Euroopa jalgalli katusorganisatsioon UEFA avaldas kaks raportit, mis käsitlevad erinevate külgede alt Euroopa jalgpalliklubide olukorda, pakkudes ühtlasi oma liikmesmaade 54 kõrgliiga vahel põnevat võrdlusmomenti.

Septembris avaldati üldisem raport Euroopa klubijalgpalli olukorra kohta, kus võrreldi näiteks võistlussüsteeme, kõrgliigade külastatavust ja paljut muud seonduvat. Ingliskeelne "European Club Talent and Competition Landscape" on täismahus leitav siit.

Värskelt nägi ilmavalgust ka klubide rahalistele võimalustele ja valikutele keskenduv raport "The European Club Finance and Investment Landscape", mis on täismahus leitav siit.

Kuigi mõlemad raportid keskenduvad valdavalt tippriikidele, on välja toodud ka andmed kõigi liikmesmaade kohta eraldi, mille põhjal on hõlbus vaadelda Eesti klubijalgpalli paiknemist kontinendi kontekstis. Võrdluse aluseks on 2023/24 hooaja andmed, kevadest sügiseni kestvate liigade puhul (ka Eestis) on arvestatud hooaega 2023.

NB! Kõik väljatoodud kohad põhinevad vastava näitaja järjestusel kõrgeimast väärtusest madalaimani, mitte tingimata parimast halvimani.

Nagu näeme, olid Eesti kõrgliiga külastusnumbrid erinevate näitajate järgi (publik kokku, keskmiselt ja tipptulemus) 2023. aastal Euroopa kõrgliigade hulgas vastavalt 45., 43. ja 41. kohal.

Mängijate ja treenerite jaoks näib Premium liiga olevat üks Euroopa kõige kohalike-kesksemaid ja rahulikumaid kõrgliigasid. Eesti klubid kasutasid liigahooaja jooksul keskmiselt ainult 27,4 eri mängijat (49. koht) ning vallandasid 0,4 peatreenerit (52. koht). Välismaalased mängisid Premium liigas kõigest 20% mänguminutitest (49. koht) ning 67% peatreeneritest olid kohalikud (32. koht).

Koosseisumuudatuste mõõdik "Squad churn" näitab ilmselt esindusmeeskonnaga liitunud ja seejärel klubist lahkunud mängijate hulka, Eesti klubide keskmine näitaja (1,6) oli selles arvestuses Euroopa kõige madalam.

Rahalise sissetuleku poolest (14 miljonit eurot kokku ehk 1,4 miljonit klubi kohta) oli Premium liiga 2023. aastal Euroopa kõrgliigade hulgas 43. kohal. 23% sellest rahast tuli UEFA-lt, 1% piletimüügist, 46% kommertstuludest ja 30% muudest tuludest.

Premium liiga oli üks 18-st Euroopa kõrgliigast, mille klubide sissetulekutest ei moodustanud kohalikud teletulud mitte ühtegi protsenti. Nulli peal olid lisaks Eestile ka Ukraina, Kasahstan, Aserbaidžaan, Valgevene, Austria, Iirimaa, Luksemburg, Gruusia, Moldova, Malta, Armeenia, Põhja-Makedoonia, Wales, Montenegro, Andorra, Gibraltar ja San Marino. Piletitulu poolest oli Premium liiga 49. ja UEFA-lt saadud raha poolest 45. kohal.

Palkadeks ja tagasimakseteks kulus sissetulekutest 77% (23. koht) ning üleminekusummadega jäädi sisuliselt nulli (39. koht), kuid sellest hoolimata olid klubid kokku 3,2 miljonit euroga kahjumis (32. koht). Klubide netovara oli miinuses 4,3 miljoni jagu (42. koht) ning pankadele võlgneti 3,5 miljonit (32. koht). Mängijate eest käidi välja 0,3 miljonit eurot (39. koht).

• Miinus üks miljon, miinus 3,8 miljonit ... Kas uus netovara reegel hakkab jätma klubisid Premium liiga litsentsita?

UEFA koefitsiendi (ehk eurosarjades näidatud tulemuste) alusel on Eesti klubid 55 liikmesmaa hulgas 45. kohal. Laias laastus ollakse seega sportlikult sarnasel tasemel nagu sissetulekute ja liigamängude külastavatuse poolest. Miks aga võrreldi eelnevalt mainitud raportites ainult 54 maa kõrgliigasid? Sest Liechtensteinis liigat ei mängita.