Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks pürgiv Ragnar Klavan kinnitas 13 päeva enne valimisi, et võitleb olenemata lõpptulemusest edasi.

Reedel, 6. juunil toimus Klavani valimiskampaania raames Kruiisiterminalis Jalkahäkk ja tippjalgpalli konverents, kuhu olid kõnelema kutsutud Slovakkia, Tšehhi, Poola ja Läti liigade juhid ja Rootsi tippklubi Häckeni president. Klavani sõnul möödus kõik plaanipäraselt.

"Väga lahe. Ütlesin lõpusõnades, et loodan, et need, kes olid siin pool või terve päeva, võtsid kaasa informatsiooni või inspiratsiooni – see on kõige tähtsam," muljetas Klavan pika päeva lõpetuseks Soccernet.ee-le. "See konverents ei ole mõeldud ainult mingisuguse promo jaoks, vaid nendel inimestel ja välisekspertidel, kes esinesid, oli meile teadmisi edasi anda. Teadmiste jagamine on see võimendus, mis peab meil Eesti jalgpallis toimuma."

"Põhirõhk läks erinevate liigade formaatide peale. Nende edulood ja ka ebaõnnestumised, millega alguses silmitsi oldi. Meie Premium liiga ja Esiliiga on väga suuresti üles ehitatud UEFA HatTricki rahastusega – kokku on see kulu 2,1 miljonit eurot. Ma ei vaidle, kas seal on õiged või valed asjad, aga me võiksime lõpuks välja tulla sellest – nagu Slovakkia näitel, kus antud raha on kasutatud 11 infrastruktuuri ehitamiseks, mitte liiga jaoks, ja tootel on tekkinud väärtus," rääkis Klavan.

Ta lisas: "Kõige huvitavam oli see, kuidas liigade tegevjuhid ja presidendid alustasid, et sellel asjal pole väärtust ja keegi ei taha seda toodet, seda ei ole võimalik turunduda. Kõigi algus oli samasugune ja meiegi oleme Eestis samades aruteludes olnud."

Klavani hinnangul tuleks kaaluda võimalust, et kohalik kõrgliiga oleks alaliidust lahus. Samasugune variant on kasutusel Lätis. "Räägitakse, et ainult jalgpalliliit peab seda liigat üleval hoidma, muud võimalust pole. Aga tegelikult on. Minu arvates võiks seda vaadata suunal, et kui sa tahad väga head liha osta, lähed sa lihuniku juurde. Kui tahad keskpärast liha saada, saad selle Selverist ja Rimist.

Ma ei tee kedagi maha, lihtsalt idee selle taga on see, et suured toidupoed teevad kõike ja võrdselt, aga lihunik keskendub ainult lihale, püüdes maksimumi kätte saada," rääkis värvika paralleeli toonud Klavan, kes omalt poolt kiitis lõunanaabrit, kes on pärast liidust lahtiütlemist teinud meeletu tõusu.

Lisaks toodi konverentsil päevakorda Baltikumi ühisliiga, mille ideed tutvustas Virsliga juht Maksims Krivunecs. Klavani hinnangul on mõttel jumet, sest see tooks kaasa tugevamal tasemel matše. "Ka korvpalli Eesti-Läti ühisliigat mängitakse sportliku taseme pärast. See viib seda kõrgemale. Kui vaadata meie tippklubide peale, siis nende puhul kehtib 25-50-25 reegel, ehk nad vajavad neid hästi tugevaid mänge juurde. Me ei ole üksteisest väga kaugel, ja kui on keegi, kes on suutelised seda tegema, siis on need meie tippklubid, kelle koosseisud ja muud võimalused on suuremad," arvas Klavan.

Päeva esimeses toimus jalgpalli "häkkimine", kus paljud asjaarmastajad presenteerisid erinevatel teemadel tehtud rühmatöid. Mitmete esitluste puhul oli läbivaks teemaks või probleemi lahenduseks tehisintellekt. Klavani sõnul tuleb tänapäeva maailmas AI-ga ära harjuda, aga ei tasu arvata, et see on mingisugune võluvits. "Me ei saa seda lihtsalt tiiki visata, lootes, et kõik hakkab toimuma," muigas Klavan.

"Kogukonna kaasamine on põhiline väärtustala. Ma ei ütle, et sellega pole tööd tehtud, aga tuleks veel rohkem vaeva näha. Peame teineteist võimestama – kogukonnaga tegelemine on jätkuv töö, millest me ei saa kõrvale vaadata. Ühe teemana oli ka sponsorrahade mõõdik, et saada aru, mis on millegi väärtus, kui palju sponsorid või erarahastajad hindavad, milles meil on potentsiaali, milles mitte, mis on üle- ja alakasutatud – seda kõike saab tehnoloogiaga teha, et saada aru, mis seisus me oleme. Aga kui pole inimesi, siis on tehnoloogia üsna kasutu," nentis Klavan.

Tuleb võit või kaotus – maksimum on antud

19. juunil toimuva Eesti Jalgpalli Liidu üldkoguni, kus muuseas valitakse ka presidenti, on jäänud napilt alla kahe nädala. Klavan tutvustas konverentsil oma tiimi kaht uut liiget, kellest saaksid asepresidendid – Allar Jõks ja Markus Hääl, kellest esimene vastutaks juriidilise ja teine majanduse poole eest. "Miks just nemad. Nagu ma olen kõigi juhatuse liikmete puhul lähtunud – pädevus, tahe ja aeg olla seal, kui 19. juunil peaks meie tiim edu saavutama. Kui meid peaks edu saatma, siis on vaja juhtima hakata. Peame liikmetega oma sõnadele teod taha panema," teatas kandidaat.

Lisaks Häälele ja Jõksile kandideerivad Klavaniga alaliidu juhatusse Aleksandr Dmitrijev, Andres Birnbaum, Kalmar Liiv, Liis Lepik, Mart Raamat, Martin Herem, Martin Reim, Mihkel Aksalu, Sandra Särav ja Veiko Veskimäe. Üks liige on seega veel avalikustamata. Klavan vihjas, et seda inimest näeb laiem üldsus alles valimispäeval, mil kogu tema selja taha koonduv kollektiiv astub ühiselt üles.

Küsimusele, kuidas kandidaat ise tunneb, kas 19. juunil saadab teda edu, vastas Klavan, et on kuue kuuga saavutanud hea positsiooni. "Nagu ma avakõnes ütlesin, et kui ma 10. detsembril lavalaudadele astusin, oodati kõikidele probleemidele ja küsimustele vastuseid, ja õigeid vastuseid. Tol hetkel mul neid polnudki. Need kuus kuud on olnud minu enda ja selle tiimi jaoks vägevad," rõõmustas Klavan, kes pühendab järelejäänud päevad jalgpalliliidu liikmetega suhtlemisele.

Milliseks võib häälte osakaal kujuneda? "Raske spekuleerida. Meedias on seda hinnatud igat pidi. Mul on lihtsalt hea meel, et meil toimib tiimi dünaamika – see pole ainult mina, kes asjadega tegeleb, vaid terve tiim on kaasatud. See ongi tähtis jõuda enda mõtetega või visiooniga liikmeteni. Mida nad 19. juuni valivad, see on nende endi kõhu- või sisetunne," vastas Klavan.

Klavan lubas, et isegi kui tulevastel valimistel peaks tulema kaotus, siis alla ta ei anna. "Kohe kindlasti mitte. See ei ole mingite tiinekate solvukas. Mul on ülihea meel, et andsime endast maksimumi. Mis iganes see tulemus 19. juunil on, see on," kostis ta.

Ta lisas: "Osad inimesed, kes on minuga tiimis, on jalgpallis igapäevaselt sees, teised natukene kaugemad. Aga ma loodan, et sealt tuleb sünergia – kes on kaugemad, need soovivad ikkagi edasi panustada. Arvan, et meie sõit ei jää sellest katki. Soovime, et Eesti jalgpall läheks paremaks. Kas nelja aasta pärast olen mina või on kolm-neli kandidaati ... Päeva lõpuks viib konkurents edasi!"