TOP 20 | #9: Maldini - veerand sajandit usaldusväärsust (6)
Kui Paolo Maldini 1985. aasta sügisel AC Milani algkoosseisu murdis, kutsus planeeti Maa koduks hinnanguliselt 4,8 miljardit inimest. Kaitsja karjääri lõpuks oli tal kaks miljardit naabrit rohkem.
#20: Buffon; #19: Zlatan; #18: Müller; #17: Beckham; #16: Jašin; #15: Garrincha; #14: Best;
#13: Ronaldinho; #12: Eusebio; #11: Di Stefano; #10: Puskas; #9: Maldini.
- 5x Meistrite liiga võitja (1988/89, 1989/90, 1993/94, 2002/03, 2006/07)
- 7x Itaalia meister (1987/88, 1991/92, 1992/93, 1993/94, 1995/56, 1998/99, 2003/04)
- 647 mängu Itaalia kõrgliigas (jagatud rekord)
- 2217 mängitud minutit MM-finaalturniiridel (rekord)
- Itaalia koondises 126 mängu, neist 74 kaptenina (7 väravat)
Teismelise nagana läbi murdnud Maldini pidas maailma absoluutses tipus vastu 25 hooaega, riputades putsad varna alles kuu enne 41. sünnipäeva. Alati rahulik ja väärikas džentelmen, kes eelistas toorele füüsilisele võitlusele elegantsi ja mõistust. Il Capitano, kapten. Selliseid vist enam ei tehta.
Võib-olla on nad sõbralikud?
1996. aastal, keset sooja suvepäeva, varjutas kuu päikese. Kardetud jõud tõusis pinnale. Saatana kabjalöök muutis Rooma suurima amfiteatri Colosseumi põlevaks jalgpalliväljakuks, kus maapealsed staarid pidid vastu astuma põrgust tõusnud deemonitele. See oli headuse lahing kurjusega, kõik või mitte midagi.
"Võib-olla on nad sõbralikud?" küsib Paolo Maldini selle legendaarse Nike'i reklaami alguses. Ja saab Eric Cantona hukkamõistva pilgu osaliseks. Esimestest hetkedest tundub tõesti, et tähed on suures hädas: Luis Figo pääseb napilt lömastamisest, Rui Costa lüüakse õhuvõitluses küünarnukiga nokauti, Ian Wrighti kostitatakse jalalöögiga kõhtu. Kui inglane julgeb kohtunikult õigust nõuda, saab ta tagatipuks peaga näkku.
Hetk hiljem ründab neli põrgudeemonit juba Jorge Campose väravat. Mehhiklane pole muidugi papist poiss ja sööstab ummisjalu maailma päästma, aga veel enne jõuab mõõdetud libistamisega kohale Maldini. Taklamise järel võtab ta täpse diagonaalsööduga mängust välja veel kaks vastast ja algatab niisiis rünnaku, mis aitab maailma päästa. Headus võidutseb taaskord.
Maldini olemus joonistub sellest 90-sekundilisest klapist ehk kõige selgemalt välja - malbe härrasmees, kes esimese hooga isegi maskides põrguelanike suhtes positiivselt meelestatud, aga kui mänguks läheb, siis robotlikult analüütiline ja kirurgiliselt täpne. Kui Maldini mänginuks deemonite poolel ...
Mehe kohta, kes veetis maailma tipus veerand sajandit, saadab Maldini karjääri üllatavalt vähe olekseid. Kui sa oled tippu sündinud, siis miks peakski sealt lahkuma? Muidugi sattus ka Milanos vahele halvemaid aastaid, aga kui sinu esimest ja viimast Meistrite liiga triumfi lahutab 18 aastat, võib otsuse ju heaks kiita. Just otsuse, sest kosjas käidi tal küll.
Kõige lähemal oli Maldini allkirjale ehk Real Madrid - legendaarne kaitsja on tunnistanud, et kui keegi Bernabeult õigel ajal helistanuks, siis ... Aga kontakti otsiti alles 2000ndate alguses, kui Maldini oli tublisti üle 30 aasta vana. Siis ta enam keskkonda vahetada ei soovinud. See rong oli jaamast lahkunud.
Londonist kutsuti teda varem. Arsenalist, Chelseast, 90ndatel. Endine koondisekaaslane Gianluca Vialli juhendas aastatel 1998-2000 Chelseat ja kuigi Maldini on öelnud, et veeretas mõtet peas, otsustas ta lõpuks ikkagi südamele truuks jääda. "See oli esimene ja viimane kord, kui üldse lahkumisele mõtlesin," märkis ta kunagi Sky Sportsile.
Kõik mõistsid Maldini otsust. Sõbralikult. Nii ka Sir Alex Ferguson. "Ma tahtsin Paolot küll. Kohtusime ta isa Cesarega, kes oli väärikas mees. Ta vastas mulle vaid pearaputusega, muud ma ei saanud. Mitte sõnagi. Või ei, midagi ütles ta küll," meenutas šotlane mõned aastad tagasi ühel konverentsil. Mida Cesare Maldini siis ütles?
"Minu vanaisa oli Milan, minu isa oli Milan, mina olen Milan, minu poeg on Milan. Unusta ära."
Kas üldse saab väita, et keegi on kõigi aegade parim? Ilmselt mitte, sest ajastute objektiivne võrdlemine on võimatu. Aga kas saaks siis olla oma ajastu parim? Tegelikult kah mitte, sest erinevate positsioonide kõrvutamine on tänamatu (ja enamasti eksitav) töö.
Küll aga saab kokku panna läbinisti subjektiivse edetabeli kõigi aegade kahekümnest parimast jalgpallurist. Kümme Soccernet.ee inimest just nõnda talitasid ja kokku sai TOP 20, mida järgmise kahe nädala jooksul teile presenteerime, tutvustades iga mängijat mõne põneva loo läbi.
Ma arvan, et kohe kindlasti on Cruyff ja tõenäoliselt sakslastest Beckenbauer või hoopis Figo.
Aga Platini?
