Tallinna FC Flora alustas oma Meistrite liiga hooaega 0:5 kaotusega Kiryat Gatile. Naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva sõnas kohtumise järel, et kõige enam tekitab pahameelt nullile jäämine, sest ründeruumi oli tegelikkuses päris palju. Siiski näeb ta, et kontroll momentide parandamise üle on nende endi käes.

Vastane sai avatabamuse kätte juba 3. minutil, kui Helena da Silva Lima kõmmutas palli penaltipunktilt küll posti, aga jõudis jätkupallile esimesena. Teine lisandus vähem kui kümme minutit hiljem. 

"Mingites momentides on ju selge, et vastane on üle. Mingisugune võimekus on vastastel mingites momentides võistkondlikult ja individuaalselt kindlasti kõrgem kui meil: palli liigutamise kiirus, olukordade ennetamise kiirus. Aga kas see just selgitab seda, et need esimesed väravad selliselt said tulla või mitte, seda peab järgi vaatama. Ma pigem kaldun arvama, et seda ära ei põhjenda," tegi Ševoldajeva keeruliselt kulgenud kohtumise järel Soccernet.ee-ga vesteldes algust.

Millised jutte rääkis peatreener poolajapausil? "Ma tõin momendid välja, et kuhu me saaksime rohkem rõhku panna. Vastased olid päris lahtised kui nad ründasid, tegelikkuses oli ründeruumi päris palju. Aga nendes olukordades, kus me suutsime palli võita, kasutasime hästi tihti valesid tsoone selleks, et jõuda väravani või üldse ohtlikesse momentidesse.

Esimesel poolajal kaks-kolm ohtlikku olukorda oli. Teisel poolajal ka tegelikult jõudsime sellistesse kohtadesse, kus oleks võinud midagi ohtlikumat teha. Aga jah, ma näen, et me ei kasutanud piisavalt palju pallivõitmise momendi ajal neid ruume ära. Kindlasti parandasime ka kaitsekompaktsuse ja bloki asukohta."

Esimesed vahetused tegi Flora ära 58. minutil, kui väljakule tulid Kristina Teern ja tavapärane põhitegija Jessika Uleksin. Selle lükke järel liikus Helina Tarkmeel tuttavamale positsioonile ehk kaitseliini ette, Kethy Õunpuu liigutati äärekaitsja kohale.

"Jessikal on viimased kuu aega olnud selline üle kivide ja kändude: natuke vigastas puusa, pidi koormused maha võtma ja siis ei saanud kõige paremini ette valmistuda. Gintra vastu oli tal ka natuke raske mingites olukordades. Jessika sisse toomine teisel poolajal tähendas seda, et tema mänguaeg on kindlasti väiksem, kui siis, kui oleksime temaga alustanud. Ehk siis ta sai sellisel tasemel natukene mänguaega - tuli kenasti selle intensiivsusega toime," selgitas Ševoldajeva.

Ta jätkas: "Aga kõige suurem muudatus oli see, et Tarkmeel sai kuue peale liikuda. Helina selline kaitsetasakaalu hoidmine on just see, mis tegelikult selle kõige suurema muudatuse sisse tõi. Ja Kris (Kristina Teern - L. J.) sai ka mõned head ründeliikumised tehtud, just eriti alguses, kui ta sisse tuli."

Flora peatreeneri sõnul on kõige kurvastavam see, et ise jäädi nullile. Parim šanss oli Getter Saarel avapoolajal, kuid mänguvahend leidis vaid väravaposti. "See on jah see, millega hetkel üldse rahul ei ole. Mingid loogilised põhjendused on ka sellele. Tavaliselt Eesti liigas mängijad ei ole just orienteeritud mängima kiirrünnakutele, ka palli liigutamise kiirus peab meil olema väga palju kiirem võrreldes vastasega selleks, et momente luua. Tihti me ei jõudnud isegi vastasele lähedalegi: pall liikus nii kiiresti. Värava löömise variante tegelikult oli, et me seda ära ei kasutanud, sellest on jah väga-väga kahju," tõdes Ševoldajeva.

Pühapäeval astutakse uuesti väljakule, vastane selgub täna õhtul. Mida tänasest kaasa võtta? "Neid momente on. Esiteks, ma väga loodan, et Kellyl [Rosen] enesetunne paraneb, sest ta mängis poolhaigena ja mingid eksimused, mis ta mängus lõpuks tegi, kust need ohtlikud momendid või vastane isegi värava lõi, see ei olnud tema jaoks tavapärane. Võtsime teadliku riski sellega, et ta platsile panna.

Positiivne ma arvan ongi see, et selgelt on mingisugune kontroll mingite momentide parandamise üle. Ma arvan, et me ei realiseerinud täielikult seda potentsiaali oma oma võimekust. Seega peame peeglisse korra vaatama, videoid analüüsima ja sealt need detailid üles leidma ja ära parandama," lõpetas Ševoldajeva.