TOP 20 | #10: Puskas - ühe tormilise sügisega kodumaa kaotanud major (0)
Just Fontaine? Romario? Miroslav Klose? Ei. FIFA pärjab aasta ilusaima värava löönud mängijat auhinnaga, mis kannab maagilise madjari Ferenc Puskase nime. Põhjusega.
#20: Buffon; #19: Zlatan; #18: Müller; #17: Beckham; #16: Jašin; #15: Garrincha; #14: Best;
#13: Ronaldinho; #12: Eusebio; #11: Di Stefano; #10: Puskas.
- 3x Meistrite liiga võitja (1958/59, 1959/60, 1965/66)
- Kümme meistritiitlit kahest riigist (5x Hispaania, 5x Ungari)
- Olümpiavõitja (1952)
- MM-i parim mängija (1954)
- Ungari koondises 85 mängu ja 84 väravat
Aastatel 1950-1956 peetud 50 mängust vaid ühe (jah, MM-finaali) kaotanud Ungari koondist peetakse üpris üksmeelselt kõigi aegade parimaks. Puskas oli selle kuldse meeskonna nägu. Kui poliitilised manöövrid ei oleks neid seejärel mööda maailma laiali ajanud ... võiks jalgpalliajalugu olla hoopis teistsugune.
Saatuslik sügis jagas karjääri kaheks
Neil ungarlaste rahvusliku uhkuse aastatel koondusid parimad pojad Budapesti Honvedi klubimütsi alla. Varem Kispestina tuntud külasats, mille ridadesse majori auastmesse määratud Puskas juba kuulus, võeti armee võimsa tiiva alla 1949. aastal. Kohustuslikku ajateenistust kasutati jalgpallurite värbamiseks. Meistritiitlid järgnesid.
Aga nad ei olnud vabad. Noh, vabamad kui meie siin Läänemere idakaldal, aga siiski idabloki kommunistliku režiimi poolt rangelt kontrollitud. Jalgpall oli nende pilet vabasse maailma, aga nagu Ungari koondisegi puhul, lõppesid Honvedi kuldaastad enne potentsiaali täit realiseerimist.
Need tormilised ajad langesid ühte Meistrite liiga sünniga - esimesel aastal loobus Honved osalemisest, teisel aga loositi kokku Athletic Bilbaoga. Avamänguks pidid hispaanlased novembri alguses Budapesti reisima, aga sinna nad lõpuks ei jõudnudki.
Sündmused, mida tunneme Ungari revolutsiooni nime all, olid tiksuva pommina juba aastaid jõudu kogunud. Kui naaber Austria end 1955. aastal sõltumatuks ja iseseisvaks kuulutas, julgesid ka ungarlased unistada ... Järgmisel suvel õpilasalgatustest tuule tiibadesse saanud vastupanuliikumine kulmineerus oktoobris-novembris 1956, kui Nõukogude Liit surus ülestõusu tuhandete elude hinnaga maha. Riigikord säilis.
Korraks avanenud piire kasutas põgenemiseks aga ligi veerand miljonit ungarlast. Honved oli juba varem Lääne-Euroopasse reisinud, et Meistrite liiga eel kontrollmänge pidada. Nemadki ei mallanud koju tagasi minna, hoopis mängijate pered järgnesid teadmatuses välismaale.
22. novembril kaotas Honved avamängu San Mamesil 2:3, kordusmatš neutraalsel pinnal (Belgias Heyseli staadionil) lõppes kuu aega hiljem 3:3 viigiga. Seni Hispaanias asüülis püsinud ungarlased sõitsid seejärel viimaseks sõprusmängude-hurraaks Brasiiliasse, kuigi FIFA kuulutas nad paariaks ja keelas reisisellidel Honvedi nime kasutamise. Nad olid jäänud töötuks võõral maal.
Koduigatsus ja poliitiline surve said lõpuks paljudest võitu, aga oli ka neid, kes otsustasid elu läänega siduda. Sandor Kocsis veetis aasta Šveitsis ja maandus siis Barcelona ridades; temast kaks aastat vanema ründepartneri Puskase klubiotsingud nii hõlpsalt ei läinud.
"Major" esindas korraks Espanyoli, aga sai siis UEFA-lt mängukeelu, sest polnud kodumaale naasnud. Järgnenud läbirääkimised AC Milani ja Juventusega jooksid liiva, sest itaallaste arvates oli ta vana ja, noh, paks. Edasi Austriasse, uuesti Itaaliasse, korraks Manchester Unitedi huviorbiiti ... kuni lõpuks korjas 31-aastase ja 18 kilo ülekaalus Puskase üles Real Madrid.
See oli tark otsus. Puskas veetis Madridis lõpuks kaheksa aastat, võitis viis meistritiitlit ja krooniti neljal korral liiga parimaks väravakütiks. Armastatud kodumaale sai ta püsivalt naasta alles 1990ndatel.
"Poliitika mind ei huvitanud. Kirjutan elust jalgpallurina kui armuloost, sest kes julgeb öelda, et see seda ei oleks?" küsis Puskas autobiograafias. "Kõik algas minu suurest armastusest jalgpalli vastu ja lõppes samamoodi."
Kas üldse saab väita, et keegi on kõigi aegade parim? Ilmselt mitte, sest ajastute objektiivne võrdlemine on võimatu. Aga kas saaks siis olla oma ajastu parim? Tegelikult kah mitte, sest erinevate positsioonide kõrvutamine on tänamatu (ja enamasti eksitav) töö.
Küll aga saab kokku panna läbinisti subjektiivse edetabeli kõigi aegade kahekümnest parimast jalgpallurist. Kümme Soccernet.ee inimest just nõnda talitasid ja kokku sai TOP 20, mida järgmise kahe nädala jooksul teile presenteerime, tutvustades iga mängijat mõne põneva loo läbi.
