Erinevad ja samas nii sarnased. Tottenham Hotspur ja Nottingham Forest sümboliseerivad tänavu liigagi hästi seda, kui raske on olla tippliigasse kuuluv klubi, kes on edu maitsta saanud, aga sellest siis kohe ilma jäänud. Lähedal ... ja samas nii kaugel. Kas maksabki üldse imestada, et meeleheites kiputakse langetama kummalisi otsuseid?

Inglismaa kõrgliigas on veebruari keskpaigaks tehtud seitse treenerivahetust – sama palju kui terve eelmise hooajaga kokku. Kõigile konkurentidele teeb silmad ette Forest, kes alustas hooaega Nuno Espirito Santoga, näitas portugallasele kõigest kolme liigavooru järel ust, tõi asendajaks Ange Postecoglou, saatis kaheksa mängu ja 39 päeva järel austraallase minema, palkas Sean Dyche’i ning vallandas 25 mängu ja vähem kui neli kuud hiljem temagi. Nüüd on – paberil pooleteiseks aastaks, tegelikkuses tont teab kui kauaks – ametis Vitor Pereira.

Spurs on sellega võrreldes olnud kannatlikkuse kehastus, sest kui suvel otsustati, et Euroopa liiga võitja Postecoglou asemele tuuakse Thomas Frank, anti taanlasele lõpuks töörahu 38 mänguks. Kaheksa kuud hiljem, kui meeskond oli võitnud viimasest 17 liigamängust vaid kaks, ei jäänud juhtkonnal muud üle kui Frankiga leping lõpetada. Hooaja lõpuni tüürib meeskonda horvaat Igor Tudor.

We are pleased to confirm the appointment of Igor Tudor as Men’s Head Coach until the end of the season, subject to work permit.

🔗 https://t.co/IqK72rpNSg pic.twitter.com/31rCpoVQTj — Tottenham Hotspur (@SpursOfficial) February 14, 2026

"Tottenham ei ole suurklubi." Kevadel meeskonna Euroopa liiga karikani viinud, aga liigas alles 17. kohal lõpetanud Postecoglou ei ole ühelt poolt justkui kõige õigem mees endist tööandjat kritiseerima. Otsekohesena ei hakanud ta äsjases intervjuus aga sõnu valima – ning ega ta kuigivõrd eksinud.

"Raske on aru saada, mida nad üritavad ehitada. Ilmselge, et klubi sai hiljuti valmis uskumatu staadioni ja uskumatu treeningbaasi, ent kui vaatame kulutamist ja eriti palgastruktuuri, ei ole Spurs suur klubi. Nägin seda oma silmaga, kui tahtsime häid mängijaid palgata. Aga me ei suutnud turul teistega konkureerida," rääkis Postecoglou taskuhäälingus The Overlap.

Tulemused kinnitavad, et austraallane ei liialda. Tottenhami meeskond kuulub nime poolest endiselt suure kuuiku sekka, kus on veel Liverpool, mõlemad Manchesteri klubid City ja United ning pealinnast Arsenal ja Chelsea. Kuuest klubist on City olnud viimase kümnekonna aasta lõikes kindlalt parim, Liverpool kindlalt nende kannul teine. Viimastel aastatel hingab mõlemale kuklasse Arsenal, ehkki kümne aasta lõikes jäävad nad paari kaheksanda koha tõttu Cityst ja Liverpoolist selgelt maha.

Points won at home by the ‘Big Six’ in the Premier League this season:

32 - Arsenal
31
30
29 - Man City
28
27 - Man Utd
26
25
24 - Liverpool
23
22 - Chelsea
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10 - Tottenham pic.twitter.com/aWE1LXJFBj — Squawka (@Squawka) February 10, 2026

Chelsea, Manchester Unitedi ja Spursi viimase kümne aasta keskmine koht jääb viienda-kuuenda vahele. Chelseal kukkus küll kolm hooaega tagasi korraks 12. tabelireale, ent on sealt kohe tõusnud taas Meistrite liiga kohtade nimel heitlejaks. Unitedil mahub kümnesse aastasse kaks teist kohta, kahel eelmisel hooajal lõpetati 8. ja mullu koguni 15. kohal, ent tänavu võideldakse jälle esinelikusse pääsemise nimel.

Teist aastat mudas

Spurs kerkis Postecoglou käe all tunamullu viiendaks, aga sai siis kurikuulsa 17. koha ning sipleb ka tänavu mudas. Nädalavahetusel oli väga lähedal võimalus, et väljalangemistsoonist lahutaks neid vaid kolm punkti, alles Manchester Unitedi hiline viigivärav West Hami võrku käristas vahe viiele punktile. Mitte ühelgi teisel "suure kuuiku" klubil ei ole kahte nii kehva järjestikust hooaega lähiminevikust ette näidata.

Tuleb küll rõhutada, et Tottenhami on tänavu vaevanud enneolematu vigastustelaine. Laatsaretis olevatest meestest saaks kokku väga tugeva algkoosseisu, aga Premier League pisaraid ei usu. Franki nägemus oli Spursi jaoks liialt kammitsev, mängijate usk treenerisse kadus ning lõpuks pöördusid häälekalt tema vastu ka klubi fännid. Sel moel jätkata olnuks mõttetu, eriti kui arvestada, et Spurs peab veel tõsiselt pingutama, et kõrgliigakoht ka uueks hooajaks kindlustada.

Oleks vale öelda, et Spurs koonerdaks – nende palgafond oli eelmisel hooajal kogu liiga lõikes seitsmes. Ent teist hooaega järjest ei mahutud esikuuikusse, kusjuures Deloitte’i andmetel olid Spursi sissetulekud eelmisel hooajal Premier League’i peale viiendad. Ometigi on viimastel aastatel jäädud ilma Pedro Netost, Bryan Mbeumost, Marc Guehist ja Antoine Semenyost – kõik neli on liitunud mõne suure konkurendiga.

Tasub siiski arvestada, et septembris vallandasid klubi omanikud pikaajalise tegevjuhi Daniel Levy, kelle süüks oli passiivsust üleminekuturul juba ammu pandud. Jaanuarikuise üleminekuakna sulgumise järel lahkus Tottenhamist ka mõjukas spordidirektor Fabio Paratici. "Eelmise hooaja lõppedes tehti mitu olulist pööret, mis paratamatult toovad kaasa ebastabiilsust. Aga Tottenham on üks kummaline klubi," võttis Postecoglou olukorra kokku.

Kreeka rapsija

Veel kummalisem on Forest – või õigemini klubi omanik Evangelos Marinakis. Eelmisel hooajal üllatati kõiki, sest Forest püsis pikalt suisa Meistrite liiga kohal, langedes sealt alles viimaste voorudega veidi madalamale. Siiski pääseti Euroopa liigasse, kuid suvega läksid peatreener Nuno ja Marinakis üleminekute osas lootusetult tülli. See päädis hooaja alguse järel kiire vallandamisega ning Foresti polegi tänavu õieti jalgu alla saanud.

Postecoglou 39-päevane ametiaeg on Premier League’i enam kui 30-aastase ajaloo lühim. Vaid Sam Allardyce oli paari aasta eest Leedsi tüüri juures 30 päeva, ent see oligi hooaja viimaseks neljaks vooruks välja mõeldud ajutine lahendus.

Paradoksina ei olnud kümnest mängust kaks viigistanud ja kaheksa kaotanud austraallase puhul niivõrd ootamatu isegi mitte tema vallandamine, vaid pigem palkamine.Nuno ja Postecoglou mängustiilid poleks saanud naljalt vastandlikumad ollagi, mistõttu polnud eriline üllatus, et meeskond ei suutnud nii kiirelt teistsuguste nõudmistega kohaneda.

Teise paradoksina on Marinakis Foresti fännide seas endiselt populaarne. Värvikas kreeklane teeb küll tormakaid otsuseid, ent võib ka väita, et ilma temata oleks Forest kuskil hoopis mujal. 1970ndate lõpus kahel järjestikusel aastal Euroopa parimaks kroonitud klubi oli hooaja 2016-17 viimases voorus ülilähedal sellele, et kukkuda kaotuse korral kolmandale liigatasemele, League One’i. Kõigest üheksa aastat hiljem mängitakse aga Euroopa liigas.

The Athletic toob välja, et Marinakise alfaisase-tüüpi hoiak meeldib Foresti fännidele, kes on aastaid pidanud taluma pilkeid ja torkeid, nagu oleks tegu minevikusuurusega. Mängijate hankimisel pole Marinaksi rahakotiraudu kinni hoidnud ning kui aeg-ajalt tuleb mõni talle mittemeeldiv peatreener päevapealt lahti lasta, siis mis seal ikka ...

Eraldi võetuna olid ehk isegi Nuno, Postecoglou ja Dyche’i minemasaatmised õigustatud, ent kui omanik vallandab peatreenerid sama hooaja jooksul kolme, viie ja 18 mängu järel, tuleb tal endalgi peeglisse vaadata. Hooaeg, millest pidanuks mulluse üllatuslikult kõrge lennu järel kujunema pidu, sai pleki külge juba kevadel, kui Marinakis näis treenerit hurjutavat selle eest, et Meistrite liiga koht käest libises.

Robin Hood vs Evangelos Marinakis! 🔴🇬🇷

Nottingham Forest’s owner is crazy, but it turns out that fans don’t mind his chaos… 👀

Nuno Espírito Santo, Ange Postecoglou AND Sean Dyche in one season… which manager will be brave enough to work with Marinakis next? 😅 pic.twitter.com/jCOw3Cxk2g — Sleeper Football (@SleeperFooty) February 12, 2026

Suvi lükkas Nuno ja Marinakise suusad lõplikult risti, sest portugallane tahtis täiendusi, Marinakis pakkus neid talle enda arvates piisavalt ja vihastas, kui peatreener rahule ei jäänud. Mida peaks nüüd suutma Pereira? Parimal juhul tegema sama mida hiljuti Wolverhamptonis ehk alustuseks taastama keerulises seisus oleva meeskonna ühtsuse.

"Esmalt punktid, siis pindid," teatas Pereira, kui ta 2024. aasta detsembris Wolvesi peatreeneriks asus ja fännidele kinnitas, et kavatseb võite koos nendega tähistada. Dyche ei suutnud neljakuulise ametiaja jooksul toetajaid enda poolele võita. The Athleticuga vestelnud Foresti töötajate väitel üllatas isegi klubi juhtkonda, kui vaenuliku vilekooriga hiljutised negatiivsed tulemused staadionil vastu võeti.

Teisalt peab Pereira ka väljakul meeskonna uuesti korralikult tegutsema panema. Marinakise lõplik otsus Dyche’i vallandamise kohta langes pärast mängijate tuumikuga vestlemist – ent kui kriitilised tohivad peatreeneri suhtes olla mehed, kes pole äsja suutnud Wolvesi vastu 35 pealelöögist ainsatki väravasse saata?

Raha jagub

Nuno ei saanud küll soovitud mehi, ent oleks väga vale öelda, nagu Forest poleks kulutanud. Otse vastupidi, sest suvel saabus klubisse 200 miljoni naela eest tervelt 13 uut mängijat. Dyche ei suutnud aga meeskonna sügavust ära kasutada ning neli suvist täiendust lahkus juba jaanuaris. Veel üks paradoks – mängijaid oli palju, aga üksteise trennides tagantutsitamine, mis toimis Nuno ajastul suurepäraselt, enam ei töötanud.

Samas pole Foresti jaoks kõik kadunud. Vaadakem või samuti Marinakisele kuuluvat Kreeka tippkluib Olympiacost. Hooaega 2023-24 alustati Diego Martineziga, kes pidas vastu detsembrini ehk 21 mängu. Carlos Carvalhal sai seejärel õnne proovida 11 mängu jagu ning ajutise asendaja Sotiris Silaidopoulose järel saabus veebruaris pukki Jose Luis Mendilibar. Mais võideti juba Konverentsiliiga, mullu järgnes meistritiitel ja Mendilibar on siiani ametis.

Kõige rohkem on viimasest nädalast aga kasu lõiganud ilmselt Postecoglou. Viie kuu jooksul kahest klubist vallandamine ei näe kellegi CV-s hea välja, aga kui kumbki su asemik ei jõua samuti hooaega lõpetada, on selge, et asi pole ainult sinus, vaid ka su tööandjates. Ka Overlapile antud intervjuu, kus Postecoglou rahulikult, ent väga põhjalikult Spursi probleeme lahkas, jättis temast positiivse mulje.

Forest on aga juba püstitanud ühe soovimatu rekordi – nimelt pole Premier League’i ajastul ükski meeskond nimetanud hooaja jooksul ametisse nelja püsivat peatreenerit. Neli meest on küll varem mõnda klubi aasta jooksul juhendanud, ent vähemalt üks neist on alati olnud kohusetäitja.

Klubi tõmblusi iseloomustab tabavalt seegi, et kui Pereiral õnnestub hooaja lõpuni ehk viimased 14 mängu ametis püsida, läheb ta staaži poolest Foresti tänavuste juhendajate seas teisele kohale ... Ent siinkohal on sobilik rõhutada sõna "kui", sest Marinakise mõtteid ei oska keegi lugeda.