina kõrgemale. Ja ma arvan, et Premium liiga on vähim ning arvan, et nad jõuavad Premium liigast veel kaugemale."
"Ma arvan, et nad jõuavad mõne mängija müügini. See on minu meelest tase, kuhu püüelda, mitte lihtsalt pusida seal väljaku peal. Aga mis puudutab veel pikka perspektiivi, siis ma arvan, et seda tuumikut on 20 aasta pärast vaja leida uut. Praegu need mehed veavad 20 aastat vägevalt välja ja kümne aastaga jõuavad ka päris kaugele."
Samuti tahtis Karro üht-teist südamele panna teistele potentsiaalsetele sponsoritele: "Inimesed, kellel on ettevõtted ja kel natukenegi on võimalust ... Meie toetame väga suure osaga oma käibest kogu Eesti elu ja olu. Ehk siis, kui Eesti Energia - okei, see on halb näide, sest see on riigiettevõte - aga kui Eesti Energia suurune ettevõte suudaks sama suure protsendi nagu meie panna Eesti riiki ja Eesti sporti tagasi, siis meil oleks palju rohkem Klavaneid ja meil oleks põhjust telekat vaadata. Täna peame me kahjuks vaatama teiste riikide mänge."
Fänniturniir tekitas segaseid tundeid
Kui enne Poseidoniga teede ristumist oli Karro suhe jalgpalli sisuliselt olematu, siis viimastel aastatel on ta Poseidoni fännidel baseeruva Merejumalate meeskonna ridades mänginud Rahvaliigas ka ise jalgpalli. Merejumalad olid kohal ka eelmisel laupäeval Fänniturniiril, kus oma alagrupis saadi viiest mängust viis punkti.
"Mulle räigelt meeldis fänniturniir," kinnitas Karro. "Sest see oli väga vaba ettevõtmine ja näitab just seda, et sport ei ole ainult võitmise peale väljas, vaid oli selline tšill. Mitte just seda, et väljakul olid kõik ühe asja peal väljas, aga just väljaku kõrval. Kogu see aeg, mis tuli päeva jooksul veeta - see oli selline jalgpallikeskkond.
Merejumalate viimane mäng pidi aset leidma Tatikad Platsil meeskonna vastu, kuid nemad olid turniiri jooksul reeglitega patustanud ja eskorditi enne mängu avavilet teiste fännitrühmituste poolt platsilt välja. Lõpuks tuli Merejumalatele vastu ühendmeeskond.
"Valus, aga õiglane," rääkis Karro oma tunnetest turniirilt diskvalifitseeritud meeskonna suhtes. "Ja ma arvan, et need noored poisid said õppetunni. Kui mitte päris kõik poisid, siis vähemalt enamus neist said õppetunni kogu eluks, ma arvan."
,et mees kes hiljuti manust pennalt sai
Teantean, põhilise vastuargumendina tuleb enamasti "et kõik Soccerneti noored vutiajakirjaniku(hakatise)d teevad seda tasuta".
Kas see tähendab, et elementaarne kirjutamisoskus, otsetõlke suupäraseks toimetamine ning teksti viisakamaks viilimine ei ole olulised?
Või kui tasuta, siis poogen?
Tõtt-öelda pole sellest argumendist kunagi aru saanud.
Jõudu ja jaksu, aga samas julgemalt emakeeletundides õpitut rakendades!
