TOP 20 | #18: Müller - lühike, aga see-eest paks! (0)
"Lühike, jässakas, kummalise välimusega ja mitte kuigi kiire," resümeerib David Winner Hollandi jalgpallist rääkivas raamatus "Brilliant Orange" Gerd Mülleri mängijaomadusi. Hollandlased teavad. 1974. aastal lõi just Müller värava, mis jättis ebajumal Johan Cruyffi MM-tiitlita.
#20: Buffon; #19: Zlatan; #18: Müller.
- Maailmameister (1974) ja Euroopa meister (1972)
- 3x Meistrite liiga võitja (1973/74, 1974/75, 1975/76)
- Ballon d'Ori võitja (1970)
- 365 väravat Bundesligas kogu karjääri peale (rekord)
- 40 väravat Bundesligas ühe hooajaga (rekord)
Mülleri tugevused jalgpalliväljakul saab hõlpsasti ühendada koondnimetaja "pall võrku" alla. Väledad esimesed sammud, 175-sentimeetrise kasvu kohta erakordne hüppevõime ja oskus olla õigel ajal õiges kohas - mida olekski ühel tipuründajal veel tarvis!? 735 väravat 793 mängus viitavad, et sellest tõesti enam-vähem vist piisab.
Müncheni alternatiivne jalgpalliajalugu
Klaarime esmalt ühe lahtise arve: Gerhard Müller ei ole Thomas Mülleri isa. Või noh. Thomase isa on Gerhard Müller, aga mitte see Gerhard Müller, keda Gerdina tunneme; Gerd-Gerhard ei ole isegi mitte Thomase sugulane, kuigi mehi mäletatakse koondisest sama numbriga ja nende oskus jalg õigel hetkel välja sirutada või ennast palli teekonnale ette sättida on hirmutavalt sarnane.
Küll aga võivad mõlemad end tänaseks rahumeeli Müncheni Bayerni legendiks nimetada. Sellegi eest vastutab suures osas ehk Gerd, kes astus esimesed sammud jalgpalliteel hoopis Münchenist ligikaudu 140 kilomeetrit loodes Nördlingenis.
Noorteklassis olla Müller kohaliku klubi eest kord ühes mängus sahistanud 26 korral, hooaja peale aga löönud satsi 204 väravast 180. Suusõnalised jutud erakordsest talendist levisid ka enne Opta-ajastut, eriti Baierimaa keskusesse Münchenisse.
Need olid murdelised ajad mitte ainult Mülleri, vaid kogu Saksamaa jalgpalli jaoks. Riigiülene professionaalne liiga - Bundesliga - oli käima lükatud aasta varem, aga Bayern mängis siis veel esiliigas, Müncheni lipulaevana kutsuti sinna TSV 1860. Müllerit ihkasid endale mõlemad.
Sportlikult olnuks 1860 ju loogilisem valik. Aga Bayern moosis 20-aastase väravaküti lubadustega mänguajale ära enne, kui too jõudis rivaaliga läbirääkimisi üldse alustada. Tema õiguste eest maksti Nördlingenile 4400 Saksa marka (tänases vääringus ~2400 eurot).
Müllerist, kes oli seni keevitajana lisaraha teeninud, sai nüüd üleöö profijalgpallur. Aga esimesel kolmel kuul talle mänguaega ei jagunud - jugoslaavlasest peatreener Zlatko Cajkovski ei olnud 90 kilo kaaluvast (175 sentimeetri pikkuse juures!) ründajast just vaimustuses, kutsudes teda "lühikeseks paksuks".
"Mida ma peaksin selle poisiga tegema? Sellise füüsisega? Võimatu," kurtnud Cajkovski.
Aga direktorite mahitusel saatis ta Mülleri 18. oktoobril 1964 debüüdiks ikkagi väljakule ja 11:2 võidus Freiburgi üle pani ründaja võrgu sahisema. Tagasi ei vaadanud keegi. Bayern võitis tol aastal esiliiga (Müller lõi 26 mänguga 33 väravat), järgmisel karika ja valitses vähem kui kümne aasta pärast juba Euroopat.
"Ilma Gerd Mülleri ja tema väravateta oleksime kõik endiselt oma väikeses puuhütis Säbener Strassel," viitas legendaarne Franz Beckenbauer Bayerni jalgpallikompleksi ajaloolisele asukohale. Paul Breitner, tiimikaaslane klubist ja koondisest, lisas: "Gerd Müller on kõige olulisem jalgpallur, kes Saksamaal eales olnud. Ainuisikuliselt."
Kas üldse saab väita, et keegi on kõigi aegade parim? Ilmselt mitte, sest ajastute objektiivne võrdlemine on võimatu. Aga kas saaks siis olla oma ajastu parim? Tegelikult kah mitte, sest erinevate positsioonide kõrvutamine on tänamatu (ja enamasti eksitav) töö.
Küll aga saab kokku panna läbinisti subjektiivse edetabeli kõigi aegade kahekümnest parimast jalgpallurist. Kümme Soccernet.ee inimest just nõnda talitasid ja kokku sai TOP 20, mida järgmise kahe nädala jooksul teile presenteerime, tutvustades iga mängijat mõne põneva loo läbi.
