UEFA täitevkomitee otsustas eilsel koosolekul, et klubidele makstakse kriisiolukorda arvesse võttes otsekohe välja kompensatsioon mängijate rahvuskoondistesse lubamise eest. Algselt pidanuks need summad üle kantama alles pärast Rahvuste liiga play-off-mängude lõppemist ehk viimaste EM-ile pääsejate selgumist.

50 miljonit eurot makstakse välja nendele klubidele, kelle mängijad ei osale oma koondisega play-off-faasis. Selliseid rahvuskoondiseid on 39. Klubidele, kes on loovutanud oma mängijaid neile 16 koondisele, kes play-off'ides kaasa löövad, makstakse praegu 17,7 miljonit eurot. Sellele lisandub tasu play-off-mängude eest, kui need millalgi viimaks peetud saavad.

Oma osa saavad rahapajast ka Eesti klubid, sest ainuüksi Eesti koondise ridadesse on viimase paari aasta jooksul kuulunud hulgaliselt Premium liigas mängivaid mehi. Ent võrreldes 2016. aastaga on kaalud kaldunud selgelt FC Flora suunas, kes teenib Eesti koondislaste pealt mitu korda suurema summa kui kõik konkurendid kokku.

Esmalt taustast. Mullu uuendatud UEFA ja ECA ehk klubide assotsiatsiooni vahelise leppe kohaselt maksab Euroopa alaliit 2020. aasta EM-iks vabastatud mängijate eest klubidele minimaalselt 200 miljonit eurot. EM 2020 on nimelt esimene turniir, kus klubidele makstav tasu arvutatakse välja tulupõhiselt. See tähendab, et klubid saavad 8 protsenti ülekandetasude, reklaamlepingute ja piletimüügi pealt teenitud rahast, ent mitte vähem kui 200 miljonit. Näiteks 2016. aasta EM-valiksarjas oli sel moel klubide käsutusse läinud summa veel "kõigest" 150 miljonit eurot.

Mainitud 200 miljonist eurost kokku 70 miljonit eurot läheb klubidele, kes loovutasid mängijaid EM-i valiksarjaks ja 2018-20 aastate Rahvuste liiga valikkohtumisteks, ning ülejäänud 130 miljonit eurot neile klubidele, kelle mängijad osalevad finaalturniiril. 

Summad alates 3200 eurost kuni 630 000 euroni

Kuna viimane lükati aasta võrra edasi ning Covid-19 pandeemia tõttu pole veel teada seegi, millal õnnestub play-off-kohtumised ära pidada, otsustatigi klubisid rahaliselt aidata. UEFA teatel puudutab praegune väljamakse 55 liikmesriigi 676 klubi, kes saavad summasid alates 3200 eurost kuni 630 000 euroni. Kompensatsioon makstakse välja klubile, kelle ridadesse mängija koondisekutse saamise hetkel kuulus, kusjuures tavapäraselt pole vahet, kas mängija koondise eest ka platsile pääses - tähtis on kuulumine 23-mehelisse mängupäevaks üles antud koosseisu.

UEFA ei avalikustanud veel klubide täielikku nimekirja ja igale klubile makstavat summat, lubades seda teha alles pärast finaalturniiri toimumist ehk järgmisel suvel. Eelkirjeldatud mehhanismi tõttu, kus tulud on seotud kasumiga, võivad just finaalturniiriga seotud summad arvatavasti eeldatust tugevalt erineda.

Kuna aga Eesti koondis on mängud praeguses tsüklis lõpetanud, saab Eesti klubide umbkaudsed sissetulekud siiski kokku lüüa, võttes aluseks eelmise EM-valiktsükli. Siis maksti (tulenevalt gruppide eri suurusest) 10 valikmängu pidanud koondise mängija eest 4307 ja 12 kohtumist pidanud koondise mängija eest 3536 eurot mängu kohta.

Eesti klubidest oli toona - meenutagem, et periood kattis aastatel 2014-15 toimunud EM-valikmänge - suurim teenija Levadia, kes sai tasuks koguni 217 180 eurot. Nõmme Kalju kaukasse kukkus 137 825 eurot, neile järgnes 104 413 euroga FC Flora. FC Infoneti saagiks jäi 20 883 eurot. Kokku teenisid Eesti klubid seega koondisemängude pealt toona umbes 480 000 ehk ligi pool miljonit eurot.

Võrdluseks: Soome klubid, kes mängijaid sel perioodil koondisele andsid, said viie peale kokku vaid 174 725 eurot, kuivõrd valdav osa Soome koondislastest mängib välismaal ning samas pole Veikkausliiga sedavõrd kõrge tasemega liiga, et pakkuda hulgaliselt mängijad teistele rahvuskoondistele, kui üksikud erandid kõrvale jätta - nagu näiteks Mihkel Aksalu, kes esindas tollal SJK mängijana Eestit. Läti klubide osaks langes sama perioodi jooksul 366 018 eurot ja leedulastele maksti välja 360 586 eurot.

Eesti koondislasi "toodab" neli kodust klubi

Viimase kahe aasta jooksul on EM-valiksarjaks ja Rahvuste liigaks Eesti koondisele mängijaid loovutanud samuti neli Premium liiga meeskonda - FC Flora, FCI Levadia, Nõmme Kalju ja Narva Trans.

Kui võtta ühe mängija pealt ühe mängu eest makstavaks summaks minimaalselt 3200 eurot (sellele vihjab ka UEFA uudise sõnastus "alates 3200 eurost"), oleks ülekaalukalt suurim teenija FC Flora. Valitseva Eesti meistri mängijatest käis EM-valiksarja jooksul koondises 11 meest, kellest Konstantin Vassiljev, Gert Kams ja Märten Kuusk teenisid kutse kõigiks kaheksaks EM-valikmänguks.

Veel olid florakatest koondise nimekirjas Erik Sorga, Vladislav Kreida (mõlemad 7 korda), Frank Liivak, Vlasi Sinjavski (mõlemad 6 korda), Martin Miller ja Mihkel Ainsalu (mõlemad 5 korda). Florasse kuulujana sai viieks mänguks kutse ka suvel Norrast laenule tulnud Matvei Igonen, samuti jõudis enne välisklubisse minekut florakana ühe kutse kirja saada Madis Vihmann. Kokku pälvis 11 florakat koondisekutse 66 korral.

Järgnes FCI Levadia, kelle ridadest sai kõigiks kaheksaks valikmänguks kutse Sergei Lepmets, kolm korda kutsuti koondisesse Mark Oliver Roosnupp ja korra Dmitri Kruglov. Kokku seega 12 kutset. Narva Transist sai kuuel korral koondisekutse Marko Meerits, Nõmme Kaljust kolmel puhul Sander Puri.

2018. aasta lõpus peetud kuueks Rahvuste liiga mänguks sai Premium liigast kutse vaid kolm mängijat, kes osalesid seejuures kõigil koondisekogunemistel. Kuus kutset lähevad sealt seega kirja nii Lepmetsale, Kamsile kui ka Kuusele.

Eeltoodud arve kokku lüües selgub, et Flora mängijad on teeninud koondisekutse vaadeldaval perioodil 78 korda ja Levadia mängijad 18 korda, Transile jääb kirja kuus ning Kaljule kolm kutset. Siinkohal tasub lisada, et näiteks Transi ridadesse kuulunud Julius Kasparavicius teenis mullu sügisel kutse Leedu koondise valikmängudele Ukraina, Serbia ja Portugaliga, mis kasvatab klubi teenitavat summat veelgi.

Samuti on Dante Leverock Narva Transist ja Roger Lee Tallinna Kalevist käinud korduvalt esindamas Bermuda koondist, mille eest tasustamise printsiibid on hetkel veel täpselt teadmata.  Näiteks 2018. aasta MM-finaalturniiri järel teenis Levadia umbes 73 000 eurot, kuna Venemaa MM-koondisesse kuulus 2016. aastal laenulepingu alusel Eestis mänginud Anton Mirantšuk. Et FIFA võttis tasutamisel arvesse ka kõiki neid klubisid, keda mängija oli viimase kahe aasta jooksul esindanud, teenis korraliku kopika ka Levadia.

Ent naastes praeguse arvutuskäigu juurde ja lähtudes kõigest Eesti koondislastest, kujuneb 3200-eurost ühekordset makset aluseks võttes välja selline - rõhutagem veel korra, et UEFA poolse avaliku info puudumise tõttu esialgne ja mitteametlik - tabel:

• Flora - 249 600 eurot
• Levadia - 57 600 eurot
• Trans - 19 200 eurot
• Kalju - 9600 eurot

Lõpetuseks tuleb ära märkida veel üks oluline nüanss - nimelt on teadaolevalt nii mõnigi Eesti koondislane lasknud minevikus oma lepingusse sisse kirjutada klausli, mille kohaselt ei lähe koondisemängude eest teenitav tasu mitte klubi, vaid mängija enda arvele. Sestap ei saa eeltoodud spekulatiivseid numbreid võtta kui klubide kindlaid sissetulekuid, küll aga annavad nad ette teatud pildi sellest, et koondisetasemel mängijate omamine võib sisse tuua arvestatava lisaraha, samuti joonistuvad välja Eesti klubide omavahelised erinevused teenitava summa suuruses.