125 A-maavõistlust, 25 väravat ja kümnete tuhandete kaupa rõõmust joovastatud Eesti jalgpallisõpru. Kõik see on 36-aastasel Konstantin Vassiljevil juba praegu saavutatud, aga vanameister ei ole lõpetanud, vaid alustab oma 16. koondiseaastat ja 8. valiksarja. On, mida meenutada. Seda ka teeme!

Eesti koondist tabanud koroonakaos polnud veel kohale jõudnud, kui Soccernet.ee esmaspäeval Vassiljeviga vanu aegu meenutama ja lahti mõtestama hakkas. Järgnevate tundide jooksul hargnenud tormilised sündmused tähendavad, et eile õhtul jõudis Poola, Lublinisse kohale hoopis teistsugune Eesti meeskond, kui plaan ette nägi.

Vassiljevi roll on nende seiklusfilmilike sündmuste käigus ainult kasvanud. Koondise kapten on Rauno Sappineni ja Michael Lilanderi kõrval ainuke eeldatav põhikoosseisuliige, kes täna Poolas kohal. Mitte, et Vassiljev niikuinii kõigi Eesti koondislaste jaoks autoriteet ei oleks, aga kui hetked eriti rasked – ja praegusest raskemat annab ikka välja mõelda! –, vaadatakse ikka kogenud liidrite suunas.

"Pole lihtne olukord kellelegi – ei mängijatele, treeneritele ega ülejäänud koondisega seotud inimestele. Peame kohanema! Kõik peavad endast maksimumi andma ja aru saama, et koondisesärk on seljas. See pole mingi turnee, vaid ametlik mäng, tulemus läheb tabelisse. Peame kõvasti tööd tegema!" võttis Vassiljevi eile kokku portsu, mille otsa koondis on sattunud.

Nende viie lausega ei öelnud Kostja midagi ootamatut või erakordset, vaid kõigest sõnastas selgelt põhimõtted, mida Eesti jalgpalli esindamise koorma oma õlgadele kandmiseks saanud jalgpalluritel tuleb järgida.

Kostja andis Eesti meeskonnale sihi. Ja tegi seda meisterlikult, mis pole üllatav, sest Vassiljev on selles ametis olnud juba üle 15 aasta. Lüües väravaid, jagades sööte, juhtides mängu, mõtestades esitusi, osutades trendidele ning võttes ja kandes vastutust.

2022. aasta MM on kaheksas finaalturniir, mille kvalifikatsioonis Vassiljev kaasa mängib. Ning koroonaisolatsiooni sattunud ja märtsikuu kohtumisi hotellitoast jälgiv Thomas Häberli seitsmes koondise peatreener, kelle juhendamisel Vassiljev Eestit esindab.

EM 2008 valiksari. Eesti kogus 12 mängust 7 punkti (väravate vahe 5:21), mis andis 7 võistkonna seas 6. koha. Vassiljev 2 mängu põhikoosseisus, 2 vahetusest.

2006. aasta kevadel debüteerinud Vassiljevi järgmised neli koondisemängu olid kõik punktide peale. Esmalt saatis peatreener Jelle Goes ta kodus Iisraeli vastu 0:1 kaotusseisus 21 minutit enne lõppu oma esimese vahetusena platsile. Skoor ei muutunud. 2007. aasta juunis kohtus Eesti kodus Horvaatia ja Inglismaaga ning seal oli Vassiljev juba 11 alustaja seas.

"Olin toona veel väga noor ja pigem ikka vahetusmees, aga Horvaatia ja Inglismaa vastu pääsesin põhikoosseisu. Ma mäletan, et see tuli mulle endale väikese üllatusena. Pärast Horvaatiaga peetud mängu (0:1) tundus, et vajun pingile, aga Jelle Goes ikkagi usaldas. Võimalus mängida Inglismaa vastu (0:3) oli koondisekarjääri alguseks väga hea kogemus," räägib Vassiljev.

Valiksarja seitsme järjestikuse kaotusega alustanud Goes lahkus nende kahe mängu järel ametist ja teda asendas Viggo Jensen. Vassiljevit tabas tol suvel paraku tõsine reievigastus ja taanlasest peatreener sai mängujuhti kasutada alles novembris, kui kohtuti võõrsil Andorraga.

MM 2010 valiksari. Eesti kogus 10 mängust 8 punkti (väravate vahe 9:24), mis andis 6 võistkonna seas 5. koha. Vassiljev 9 mängu põhikoosseisus, 3 väravat.

Kahe valiksarja vahepeal peatreeneriks saanud Tarmo Rüütli jättis Vassiljevi esimeses mängus pingile, aga järgmises üheksas enam mitte kordagi. Eesti alustas 2:3 kaotusega võõrsil Belgiale, millele järgnes 0:7 võigas saun Bosnias. Hispaaniale kaotati 0:3, aga Türgiga võideldi välja 0:0 viik.

Kevadel viigistati võõrsil Armeeniaga 2:2 (selles mängus lõi Kostja oma esimese koondisevärava) ja kodus võideti sama vastast 1:0. Sügisel saadi esmalt kolm kaotust, aga siis viimases mängus alistati täiesti ootamatul kombel Belgia 2:0!

Vassiljev nimetab seda valiksarja vundamendi ehitamiseks järgnenud edule. "Esimene mäng Belgiaga näitas, et midagi meil sees on. Bosnias läksime liiga naiivselt peale, lõikasime näppu ning saime valusa kaotuse ja õppetunni. Seejärel hakkasime vaikselt enesekindlust koguma, näiteks mängudes Armeeniaga.

Belgia üle saadud võidu kohta öeldakse siiani, et see ei tähendanud midagi (Belgia oli edasipääsulootused kaotanud – O. J.), aga kui keegi pakuks meile praegu suvalises mängus võitu Belgia üle, võtaksid kõik vastu! Noorem põlvkond, sealhulgas mina, tulime peale ja saime tolles mängus maitsta magusat tunnet.

See võit Belgia üle oli meeskonnale psühholoogiliselt väga tähtis! Vahepeal ju ikka tuleb pähe mõte, et jalgpalli nagu mängida oskad ja midagi sees on, aga tulemused ei kipu seda kõike peegeldama. Sellised võidud annavad juurde kindlust ja usku. See oli üks murdehetki enne järgmist valiktsüklit," rõhutab Vassiljev.

EM 2012 valiksari. Eesti kogus 10 mängust 16 punkti (väravate vahe 15:14), saavutas valikgrupis 6 võistkonna seas 2. koha ja pääses play-off'i, kus kaotati Iirimaale 1:5 (0:4 ja 1:1). Vassiljev 10 mängu põhikoosseisus, 1 vahetusest, 6 väravat, millega jagas EM-valiksarja väravaküttide edetabelis 7. kohta teiste seas koos Robin van Persie, Antonio Cassano ja Mario Gomeziga.

Eesti alustas 2:1 võiduga Fääri saarte üle mängus, kus 90. minutil oldi veel 0:1 kaotusseisus. Seejärel kaotati kodus eduseisust Itaaliale, aga siis seljatati võõrsil Serbia 3:1, mis on siiani Eesti jalgpallikoondise ajaloo vägevaim võit. Järgnesid kaotus Sloveeniale kodus, viik Serbiaga kodus, kaotus võõrsil Itaaliale ja siis ka kaotus võõrsil Fääri saartele.

Ent viimases kolmes mängus võitis Eesti esmalt võõrsil Sloveeniat 2:1, siis kodus Põhja-Iirimaad 4:1 ja lõpetuseks sama vastast ka võõrsil 2:1 nii, et äsja vigastusest taastunud Vassiljev tuli sisse viimaseks 25 minutiks, mille jooksul esmalt teenis ja realiseeris penalti ning lõi siis imelisest kauglöögist võiduvärava.

Novembrikuist play-off'i oodates elas terve Eesti kuu aega jalgpallideliiriumis, mille keskmes oli just Vassiljev. "Kord päevas see aeg meelde ei tule, aga igal koondise kogunemisel küll. Ja eks vahepeal tuleb ka muude juttude kaude too aeg meelde. Ilma selleta oleks natuke raske elada. See valiksari on üks osa mu elust ja karjäärist. Sellest paremat tulemust pole õnnestunud saavutada. Kõik, mis meiega aasta või pooleteise jooksul juhtus, oli fantastiline. Nii see, mis toimus koondise sees ja mängijate vahel, kui ka Eesti jalgpallielus üldiselt."

Kui Vassiljev käivitas meeskonna platsil, siis peatreener Tarmo Rüütli tegi selle kõrval ridamisi õigeid ja nutikaid otsuseid, mille tulemusel vormus meeskond, kus 1+1 ei võrdunud 2 või 3, vaid palju-palju rohkem. Rüütli juhendamisel sündis jalgpalliime.

"Tarmo teadis täpselt, mis on iga mängija võimed ja kuidas on mõistlik teda kasutada. Ta ei nõudnud kelleltki asja, mida too ei osanud hästi teha. Meie kõige suurem pluss oli, et suutsime välja mängida oma tugevamad küljed. Kooslus oli hea, sest mängijate tase piisav, et olime suutelised teineteist aitama ja kollektiivselt ära katma oma nõrgad kohad," meenutab Vassiljev.

Kui uhke Vassiljev praegu, 10 aastat hiljem on, et etendas Eesti koondise vägevaimas peatükis põhirolli? "No ma ei käi tänaval ringi keksimas ja rusikaga vastu rinda tagumas, et vaat mis asja ära tegin (naerab). Aga kindlasti saab selle valiksarjaga rahul olla. Need mängud ja võidud tekitavad uhkust küll. Usun, et sama tunnevad kõik inimesed, kes sellega kuidagi seotud olid."

MM 2014 valiksari. Eesti kogus 10 mängust 7 punkti (väravate vahe 6:20), mis andis 6 võistkonna seas 5. koha. Vassiljev 9 mängu põhikoosseisus, 2 väravat (mõlemad 2:2 viigimängus Hollandiga).

Play-off'i jõudmise toel valiti Tarmo Rüütli spordiaasta parimate autasustamisel aasta treeneriks, Eesti koondis aasta võistkonnaks ja Vassiljev pani pika puuga kinni rahvahääletuse. Eesti koondise ümber valitses uhke ja heatahtlik aura. Vallandus jalgpallibuum, kui klubide ukse taha saabusid lapsed, keda olid inspireerinud Vassiljevi & Co võidud ja esitused lahingutes tugevate Euroopa koondistega.

MM-valiksarjale ei mindud küll vastu plaaniga jõuda MM-ile, aga täiesti päevakorrast maas see ka polnud. Tänu äsja kogetud enneolematule edule osati, taheti ja julgeti unistada. Need unistused purunesid kiiresti, sest Eesti alustas kolme kuiva kaotusega Rumeeniale, Türgile ja Ungarile, mis tähendas, et eelviimasest kohast pääsu polnud.

"Sellest valiksarjast on olnud väga palju juttu. Eelkõige kontekstis, et äkki oli too põlvkond juba oma maksimumi ära mänginud, aga tegelikult läks täiesti käest ära ainult üks mäng – see, mille Budapestis Ungarile 1:5 kaotasime. Ülejäänud kaotused olid väikesed ja mänguliselt ei jäänud me vastastele üldse nii palju alla.

Eelmine valiksari tähendas, et ükski vastane meid enam ei alahinnanud ja mängiti meie vastu teistmoodi. Eriti Tallinnas. Kahju, et me ei suutnud rohkem punkte koguda, aga see oli ilmselt ka natuke sisse kalkuleeritud. Latti sama kõrgel hoida polnud lihtne. Aga ma ei nimeta seda valiksarja ebaõnnestunuks. Arvan, et mänguliselt hoidsime päris korralikku taset. Eriti kui võtta arvesse ka tolle valiksarja jooksul peetud sõpruskohtumisi," ütleb Vassiljev.

Kui välja jätta kaks võitu Andorra üle ja fantastiline 2:2 viik Hollandiga, kaotas Eesti ülejäänud seitse mängu väravate vahega 1:15. Jalgpalliliit leidis, et vaja on muutust ja pärast valiksarja enam Rüütliga lepingut ei pikendatud.

EM 2016 valiksari. Eesti kogus 10 mänguga 10 punkti (väravate vahe 4:9), mis andis 6 võistkonna seas 4. koha. Vassiljev 7 mängu põhikoosseisus, 1 vahetusest, 1 värav.

Rüütli asemel asus 2014. aasta alguses Eesti peatreeneriks rootslane Magnus Pehrsson, kel lasus vastutusrikas ülesanne, sest EM-finaalturniiril osalejate arvu oli tõstetud 16-lt 24-le (olnuks olukord neli aasta varem sama, mänginuks Eesti 2012. aasta EM-il!) ja tundus, et koondise tuumik on aastate jooksul kogunud piisavalt kogemusi, et hõlpsamast valiksõelast läbi rühkida.

Valikgruppi kuulusid Inglismaa, Šveits, Sloveenia, Leedu ja San Marino. Vaja oli jõuda kolme sekka, et pääseda vähemalt play-off'i. Kõik algas hiilgavalt, kui kodus alistati Ats Purje väravast 1:0 Sloveenia. Ent kolm mängu hiljem valdas Eestit nõutus ja masendus, sest Euroopa kõige halvema jalgpalliriigi San Marino vastu ei suudetud võõrsil enamat 0:0 viigist.

Vahepeale mahtusid 0:1 kaotused Leedule võõrsil ja Inglismaale kodus, mis mõlemad jätsid suhu väga mõru maitse. Vilniuses väristati mäng ära ja kodus inglaste vastu eksis kapten Ragnar Klavan, kes teenis teise poolaja alguses punase kaardi. Peeti vastu päris kaua, aga Wayne Rooney karistuslöök andis inglastele lõpuks ikkagi võidu.

Kui Sloveenia alistamisele järgnenuks viigid Leedu ja Inglismaaga ning võit San Marino üle, olnuks Eesti olukord päris hea ja tunne julge. Selle asemel hakkasid aga maad võtma ebakindlus ja tarbetu ettevaatlikkus. Vassiljev pole hiljem üldse varjanud, et tema meelest oli Rüütlist loobumine ja Pehrssoni palkamine suur viga, mis võis Eestile minna maksma koha EM-finaalturniiril.

"Ei saa öelda, et see valiksari läks ainult treenerivahetuse nahka, aga variant jõuda EM-ile olnuks suurem, kui Tarmo oleks peatreenerina jätkanud. Mõned noored hakkasid peale tulema ja see oli okei, aga teatud kogenud mängijatest loobuti väga ootamatult ja väga kiiresti.

Silmas oleks tulnud pidada ka erinevaid motivatsioonifaktoreid – mitme kogenud mehe jaoks oli see viimane võimalus koondisega midagi saavutada. Need faktorid on väga tähtsad ja Tarmol olnuks neid hõlpsam hinnata kui Magnusel. Tähtsatel hetkedel jäi meil midagi puudu.

Pärast Sloveenia alistamist oli meil vaja võõrsil Leedu vastu oma positsiooni kindlustada, aga kaotasime. See oli valiksarja võtmehetk," viitab Vassiljev asjaolule, et avamängus rivaalide suhtes saavutatud jõupositsioon anti kohe järgmises matšis käest. Ning õige pea järgnes juba krahh San Marinos.

Aasta hiljem saadi Leedust kodus tänu Vassiljevi meisterlikule väravale 1:0 jagu, aga kolm päeva hiljem kaotati võõrsil Sloveeniale, millega olid asjad selged. Eesti edestas küll lõpuks Leedut ja sai neljanda koha, aga play-off'i jõudis kolmandana Sloveenia. Koondise 2015. aasta hittsündmus võinuks olla teine järjestikune play-off, aga oli hoopis Pehrssoni ja Sergei Pareiko tüli.

MM 2018 valiksari. Eesti kogus 10 mänguga 11 punkti (väravate vahe 13:19), millega sai 6 meeskonna seas 4. koha. Vassiljev 6 mängu põhikoosseisus, 2 vahetusest, 1 värav.

2016. aasta suvi läks lörri. Esmalt pettumuse valmistanud Balti turniir, millele järgnes räige 0:7 kaotus maavõistluses Portugalile. Sügisel alustati uut valiksarja 0:5 kaotusega Bosniale ja Hertsegoviinale (samal staadionil, kus 8 aastat varem 0:7 saadi) ja Pehrssoni lips oli sellega läbi.

Rootslast asendas Martin Reim, kelle juhendamisel tehti korralik valiksari. Jah, sügisel saadi võõrsil Belgia käest õudne 1:8 kolakas, aga viik võõrsil Kreekaga ning neli punkti mängudest Küprosega olid tulemused, mida polnud vaja häbeneda, vaid vastupidi.

"Uue peatreeneriga kaasneb alati uus energia, aga tulemuste taga polnud lihtsalt treenerivahetus, vaid asjaolu, et Martin pole ju võõras inimene. Samuti olid tema abitreenerid olnud varem koondisega seotud (üheks abiliseks oli Andres Oper, kes kuulub ka värskesse Häberli tiimi – O. J.). On väga tähtis, et Eesti koondise treenerite jaoks poleks see ainult lepinguline töö, vaid et nad elaksid kaasa ja koondise käekäik läheks neile hinge," rõhutab Vassiljev.

"Vahepeal, kui võtame välistreeneri Hollandist, Rootsist või Taanist, siis nad tulevad riikidest, kus jalgpalli tase on kõrgem. Ja nad vaatavad olukorda juba algusest peale kaitsva pilguga. Eesti treenerid pole rumalad ja saavad aru, et kaitsta on vaja.

Aga Eesti treenerid tahavad tuua meie meeskonna mängu ka atraktiivsust ja väravaid ehk asju, mis toovad rahvale positiivset emotsiooni. Eesti treenerite eelis on, et mängudes on rohkem energiat. Magnuse ajal mängisime alatasa 0:0 ja 0:1 tulemusi. Pealtvaatajad väsivad, kui 0:1 seisu järel väljakul enam midagi ei toimu."

EM 2020 valiksari. Eesti kogus 8 mänguga 1 punkti (väravate vahe 2:26), millega jäi 5 meeskonna seas viimaseks. Vassiljev 6 mängu põhikoosseisus, 1 vahetusest, 1 värav.

2019. aastal toimunud EM-valiksarjale eelnes 2018. aasta sügisel esimene Rahvuste liiga, kus Eesti jäi alagrupis viimaseks. Valiksari algas valusate 0:2 ja 1:2 kaotustega Põhja-Iirimaale, millele järgnes ülimalt oodatud mäng Saksamaaga võõrsil. Šokeeriva 0:8 kaotuse järel taandus Martin Reim ametist ja pukki asus Karel Voolaid.

"Võib-olla see Rahvuste liiga meid tõesti natuke mõjutas. Näiteks Soomelt saime kaks nappi 0:1 kaotust mängudes, mis võinuks lõppeda ka teisiti. Eriti Tallinnas. See on see olukord, kus asi toimib, mäng on olemas, aga kinnitust tulemuse näol pole. Ning nii jääb mängijate psühholoogiasse jälg.

Järgnes valiksari, mis läks nagu läks. Saksamaa ja Holland on ikka väga tugevad. Kohtumised Valgevenega polnud meie poolt halvad, aga treenerid ei saa üksnes rääkida, et mängime hästi ja areneme, vaid vaja on ka tulemust. Saan sellest mängijana aru. Keegi ei mäleta seda, et mängiti hästi, vaid ikka seda, et protokollis on kirjas 0 punkti ja 0 väravat," arutleb Vassiljev.

Koroonapandeemiast pea peale pööratud 2020. aastal mängis Eesti teist korda Rahvuste liigas ja jäi taas viimaseks, mis tähendas, et jalgpalliliit Voolaidile uut lepingut ei pakkunud.

MM 2022 valiksari. Eestit ootavad ees 8 mängu, millest kaks esimest peetakse väga puuduliku koosseisuga.

Koondisekarjääri 8. valiksarja alustava Vassiljevi jaoks on jaanuaris ametisse nimetatud Thomas Häberli seitsmes peatreener, kelle all ta on mänginud. Ning mitte ainult platsile saanud, vaid ikka ilmasamba kombel keskses rollis olnud. See on järjekordne kaunis kompliment Vassiljevi talendile, et ükski Eesti peatreener ei tihka teda kõrvale lükata.

Kui jalgpalluris on peidus midagi nii erilist nagu Vassiljevis, siis see lihtsalt pole võimalik. Kaks hooaega järjest FC Flora ridades rahvusvahelist edu maitsnud Vassiljev ei ole matnud maha lootusi seda kõike veel ka koondisesärgis kogeda.

"Ma olen lootusrikas inimene. Uus algus. Saan aru, kes on meie vastased. Aga usun, et meil on koondises juba natuke rohkem näljaseid noormängijaid, kel on olemas ka vajalik kvaliteet. See on vast esimene tsükkel, kus nad saavad võimaluse ennast näidata. Ootan seda valiksarja huviga ning loodan kogeda võite ja häid emotsioone," lausub väsimatu jalgpallifenomen, kelle peale loodab Eesti alati.

Eelnevad sõnad lausus Vassiljev enne, kui ilmnes vajadus kooseis totaalselt ümber korraldada. Seega tuleb kapteni lauseid võtta üldisema suunanäitajana ning mitte kanda üks-ühele üle kahte esimesse valikmängu, kus Eesti meeskond on sportlikult väga-väga keerulises seisus.

Aasta kodanik 2011, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler