Prantsusmaa kahurväe plaan hõlmab Lilleküla vallutamist, kaitseblokis hakkavad vastu punnima väärikusele rõhuvad Sinisärgid (0)
Eesti naisi ootab ees valiktsükli eelviimane, kuid hirmkõrge tõke, sest Lillekülas astub vastu Prantsusmaa. Justnimelt see Prantsusmaa, kes mängis end sel suvel EM-i poolfinaali. Ja ka justnimelt see Prantsusmaa, kes on Eestit juba korralikult löönud.
FIFA edetabeli viies, ees ootamas neljas järjestikune MM, pallureid Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia kõrgliigadest – need on vaid ääri-veeri piirid, mida saab tõmmata eestlannade tänase vastase ümber. Niisiis ei tule üllatusena, et Prantsusmaa on I-alagrupi kindlalt võitnud, kuid latt püsib endiselt kõrgel.
"Seadsin võistkonnale laagri alguses eesmärgi läbida alagrupp punktigi kaotamata. Keskendume eeskätt ikkagi enda tegemistele, mitte niivõrd Eesti naiskonnale. Vajame võitu, peame olema seega karistusalas teravamad kui seni," sõnastas prantslannade peatreener Corinne Diacre peamised eesmärgid.
Meenutuseks, et eelmise aasta oktoobris Prantsusmaal peetud valikkohtumine lõppes kohalike 11:0 võiduga. Toona mängisid Sinisärgid Jarmo Matikaineni käe all, koosseis erines vaid mõne palluri võrra. Erinevatest vangerdustest on Diacre teadlik ning märkis, et Anastassia Morkovkina ja Sirje Roops on Eesti pannud pisut ründavamalt mängima. Iseasi, kas Kreeka ja Kasahstani vastu enam-vähem toiminud plaan läheb käiku ka valikgrupis 40 väravat löönud Prantsusmaa vastu. Tõenäoliselt ikkagi mitte.
Väärikus mõlgub mõtteis nii kaitses kui ründes
Mängueelsel pressikonverentsil eestlannade toimetusi ja mõtteid avanud Morkovkina ja kaptenikohustused oma kanda võtnud Kairi Himanen tõid olulise märksõnana lauale "väärikuse". Sellest proovitakse kinni võtta nii ründe- kui ka kaitsefaasis.
"Soovime mängida väärikat ja ilusat jalgpalli. Oleme kokkuhoidev, aga samas mitmekesine tiim, kus mõned mängijad tahavad tehniliselt mängida ja soovime seda ka näidata. Soovime ka kaitseolukorras olla väärikad, hoida oma värav nii puhtana, kui see on võimalik," toonitas koondist 54 korda esindanud Saku Sportingu poolkaitsja.
Kaitsefaasis tõotab tulla ülitihe tööpäev, sest oktoobrikuus katsetas Prantsusmaa kokku 38 korral. Neist omakorda 20 palli ohustasid selgelt ka väravat. Sinisärgid kangutasid vastu ka, kuid korraliku pealelöögini ei jõutud tegelikult kordagi. Sellest hooajast uue hingamise saanud koondis on barankale vaatamata tahet täis.
"Meil on veel üks eesmärk – me tõesti tahame saada oma väravatesaldosse lisa. Meil on au olnud lüüa viis väravat selles valiktsüklis ja oleks imeline vähemalt üks saada homme (täna – L. J.) sinna saldosse juurde!" käis Himanen julgelt, teatava õhinaga välja.
Prantsusmaalt mingisugust hinnaalandust oodata ei tasu
Väravate jahtimise teel võivad eestlannade ees seista näiteks Griedge Mbock, kes on 2015. aastast Lyonis mänginud ning seega oma auhinnakappi pannud viis Meistrite liiga tiitlit. Aga ka tänaseks PSG värvidesse jõudnud Sakina Karchaoui, värskelt Chelseaga käed löönud Eve Perisset ning Atletico Madridi Manchester Unitedi vastu vahetanud Aissatou Tonkara.
Rääkimata sellest, et postide vahele on panna oma karjääri jooksul Lyonis, Arsenalis ja Juventuses asjatanud Pauline Peyraud-Magnin. Prantsusmaa poolkaitse ja rünne on vähemalt sama võimas, grammike ehk kangemgi.
Niisiis pole ime, et prantslannad mõlgutavad julgelt ning täiesti põhjendatult sahistamise mõtteid. Näiteks Eestiga peetud oktoobrikuises kohtumises said oma esimesed tabamused kätte Tounkara ja sel suvel Real Madridi siirdunud Sandie Toletti. "Tõepoolest, Eesti jääb mulle tänu sellele ilmselt eluks ajaks meelde. Loomulikult olin selle mängu järel väga rõõmus, sest jõudsin karjääris märgilise hetkeni. Kindlasti loodan homme (täna – L. J.) väravatearvele lisa saada," käis Tounkara eilsel pressikonverentsil välja.
Sealjuures on Tounkara ehk üks neist mängijatest, kes täna algrivistusse kuuluda võiks, sest Diacre lubas mitmetele põhitegijatele puhkust anda. Vangerdada tuleb juba ka kapteni Wendie Renardi ja poolkaitsja Selma Bacha arvelt, kes pole vigastuse tõttu Tallinnasse reisinud. Tõsine põlvevigastus jätab pealtvaatajaks ka Marie-Antoinette Katoto, kes on valiktsüklis saanud kirja kümme tabamust.
Siiski ei tasu eeldada, et vähem kogenud palluritele mänguaja andmine annaks EM-i poolfinalistile teise näo. Näiteks kui pingilt on võtta 18 kohtumisega viis väravat löönud Lyoni ründaja Melvine Malard või viimased hooajad Inglismaa tippklubides veetnud 31-aastane Kenza Dali, siis oskuste või kogemuste taha midagi jääda ei tohiks.
Eesti keskendub probleemide tekitamisele
Säärases mängus, kus käärid on hiiglaslikud, on Sinisärgid otsustanud seada valgusvihu ikkagi enda tegemistele. Jaanuaris puhtalt lehelt alustanud Eesti tipud said jaanipäeva paiku kirja oma esimese võidu lõpusirgel olevas valiktsüklis, mõni kuu varem leiti lõpuks üles ka väravasoon. Jah, ka vastased on olnud rohkem eestlaste masti, kuid värsked pilgud on kahtlemata ära kulunud.
"Kõige tähtsam on joonised ja muster. Me proovime enda oma mängijatele maksimaalselt selgeks teha, et nad saaksid aru, mida on vaja teha," selgitas Morkovkina tänast mänguplaani, "kõige tähtsam on mitte keskenduda nende heale mängule, vaid keskenduda sellele, mida me saaksime teha, et neil oleksid probleemid."
Ka oma õuel on murekohti, sest koondist pole sel korral aitamas kapten Inna Kiss-Zlidnis ning kaitse tugitala Pille Raadik. Lisaks pole mänguvalmis Tallinna FC Flora kaitsja Maarja Saulep. Teised pallurid on tänaseks suureks lahinguks rivis. Niisiis võiks loota, et üle pika aja saab väljakul näha Serie A tasandile pallima tõusnud Vlada Kubassovat. Nimekirjas on ka Kasahstani võrku kaks tabamust saatnud Getter Saar ning samas kohtumises võimsa debüüdi teinud 17-aastane Jaanika Volkov.
***
Eesti koondise eeldatav algkoosseis:
1. septembril kell 18.00 A. Le Coq Arenal
Eesti - Prantsusmaa
Peakohtunik: Silvia Domingos
Abikohtunikud: Vanessa Alexandra Dias, Ana Loide Silva
Neljas kohtunik: Maria Ines Mota Paiva Andrada (kõik Portugal)
