MÄNGUD
UUDISED
EILE
TÄNA
HOMME

Logi sisse

Sotsiaalmeedia kontoga portaali sisenemiseks pead sisestama õige salasõna ja kasutajanime ning nõustuma oma andmete jagamisega Soccernetiga.

Soccerneti kontoga portaali sisenemiseks logi eelnevalt foorumisse sisse ning seejärel kliki portaalis Soccerneti sisselogimisikoonil.

Olles foorumi mobiilivaates, saab portaali tagasi, kerides lehe lõppu ning klikkides "Portaal".

MUSTA MÕTISKLUSED
1 Link kopeeritud

Traditsioonide ümbermängimisest

1 Link kopeeritud
Andres Must, jalgpalliajakirjanik
Andres Must, jalgpalliajakirjanik  pilt
Andres Must, jalgpalliajakirjanik

Üks kollane sinistesse uppumas. Foto: sport.sky.de

Kultuuriliste jõudude vastu ei saa, traditsioone eirata pole võimalik. Aga traditsioonid muutuvad. Traditsioone muudetakse, vahel tahtlikult, vahel tahtmatult. 

Kuigi Müncheni Bayerni ja Dortmundi Borussia vahel kulmineeriv tiitlijaht Saksamaal hakkab tasapisi kulminatsioonini jõudma, kuigi täna ja homme peetakse Saksa karika poolfinaalid ning Frankfurdi Eintracht on jõudnud Euroopa liiga poolfinaali, on viimastel päevadel väga suure osa saksa meedia tähelepanust pälvinud hoopis üks eelseisev liigamäng laupäeval, kus sportliku eelanalüüsi on varjutanud mänguga seonduvad ajaloolis-kultuurilised nüansid.

Saksa keeles on selle mängu tähistamiseks võetud kasutusele saksa ja inglise keelest tuletatud liitsõna Revierderby, mis kohmakas otsetõlkes tähendab vastasseisu samasse piirkonda kuuluvate tegijate vahel, kuid mille ainsuse vormiga tähistatakse Dortmundi Borussia ja Gelsenkircheni Schalke omavahelisi mänge.

Just selle mängu ootuses jalgpalli-Saksamaa täna elabki. Üksteise järel kuulutavad meediaväljaanded suure traditsiooni jätkumist. Jah, traditsioonid müüvad, traditsioonid klikivad; ning kuna ajalehed pühadest tingituna esmaspäeval ei ilmunud, võib väita, et klikkide tähtsus muutus veelgi olulisemaks.

Kui nüüd kedagi mõte traditsioonide kaubastamisest ärritama peaks, siis luban end kaitsta veeru lõpuosas. Küll aga saan juba praegu kinnitada, et too kaitse tugineb näitelool, mis oma erakordsuses näitab, milliseid ärilisi võimalusi üks derbi-mäng pakkuda võib. Siinkohal tulekski tähelepanu juhtida, et meedial olnud tavaks derbidest kõnelda ennekõike fännide ja mängijate perspektiivist vaadatuna, samas kui ajalooline derbi, traditsiooni taotlustega praktika on ümberlükkamatult ka rohkeid võimalusi pakkuv äriprojekt. Nagu paljud muudki traditsioonid.

Praegu tahaks aga hoopis närimiseks võtta mõtte, kas Revierderby kontekstis saabki üldse rääkida traditsioonist, ja kui saab, siis kuivõrd elujõuline see traditsioon on? Definitsiooni kohaselt on traditsioon tava ehk komme, põlvkondade jooksul aset leidev ajaloolise materjali edasiandmine suulisel, kirjalikul või mõnel muul viisil. Traditsiooniks nimetamine eeldab konkreetse tegevuse kordumist, selle ennustatavust.

Selliselt sõnastatuna moodustavad traditsiooni sisu aja, vaimsuse ning lõppematuse kombinatsioon ning kuna mõiste tuleb ladina keelest: traditio – üle-, edasikandmine, võime väita, et rõhk selles sisus asub lõppematusel. Traditsioon on midagi sellist, mida lihtsalt niisama lõpetada pole võimalik ning indikaatoriks siin on avalikkuse suhe konkreetsesse praktikasse.

Eelmise aasta novembris nägime, kui valulik võib Saksamaal olla ühiskonna reaktsioon, kui ilmneb, et mõni suurklubi peab plaani Bundesligast lahkumiseks. Jooksvalt tehti muudatusi telekavades, trükimeedia avas lahkelt oma tribüüni. Ja üsna kiiresti sai selgeks, et Müncheni Bayernil, tol kõnealusel klubil, ei jäänudki muud üle, kui selgitada, et kogu teema on liialt ülespuhutud ning anda lubadus, et reaalseid plaane liigast lahkumiseks ei tehta. Teisisõnu, neil pole plaani traditsioonide lõhkumiseks.

Bayernit on aastaid seostatud Euroopa Superliigaga, mida ennastki veel reaalselt olemas ei ole. Foto: aspire.qa

Ent siin ei saa veel kõnealusele probleemile joont alla tõmmata. Peame kindlasti edasi küsima, kui suur on võimalus, et Bayerni väide ka peab? Üha enam kommertsialiseeruvas jalgpalliruumis näivad puhtmajanduslikud tegurid olevad liialt ahvatlevad selleks, et erita laienemisvõimalusi, et piirata oma põhitegevust ehk jalgpallimängu vaid piiratud territooriumiga.

Tõsi, täna jooksevad Bayerni, Dortmundi ja Schalke mängijad veel noil staadioneil, mille asukoht on selle peamistele külastajatele tuntud aastaid või koguni aastakümneid, kuid pole minul söekust väita, et selline praktika paari lähema põlvega muutuda ei võiks.

Traditsioon, senikaua, kui seda mõõdetakse ühiskonna reaktsiooniga, saab kesta vaid seni, kuni kestavad tolles ühiskonnas jagatud väärtused. Kuna aga täna defineerib profijalgpalli selle laienemine, oma kohalolu ülemaailmne kinnitamine, tähendab see ühtlasi ka seda, et konkreetne klubi, olgu selleks näiteks Dortmundi Borussia, kaasab oma huvideringi üha uusi inimesi, kes omakorda toovad kaasa uusi ideid ja ka uusi väärtushinnanguid.

Mõned päevad tagasi, kohtumise eel võõrsil Freiburgiga, esitas Dortmund oma Twitteri konto kaudu küsimuse: "Kus sina meie mängu vaatad?" Hajutamaks kahtlused, et adressaadiks võiks olla Dortmundi lähiümbruse "traditsioonilised" fännid, oli küsimus esitatud ingliskeelsena ning see vaatas vastu Borussia-kollaselt plakatilt, millel kujutatud ka maailma kaart. Esimesed silma jäänud vastused: Brasiilia, Hispaania, Prantsusmaa, Keenia.

Kas sellised arengud seavad ohtu Borussia kui institutsiooni? Kindlasti mitte. Ent traditsiooni? Samuti väheusutav, kuigi selle sisu on siiski pisihaaval muutnud. Aga kui neid samme ettevaatlikul moel sättida, päris tippides edasi liikuda, siis ehk polegi selles suurt skandaali, kui Dortmundi ja Schalke mäng ühtäkki Brasiilias, Hispaanias, Prantsusmaal või Keenias peetakse. Hetke pärast näeme, et taolise tundemoondusega, tõsi, mitte päris taolise kaliibriga, on Bundesligas juba aastaid tagasi hakkamagi saadud.

Schalke nali Dortmundi üle. Kostüümilaenutus: Halloweeniks pakume midagi sellist! Foto: playmasters.info

Kui nüüd aga laupäevasele mängule lähemale nihkuda, siis peab möönma, et meediale on traditsioonilisusele rõhutamine kahtlemata äärmiselt sobiv, võimalik, et klikimeedia ajal isegi määrava tähtsusega. Hooaeg hooaja järel laotakse meie ette anekdootlike lugudega kaetud lapike, millelt vaatavad vastu needsamad näod, needsamad jutud ning vaid paratamatult muutuv statistika, mis sellega pakub näiliselt suurima võimaluse lisaväärtuse loomiseks, kuid mille lähemal uurimisel on näha, et muutunud on vaid adjektiivid: suurim, väikseim, pikim, lühim.

Ei saa muidugi eitada, et nii mõnigi noist korduvatest mustritest põnev poleks. Nii näiteks armastavad Schalke poolehoidjad lugu sellest, kuidas 1969. aasta kohtumise ajal nende mängija Friedel Rausch väljakule tormanud fännide ja politsei kokkupõrke ajal ühelt koeralt pureda sai. Kusjuures tolle koera olla väljakule toonud politseinikuks maskeerunud Dortmundi fänn.

Loole lisab jumet asjaolu, et klubide järgmise kohtumise eel laenas Schalke president Günter Siebert loomaaialt lõvi, et tolle taustal Schalket hirmuäratavamana näidata. Dortmundi kodulehel toda sündmust meenutades kärbitakse veidi Schalke hoogu ning täpsustatakse, et tegemist olla olnud siiski taltsutatud lõviga.

Ent ajalooline oli too sündmus küll, kuna tollest juhtumist alates võib Saksamaal koera jalgpallistaadionile kaasa võtta vaid suukorvistatult; kas ka mõni ettekirjutus lõvide kohta tehti, seda ma uurida ei võtnud.

Kuulus episood aastast 1969. Schlake mängijat Friedel Rauschi pureb koer. Foto: derwesten.de

Derbi-eelseks populaarseks võtteks on loomulikult ka nimekirja avaldamine "reeturitest" ehk siis mängijatest, kes ühe klubi särgi teise vastu vahetanud ning sõltuvalt väljaande lugeja ootustest kirjeldatud, milliste põhimõttelagedate inimestega üldse tegemist on: Andreas Möller, Jens Lehmann, Tony Schumacher jne.

Ent selliste lugude pidev taasesitlemine kannab endas ohtu, et paljud muud lood jäävad varju, paljud sündmused selgituseta. Sedasi aga piirame üldist arusaamisvõimet toimunust ning peame seepärast olema tänulikult igale lisanüansile, mis suudab kinnistunud lugude ja selgitusversioonide vahele pressida. Ühele sellisele tahakski nüüd lõpetuseks osutada.

Enne veel tuleb aga teha üks täpsustus. Nimelt on jutuks olnud mõiste Revierderby puhul kasutusel ka mitmuse vorm – Revierderbys –, millega märgitakse ka teiste Ruhri piirkonna klubide omavahelisi jalgpallimänge. Lisaks Dortmundile ja Schalkele on sellesse arvatud ka VfL Bochum, MSV Duisburg, Rot-Weiss Essen, Rot-Weiss Oberhausen ja SG Wattenscheid 09. Järgnev episood ühte neist puudutabki.

Too lugu avaldati kuus aastat tagasi ilmunud tähelepanuväärses raamatus, mille panid kirja Saksamaa kõrgliiga endine jalgpallur ja treener Heinz Höher ning William Hill Sports Book aastaauhinnaga pärjatud Ronald Reng. Tegemist on Höheri päevikutele tugineva Bundesliga ajalooga. Ühe inimese perspektiivist lähtuva raamatu muudab tähelepanuväärseks juba selle pealkiri, mis lubab lugejale mõnevõrra uutmoodi lugemiselamust – Spieltage: Die andere Geschichte der Bundesliga; seega, mõnevõrra teistsugune ajalugu.

Eks sellise pealkirjaga teos ole tõesti tähelepanu ärritav, teisalt aga muudab see lugemise ettevaatlikuks – ega lugejat üksteisele järgnevate anekdootlike lugudega ometi väsitama hakata? Eks see kõik ole muidugi maitseküsimus, kuid vähemalt minu tähelepanu lugemise ajal jalutama ei läinud. Vastupidi, nood lood, nii mõnedki neist tõepoolest teistsugused ehk vähem elevamalt öelduna lihtsalt senirääkimata, näitavad hoopis, millised lennukad fantaasiad inimestes peituda võivad.

Heinz Höher (vasakul) ja Ronald Reng kahasse kirjutatud raamatu esitlusel. Foto: wn.de

Niisiis, meile huvi pakkuv lugu sündis 1976. aasta veebruaris, kui Höher oli juba mõned head aastad kõrgliigaklubi Bochum peatreenerina ametis olnud. Tema klubi toimetas pigem tabeli lõpuosas, kuid suutis pikkade aastate jooksul väljakukkumist siiski vältida. Nimetatud veebruari keskpaigas, ajal, mil spordimaailm Innsbrucki taliolümpiamängude rütmis hingas, ootas aga Bochumit ees hoopis olulisem spordisündmus.

Selleks oluliseks sündmuseks oli kodumäng Gelsenkircheni Schalkega. Tegemist polnud tavapärase liigamänguga, vaid tegemist oli Bochumi hooaja ühe tähtsama kodumänguga kahel põhjusel. Esiteks oli tegemist kaaluka derbiga, teiseks, tulenevalt derbist, oli Bochumil alust loota ka kopsakat sissetulekut. Jalgpalliklubide sissetulek sõltus toona peaaegu sajaprotsendiliselt kodumängude piletimüügist.

Toona oli aga juba teada, et märtsis läheb Bochumi 20 000 pealtvaatajat mahutav staadion remonti ning hooaja lõpuni jäänud kohtumised peab klubi kahekümne kilomeetri kaugusel Dortmundis. Too oli aga staadion, mis mahutas 54 000 pealtvaatajat.

Höheri peas sündis salakaval plaan – kuidas oleks võimalik eesootav veebruarikuine kohtumine Schalkega ära jätta, mis aga tähendaks, et mäng lükataks sedavõrd palju edasi, et seda saaks pidada juba Dortmundis. Bochumi staadionil mängides oli klubi rekordtuluks 150 000 marka, Dortmundis seevastu võis loota kuni pool miljonit.

Höher pakkus klubi presidendile välja plaani, mis paari kompanjoniga ka paar päeva enne mängu pimedatel öötundidel ellu viidi. Nimelt kandsid mehed mõlemale poole väljakut väravavahi alale sadade liitrite kaupa vett, mis hommikuks liuvälja moodustas, ega jätnud mängu komissarile muud võimalust, kui mäng ära jätta. Aprilli esimesel reedel peetud mäng Dortmundis tõi Bochumi kassasse 450 000 marka.

Kui kaugele peaks Bochum kodulävelt astuma, et klubi traditsioon kõikuma lööks? 20, 200 või 2000 kilomeetrit? Ei tea.

Heinz Höher - jalgpalliväljak liuväljaks. Foto: naz.de

Parimad fännid
Suured liigad
Keeruline õhtu
Ajalooline mäng
Hallisaagad
Püüab pilku
Premium liiga tagasiside
FIFA-st ja Infantinost
Talvised liikumised
Koondisejutud
PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

tähtsad jutud
Kellest saavad parimad?
POPULAARSEMAD UUDISED
LOETUMAD
KOMMENTEERITUMAD
A. LE COQ PREMIUM LIIGA 2024
  • 1 Tallinna FCI Levadia 87
  • 2 Nõmme Kalju FC 72
  • 3 Paide Linnameeskond 72
  • 4 Tallinna FC Flora 70
Vaata veel
VAATA KOGU TABELIT
VIIMASED UUDISED
KÕIK
EESTI
VÄLISMAA