Verega pestud raha: kas Newcastle sai endale uue jumala või 260 miljardi jagu põlgust? (0)

Ei, see pole tiitlipidu: Newcastle'i fännid kogunesid staadioni juurde uue omaniku saabumist tähistama. Foto: Scanpix / Action Images via Reuters / Lee Smith

"Me oleme vaevu olemas. Nagu zombie’d – pooleldi elus, pooleldi surnud. Newcastle taob palli, täidab oma kohust, aga ärge vaevuge meie pulssi kontrollima. Sellest klubist on alles tühi kest."

Karmid sõnad. Ja kui nende lausujaks on sinu enda jumalus, su klubi kõigi aegade suurim väravalööja; mees, kelle nime kõik sellesama klubiga samastavad, peab asi tõesti halb olema.

Ometigi ütles Alan Shearer oma armastatud Newcastle’i kohta mõne päeva eest The Athleticu vahendusel just nii. Mis kõige kurvem: ega ta suurt milleski eksinud.

14 aastat võib olla lühike, aga ka pikk aeg. Newcastle’i jaoks näib ta olevat kestnud otsekui sajandi. Või paar.

REKLAAM

Millal sai Mike Ashley aru, et ta ei tahagi tegelikult seda klubi omada? Kõik algas ju 2007. aasta kevadel nii ilusti – Newcastle’i uus omanik käis fännide seltsis pubides õlleklaasi tõstmas ning kui igirivaal Sunderland talle enne omavahelist derbimängu teatas, et ta ei tohi oma tavapärases mustavalgetriibulises särgis nende kodustaadioni looži ilmuda, lahendas Ashley selle elegantselt. Ta kolis lihtsalt fännitribüünile teiste toetajate sekka, toop õlut näpus.

Pidu jagus napilt aastaks. Jumaldatud peatreener Kevin Keegan lahkus ja omast sai üleöö võõras. Fännid ristisid Ashley kiirelt "koknimaffia" ninameheks ning peagi polnud isegi staadionile ilmumine tema jaoks enam kuigi tervislik ettevõtmine, rääkimata fännitribüünile imbumisest.

Vigurist saab kiirelt naeruväärsus

Põhjainglane on maa sool. Ta virutab küll vahel politseihobusele rusikaga või läheb keset mängu meeskonnakaaslasega lööma, aga jääb selle juures otsekoheseks. Kui on hästi, on hästi. Kui aga on halvasti, siis kohe väga. Niisugust hoiakut võib kiruda või põlastada, ometi on sellises jäägituses midagi omamoodi sümpaatset. Midagi mustvalget.

Paraku ...

Tembutajaks võib olla nii tosin toopi õlut sisse kallanud hobihipoloog kui ka kell kolm öösel klubi ees taaruv ja möödujatega poksida ihkav Joey Barton. Originaalitseda võib Ashleyle tribüüni esireast roppusi karjuv parajalt paks mees oma parimais aastais, kel paljale kõhule tätoveeritud tähed NUFC, aga seda võivad teha ka kümmekond minutit enne lõpuvilet teineteist otse platsil klohmima asunud Lee Bowyer ja Kieron Dyer. Kuid kõige eelmainituga käib kaasas üks, ühine ja vääramatult kivisse raiutud häda.

Ja kommentaare polegi vaja. Foto: Scanpix / Actionimages via Reuters / Carl Recine

Nimelt – kui klubil läheb hästi, on tegu viguritega, mille peale halvimal juhul noomivalt näpuga viibutatakse või lihtsalt muiatakse. Kui aga läheb halvasti, lisab kõik seesugune vaid järjekordse rasvase värvipläraka lõuendile, mida Newcastle’is on viimastel aastatel täis pintseldatud rohkem kui keegi ses mustvalges linnas sooviks.

Sest sel viimasel juhul oled sa naerualune, naljanumber, igavene hädavares, kel võib ajuti üht-teist isegi õnnestuda, aga kes lõpuks ikka ennast vääramatult lolliks teeb. Võid ju tuua tüüri juurde Rafa Benitezi, aga kui tal on malendite asemel kasutada vaid paar logisevat kabenuppu ...

Päästerõngast enamat ei pakutud

Paradoks, et Newcastle’i vihaseim vaenlane Sunderland vireleb praegu sootuks League One’is. Eriti nendega võrreldes, aga ka suuremas plaanis pole Harakate seis olnud viimastel aastatel sugugi nii nurisemisväärne. Erinevalt Sunderlandist ei märkinud esiliigasse kukkumine nende jaoks katastroofi, sealt tuldi kohe kõrgseltskonda tagasi.

Ning erinevalt Sheffield Wednesdayst või Derby Countyst, kel samuti ette näidata väärt ajalugu, aga praegusel hetkel ka uksele kolkiv pankrot, pole Newcastle iial olnud uppumisohus. Ashley lihtsalt keeldus neile peale päästerõnga midagi enamat viskamast, jättes selle täispuhumise teiste hooleks. Ent viimasega saadi siiani siiski hakkama.

Samas oli ammu selge, et Põhja-Inglismaa uhkus, kelle staadion on tänaseni kõrgliigas suuruselt seitsmes ning fännibaas ulatub Tony Blairist Toomas Varani, asub juba aastaid Premier League’i teravaimast tipust sama kaugel kui Joey Barton kainest klubiõhtust. Newcastle küll ei uppunud, aga ta ka ei ujunud. Ta lihtsalt hulpis. Lootust ei olnud. Vormiliselt elus, sisuliselt surnud. Tühi kest, nagu ütles Shearer.

Kuidas üheksakümnendate keskel veel kahel korral kõrgliigas hõbemedalid saanud klubis kõik nii kiiresti nii untsu läks, ei tea Newcastle’is keegi ilmselt ise ka. Mike Ashley ei saa ju ometi olla saatana kehastus maa peal, kelle süüks kõik viimase tosina aasta mured panna? Või saab? Hiljutises küsitluses tõdes vaid 3,1 protsenti Newcastle’i fännidest, et usaldaks klubi tuleviku Ashley kätte. Kolm koma üks. Kolm inimest sajast.

Sellest kõigest ei saanud ometigi hullemaks minna.

Ei saanud ju?

"Teie omanikeks on nüüd mõrtsukad"

"Kohutav on lugeda, et raha osutus taas õiglusest tähtsamaks. Piinlik ja häbi, Newcastle United. Teie omanikeks on nüüd mõrtsukad."

Hatice Cengizi lõikavad sõnad olid vormiliselt suunatud Newcastle’ile, aga sisuliselt Saudi Araabiale. Riigile, mis röövis temalt abikaasa ja paljudelt viimasegi usu, et inimlikkus võiks Salmani kuningaperekonna valitsemisajal jõhkrast kättemaksust iialgi olulisemaks tõusta. Jamal Khashoggi "riiklikul tasandil likvideerimine" tuletas läänemaailmale taas meelde, milline karjuv lõhe võib Lähis-Ida ja Euroopa maailmapildi vahel valitseda.

300 miljonit naela, mille eest Ashley talle kaelas rippuvaks veskikiviks osutunud klubi neljapäeval Saudi Araabia Riiklikule Investeerimisfondile maha müüs, on paljude meelest vereplekiline summa. Ning selle sünge tõdemuseni jõudmiseks ei pea sugugi olema mõrvatud Khashoggi lesk Cengiz.

Naaberriigi Katariga mitu aastat käärinud tüli teleõiguste rikkumise üle, mis müügitehingut mõnda aega pidurdas, on tegelikult ju vaid piisk meres, aastaid tagasi omavahel lõplikult ning lootusetult segunenud poliitika- ja ärimaailma pinnavirvendus. Lähis-Ida üritab jalgpalli positiivse kuvandi abil ülejäänud maailmale juba ammu importida midagi enamat. Midagi sellist, mida ei suuda lõpuni varjata isegi kroonprints Mohammed bin Salmani muhe naeratus.

Mohammed bin Salman, Saudi Araabia tegelik valitseja. Foto: Scanpix / Reuters / Tim Heritage

Olgu tõde, et raha maksab, kui tahes küüniline, üllatusena ei saa ta siiski tulla. Pole šokk, et saudidega sõlmitud ärisidemed kaaluvad Suurbritannia jaoks Hatice Cengizi isikliku tragöödia üles, tehtagu selle tõsiasja varjamiseks kui tahes suuri sõnu. Oli vaid aja küsimus, mil saudid lõpuks ikkagi ametlikult sobivateks klubiomanikeks tunnistatakse ja Newcastle’i müügitehing läbi läheb. Maailmas, kus MM-finaalturniiri staadioneid rajatakse Doha ehitusplatsidel hukkunute vere hinnaga, pole tegu millegi rabavaga. Ja tõele au andes – mille poolest on kümnete jalgpalliklubide särke oma sponsorlogodega ehtivate ettevõtete vägagi teadlikult viljeletav hiiliv sõltuvussurm oma olemuselt sellest nii väga erinev?

Fännid pole süüdi, aga kust jookseb piir?

Oleks siiski äärmiselt ebaõiglane asetada kogu eelkirjeldatud moraalikoormat praegu Newcastle’i fännide õlule – täpselt nagu pole Manchester City ega PSG põlised poolehoidjad olnud iial süüdi selles, et Suur Raha on juhtumisi just nende lemmikklubidest teinud paljude silmis põlastusväärse võrdkuju kõigele sellele, mis on tänapäeva jalgpallis valesti. Andkem siinkohal taas sõna Shearerile, kes mõistab ehk kõige paremini selgitada, mida Ashley ükskõiksuse ikkest vabanemine Newcastle’ile tegelikult tähendab.

"Rõõm. Kas mäletate veel üldse, mida see tähendab? Jalgpall peaks pakkuma vabanemist. Ashley käe all oli see aga muutunud tüütuks kohustuseks. Seetõttu tunnen eelkõige vaid kergendust. Newcastle’i fännidele on süüks pandud alatist rahulolematust. Küsitakse: kas me pole tõesti kunagi õnnelikud, kas nõuame kogu aeg aina enamat? See on ebaõiglane," arutles Shearer. "Me tahame vaid oma rõõmu tagasi. Jah, ma soovin, et mu klubi esindaks minu linna ja minu piirkonda, mitte mõnda seitsme maa ja mere taga asuvat autoritaarset režiimi. Ent mida teha siis, kui tee esimeseni viib läbi teise?"

Alan Shearer teab, mis tunne on Newcastle'it sügaval südames hoida. Foto: Scanpix / AP Photo / Scott Heppell

Sheareri küsimus on õigustatud. Kust jookseb piir? Kas viimaseks piisaks karikas on saudide miljonid? Vene oligarhi omad? Hiina suurärimeeste kuvandiloome? Abu Dhabi riiklik seotus? Või hoopis mõne USA ärimehe "kaval nipp" maksta klubi ost kinni klubile endale kuuluva rahaga, pestes ebaõnnestumise korral oma käed puhtaks?

On’s vahe tõesti selles, et mõni uus omanik toob endaga kaasa "vaid" 260 miljoni, teine aga 260 miljardi jagu räpast raha? Võimalik, et kellelegi on piiriks üks eeltoodud näidetest, teisele teine. Aga kas moraal saab olla valikuline?

Raske on vastu vaielda Sheareri tõdemusele, mis rebib katte meie kõigi igapäevaselt võltsvagatsemiselt: "Jalgpall teeb meist silmakirjatsejad. Me vihkame seda igasse olukorda sisse lendavat tõbrast, kes mängib vastaste särgis, kuniks ta lööb käed meie lemmikklubiga ja temast saab meie tõbras. VAR on jama, aga kui otsus läheb arusaamatul kombel meie klubi kasuks, on tegu maailma parima leiutisega! Olgu tegu kohatu käitumise või kohtuniku sobiva otsusega, me tantsime miiniväljal. Me ei hooli ju tegelikult teiste saatusest. Ainult enda omast."

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
NAISTE KOONDIS
Loe järele: Eesti naised said neljandas valikmängus neljanda kuiva kaotuse
VÄRSKED JALKAJUTUD
FLORA VÄGITEOD
Uhke statistika: FC Flora on tõstnud Euroopa põhjamudas sipelnud Eesti mööda Venemaast!
KOHVI KÕRVALE
RISTNURK
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
26
22
1
3
74:28
67
2.
Tallinna FC Flora
25
17
7
1
66:20
58
3.
Paide Linnameeskond
27
15
8
4
52:27
53
4.
Nõmme Kalju FC
27
13
4
10
51:34
43
5.
Tallinna JK Legion
27
11
5
11
45:36
38
6.
JK Narva Trans
27
8
5
14
33:52
29
7.
FC Kuressaare
27
8
4
15
33:46
28
8.
Viljandi JK Tulevik
27
8
3
16
37:57
27
9.
Tartu JK Tammeka
26
5
4
17
29:60
19
10.
Pärnu JK Vaprus
27
4
3
20
20:80
15
SILM PEALE!

Vaata siit "Silm peale!" värsket lugu!

PREMIUM LIIGA SUVISED ÜLEMINEKUD

Vaata, millised muutused on toimunud Eesti meistriliiga klubides!

https://www.zone.ee/
TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

  • K 19.00 Flora - Tammeka (Premium liiga)
  • L 13.00 Paide - Legion (Premium liiga)
  • L 16.00 Vaprus - Tulevik (Premium liiga)
  • L 19.00 Tammeka - Kuressaare (Premium liiga)
  • P 13.00 Trans - Flora (Premium liiga)
  • P 19.00 Welco - Kalev (Esiliiga)
  • KÕIK näidatud mängud ja kava on siin!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
67
Tallinna FC Flora
58
Paide Linnameeskond
53
Nõmme Kalju FC
43
Tallinna JK Legion
38
JK Narva Trans
29
FC Kuressaare
28
Viljandi JK Tulevik
27
Tartu JK Tammeka
19
Pärnu JK Vaprus
15
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK