"Arvan, et olulised on viis punkti. Kui need kõik on olemas, saab toodet ja sportlikku taset arendada," rääkis Ekstraklasa president Marcin Animucki, kui ta käest uuriti, millist nõu jagaks ta eestlastele, kes tahaksid oma teletoodet parendada.

Möödunud nädala reedel toimus Ragnar Klavani presidendikampaania raames Kruiisiterminalis tippjalgpalli konverents, kus muu hulgas tutvustati Kesk-Euroopa riikide edulugusid. Nende seas esines Poola kõrgliiga juht Animucki, kes rääkis peamiselt, kuidas teletootesse (ja paljusse muusse) investeerimisega on jõutud 100 miljoni euro suuruse aastakäibeni.

Konverentsi järel pidas Soccernet.ee Animuckiga maha põgusa vestluse, mille käigus uuriti, milles poolakate investeeringud seisnesid ja millist nõu jagaksid nad eestlastele.

Marcin, rääkige, kuidas sai teie teekond Ekstraklasa juhina alguse?
Liitusin liigaga, kui see oli väga suurte muutuste keskel. Eelmine juhatus sõlmis hooajal 2007-08 tulusa lepingu, mille käigus tõusid teletulud 15 miljonilt eurolt 30 miljonini. Paraku 2011. aastal, kui Poolas toimusid väga head asjad — tulemas oli EM-finaalturniir, ehitati uued staadionid, publikuhuvi tõusis —, vähendati lepingut 30%. Seejärel otsustasid klubid, et on aeg juhatust vahetada.

Mina ja mu kolleeg Legiast nimetati ametisse. Meil oli kolm kuud aega, et liiga rööbastele tagasi seada. Kolmest kuus on saanud 13 aastat — see on olnud väga pikk aeg. Muutsime liigaformaati, suurendades mängude arvu ja pikendades hooaega. Seejärel hakkasime survestama produktsioonifirmat, mille omanikud oleme alates 2012. aastast.

See produktsioonifirma kannab nime Ekstraklasa Live Park. Tegime sellesse tohutuid investeeringuid, et parandada signaali. Ja see kandis vilja, sest 2015. aastal oli leping 30% väärtuslikum kui varem. Investeerime staadionitesse, noorteprogrammidesse ja mängukvaliteeti.

Poola turul on konkurents muutunud väga tihedaks. 2019. aastal võtsime kampa ühe kanali, mis aitas meil teleõigusi müüa. Tänasel päeval on meil nelja-aastane müügileping. Vooru lõikes on meil üheksa mängu tasulises Canal+ kanalis ja üks mäng on rahvustelevisioonis. See kõik on hea nii rahalises kui nähtavuse mõttes.

Mida te selle rahaga teete, kas jagate klubidele?
Sellel hooajal jagasime laiali peaaegu 80 miljonit eurot. Pool summast jagatakse võrdselt kõigile. Lisaks läheb ligikaudu 15% viie aasta tulemuste põhjal – kes on stabiilselt liigas olnud, need saavad rohkem, nagu Bundesligas. Viimased 35% jagatakse tulemuste põhjal.

Meil on ka noortearenduse programm, kuhu läheb umbes 2 miljonit eurot. Seitse parimat klubi, kes kasutavad alla 21-aastaseid mängijaid, saavad lisapreemiat.

Kas ammutate inspiratsiooni ainult Bundesligast või ka mujalt?
Me uurime erinevate liigade süsteeme, mitte ainult Bundesligat. Tõepoolest, tootmismudeli osas järgime enim naabreid Saksamaalt. Aga näiteks meediakeskuse idee tuli Serie A-lt, VAR-keskuse mõte Türgist. Käin palju välismaal – olen viimased seitse aastat olnud Euroopa Klubide Assotsiatsiooni (ECA) liige. Hiljuti määrati mind ka järgmisesse ametiaega. Seal toimub ideede ja projektide vahetamine iga päev.

Millised on olnud teie liiga raskused?
Alguses oli palju raskusi. 2012. aastal oli produktsioonifirma pankroti äärel, kuna meediaõigused hääbusid. Oli suur küsimus, mida firmaga teha – lõpuks ostsime Saksamaa partnerilt kogu osa välja.

Aastad 2010 kuni 2014 olid rasked ka turvalisuse ja infrastruktuuri tõttu – paljud staadionid olid veel ehitamata. Tänaseks on olukord teistsugune — ligi neli miljonit inimest käib mängudel, televiisori ja interneti vahendusel jälgib hooaja lõikes 50 miljonit inimest. Peaaegu kõik staadionid on ehitatud 2012 või hiljem, seega need on ilusad, moodsad ja suured.

See hooaeg oli väga eriline ja sportlikult väga edukas. Näiteks Jagiellonia jõudis Konverentsiliiga veerandfinaali. Tänu viimaste aastate euroedule oleme UEFA edetabelis jõudnud 15. kohale – see tähendab, et hooajast 2026/27 on meil eurosarjades viis kohta, sealhulgas kaks Meistrite liigas.

Mis teeb heast teletootest midagi, mille eest on inimesed nõus maksma?
Suured investeeringud. Investeerisime palju HD ja 4K võimekusse. Nüüd investeerime meediakeskusesse. Aga veel olulisem on inimesed – palkasime parimad inimesed sporditootmise alal Poolas. Vahetame ideid teiste liigadega, saame inspiratsiooni partneritelt. Ja see kõik tasub end ära.

Me ei tooda pilti ainult Poola liigast, vaid ka näiteks käsipallist, UEFA ja FIFA noortemängudest. Eelmisel aastal tootsime isegi UEFA superkarikafinaali, kus mängisid Real Madrid ja Frankfurdi Eintracht. See edastati ligi 200 riiki, mis oli meie jaoks suur au.

Kui kuulata teie juttu Poola teletootest, siis meie siin oleme sellest kõigest päris kaugel, eriti teleõiguste müümisest. Mis nõu annaksite Eesti jalgpalliliidule, et meie toodet parendada?
Alati on olemas lähtepunkt. Kui ma alustasin, oli publikut staadionitel kogu hooaja peale vaid 1,7 miljonit. Nüüd on see praktiliselt kolmekordistunud. Siis tootsime telepilti SD-kvaliteediga ja režii oli vanades Rootsi bussides. See oli meie algus. Täna, 20 aastat hiljem, tähistame Ekstraklasa aastapäeva. Kui me poleks 2008, 2011 või 2015 mingit nuppu vajutanud, ei oleks me siin, kus täna. Võib-olla olete teiegi õigel teel.

Arvan, et olulised on viis punkti: hea regulatsioon ja iseseisev liiga tugeva pädevusega, mis teeb koostööd alaliiduga; staadionite infrastruktuur – ilma selleta ei ole arengut; noorteakadeemiad; püsiv vaatajaskond; sportlikud tulemused. Kui need kõik on olemas, saab toodet ja sportlikku taset arendada.

Siin konverentsil räägiti Balti ühisliigast. Mida teie Baltikumi naabrina sellest mõttest üldse arvate, kas see võiks toimida?
Hea, et selline arutelu toimub. Ma ei tea, kas kõik asjaolud on arvesse võetud – näiteks kalendri muutmine ja kuluefektiivsus. Kas see formaat, mida täna esitleti, on parim, selle osas ma ei oska seisukohta võtta. Kõik sõltub kuludest ja turul saadavast rahast.