Silver Lulla: Alternatiivne nägemus Esiliigast (8)

Täna selgus 2017. aasta Esiliiga võitja - Premium liiga pileti lunastas Maardu Linnameeskond. Foto: Jana Pipar / EJL

Viimased 24 tundi on olnud Eesti klubijalgpalli huvilistele viimaste aastate üheks põnevaimaks perioodiks. See on pannud kihama nii sotsiaalmeedia kui ka jalgpallifoorumid ning inimesed on hakanud mõtlema selle üle, milline võiks ja peaks olema Eesti klubijalgpall.

Arvamusi on olnud seinast seina, ühed mõistlikumad kui teised. Küll aga olen 100% nõus Aivar Pohlaku klubide jätkusuutlikkust puudutava arvamusega, mis peegeldus tänases pikas Soccernet.ee intervjuus. Klubid ei tohi sõltuda vaid ühe inimese motivatsioonist, finantsidest ning tujudest.

Klubi vundament peab olema lai ja tugev ning klubi kollektiiv peab koosnema võimalikult paljudest üksteist täiendavatest indiviididest, kes juhivad klubi ühtse visiooniga. Ühtlasi peaks klubi eelarve tulude real olema võimalikult palju erinevaid ühtlase suurusega sissetulekuid. See on ainus moodus, kuidas taolisi kollapse ära hoida.

Olen veendunud, et loodus tühja kohta ei salli. Isegi kui kahe tippklubi kadumine peaks andma Premium liiga taseme kvaliteedis teatud tagasilööke, siis tasub seda hetke vaadata ratsionaalselt ja külma kõhuga ning näha selles õnnetuse asemel võimalust. Premium liigast kaob uuel hooajal kaks klubi, kelle järelkasvuvõistkonnad mängisid Esiliigas ja Esiliiga B-s. See tähendab, et tippjalgpalli on tekkinud neli vaba kohta, mida EJL lubas esmaspäeval ära täita.

REKLAAM

Isiklikult näeksin lahendusena Esiliiga suurendamist 16 klubini ning Esiliiga B kaotamist. Sealjuures ei pea ma seda hädaabinõuks, vaid mõistlikuks sammuks edasi. Hetkeolukord on loonud selleks soodsa pinnase.

Eesti jalgpalli potentsiaalne struktuur:

Premium liiga – 10 klubi, 4 ringi, 36 mängu, 1 piirkond
Esiliiga – 16 klubi, 2 ringi, 30 mängu, 1 piirkond
II liiga – 14 klubi, 2 ringi, 26 mängu, 2 piirkonda
III liiga – 12 klubi, 2 ringi, 22 mängu, 4 piirkonda
IV liiga – 10 klubi, 2 ringi, 18 mängu, 4 piirkonda

Esiteks, II liiga klubide üleminek Esiliigasse muutuks nii sportlikus kui ka korralduslikus plaanis palju sujuvamaks ja lihtsamaks. Leian et praeguse seisuga on hüpe II liigast Esiliiga B tasemele liiga suur. Paljud II liiga klubid on aastate jooksul loobunud kõrgemal mängimisest, sest ollakse veendunud, et nad ei jaksaks Premium liiga formaadile identset karuselli kaasa teha. 30 mängu aastas on paras kogus klubidele, kes suudaksid olla enamat, kui pakub seda II liiga.

Samuti ei eelda säärane graafik, et Esiliigas mängivad klubid ei ole valmis Premium liigat mängima. Vaadates vaid mänguvoorude arvu ning korralduse kvaliteedi nõudeid, siis täna on hüpe II liigast Esiliiga B tasemele palju suurem, kui on seda hüpe Esiliigast Premium liigasse. 

Teiseks, hooaeg algaks ja lõppeks pisut varem kui praegu. Aivar Pohlaku enda sõnul võiks tippjalgpalli hooaeg ideaalis alata pisut hiljem ja lõppeda pisut varem, andes ühtlasi hooaja peale 33-34 mängu, mida jalgpallurite arenguks ilmtingimata vaja on. Nõustun, et Premium liigat on nõnda keeruline reformida, sest klubide arvu ei tohiks vähendada ning suurendada pole mõistlik. Samuti ei toeta ma liiga poolitamist või voorude arvu vähendamist kolmeni. Need ei ole terviklikud lahendused, kuid 16-klubiline Esiliiga suudaks igal juhul pakkuda nii leevendust kui ka edasiminekut.

Kolmandaks, 16-klubiline Esiliiga tähendaks iga klubi jaoks 15 kodumängu erineva vastasega. See lisab mängudele intriigi ja rivaliteeti. Iga vastasega on mäng seda erilisem ja emotsionaalsem. Ma ei ütle, et see on võluvits publiku staadionile meelitamiseks, kuid olen veendunud, et aasta jooksul on huvitavam jälgida 15 kohtumist 15 erineva klubiga kui 18 kohtumist 9 erineva klubiga. 

Neljandaks, oleme endiselt hädas asjaoluga, et Esiliigas ja Esiliiga B-s mängib liiga palju duubelmeeskondi, kes ei ole publiku jaoks atraktiivsed vastased. Olen sellega päri, kuid kaotada pole neid võimalik ning nende jaoks omaette liiga loomine on parimal juhul kaugema tuleviku teema. Isegi kui suudaksime Esiliiga(d) järelkasvuvõistkondadeta komplekteerida, ei suudaks me komplekteerida järelkasvuvõistkondade jaoks piisavalt tugevat ja ühtlast liigat, mis on noorte jalgpallurite pidevaks arenguks hädavajalik. Sestap pooldan ma duublite hoidmist 16 klubiga Esiliigas.

Millised on võimalikud ohud? On võimalus, et nõnda suures liigas tekib tabelikeskmikel mugavustsoon, kus potentsiaalsetel kihlveopetturitel hea tegutseda. Teisalt on säärane võimalus ka täna olemas, sest tihtipeale suudetakse oma püsimajäämine varakult kindlustada. Samas tahan uskuda, et kihlveopetturite süsteemid on paljastatud, sest viimasel ajal ei ole kihlveopettuste deemon Eesti jalgpalli enam nii avalikult kollitanud. Tahaks loota, et nii see ka on, ning et ei peaks me antud argumenti 16-klubilise Esiliiga puhul üldse arvestama.

Kuna Esiliiga on teatavasti Eesti tippjalgpalli kasvulava, siis kerkib küsimus, kas 30 liigamängu on arenevatele ja tippu pürgivatele noortele piisav kogus? Sellele küsimusele vastamiseks ei pea ma ennast piisavalt kompetentseks. Olen kindel, et EJL-s on pädevad inimesed, eesotsas tehnilise direktori Janno Kivisillaga, kes suudavad antud aspektis omapoolse hinnangu anda.

Esiliiga potentsiaalne koosseis 2018. aastal:

1. Rakvere JK Tarvas
2. Tallinna FC Flora U21
3. FC Kuressaare
4. FCI Levadia U21
5. Tartu FC Santos
6. FC Elva
7. Tartu JK Welco
8. Nõmme Kalju FC U21
9. JK Tallinna Kalev U21
10. Vändra JK Vaprus
11. Keila JK
12. Kohtla-Järve JK Järve
13. Tartu JK Tammeka U21
14. Viimsi JK
15. Raasiku FC Joker/Pärnu JK
16. Nõmme United
17. Tallinna JK Legion

Nagu näha, siis antud nimekirjas on üks klubi rohkem kui peaks. Teisalt võib juhtuda, et II liigasse saadetud Sillamäe Kalev pole ainus, kes ei suuda täita tippjalgpalli litsentsinõudeid. Samuti ei pruugi kõik möödunud hooajal II liigas valitsenud meeskonnad soovida Esiliigasse tõusta.

Olles veendunud, et EJL-l on rohkem infot ja teadmisi, mille pealt Esiliigat tulevaks hooajaks komplekteerida, arvan, et alternatiivne nägemus 16-klubilisest Esiliigast on igati kaalumist väärt mõte, mis võiks tugevdada ja arendada Eesti klubijalgpalli senisest enam.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (8)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

MEISTRITE LIIGA TEISIPÄEV
Meistrite liiga on tagasi: kõik pilgud lasuvad Ronaldol ja tema kahel eksarmastusel
PÕNEV LUGEMINE
Sambavuti värskeimast  malandro st ja Real Madridi uudsest probleemist
EILE VÄLJAS
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
REKLAAM
PREMIUM LIIGA
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
33
23
10
0
105:31
79
2.
33
23
6
4
102:24
75
3.
32
22
8
2
102:29
74
4.
33
18
7
8
73:47
61
5.
33
13
7
13
58:71
46
6.
33
12
7
14
48:53
43
7.
33
7
5
21
31:92
26
8.
33
6
6
21
46:64
24
9.
33
5
3
25
31:104
18
10.
32
2
7
23
24:105
13
TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK