Alates 1. juunist hakkavad kehtima uued jalgpallireeglid, mis võetakse kohe kasutusse ka Eesti meistrivõistlustel. Seega kui tänane Narva Trans – Tallinna Kalev kohtumine mängiti veel vanade määruste järgi, siis ülejäänud 14. vooru mängudes kehtivad juba uued reeglid.

• Loe siit, millised reeglid ja kuidas muutuvad.
• Loe siit 1. juunist kehtivaid jalgpallireegleid täismahus.

Silmatorkavaim muudatus puudutab väravaesist lahtilööki ja kaitsva võistkonna poolt karistusala seest sooritatavaid vaba- ja karistuslööke. Kui seni pidi pall pärast lööki lahkuma karistusalast, et mõni mängija seda puutuda tohiks, siis enam mitte, vaid pall on mängus kohe, kui seda lüüakse ja see liigub.

Löögi hetkel ei tohi vastasvõistkonna liikmed karistusalas olla, aga kohe pärast lööki kaovad kõik piirangud. Uut olukorda ilmestab moment hetkel Poolas toimuvalt meeste U20 vanuseklassi MMilt, kus uued reeglid algusest peale kasutusel olnud. Videos näeb episoodi Prantsusmaa – Saudi-Araabia mängust, kus saudid väravaesise lahtilöögi puhul reeglimuudatusi ära kasutasid ja Prantsusmaa kõrge pressingu alt välja tulid.

pic.twitter.com/vMrlpiKYjA — - (@ousgod) May 25, 2019

Seniste reeglite puhul võis vastane sundida väravaesise lahtilöögi sooritajat palli keskväljale mängima, kui tuli kõrgele vastu ja võttis lühikese söödu sihtmärgid enda kontrolli alla. Nüüd, kui palli võib puutuda ka karistusalas, aga vastase mängijad enne löögi sooritamist trahvikastis olla ei tohi, on võimalik ka vastase kõrge surve puhul pall lühikeselt lahti mängida, nagu Saudi-Araabia tolles videos ka tegi.

Muudatusi on teisigi. Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) kohtunike koolitusjuhi Hannes Kaasiku sõnul ei ole reeglitemuudatused nii mahukad kui kolm aastat tagasi, samas muudatusi on olulistes punktides. "Suures pildis on jalgpall ikka sama, kuid soovitan huvilistel end muudatustega kurssi viia. Oleme kohtunikke ja klubisid muudatustest teavitanud, aga kindlasti võtab kõigil, kaasa arvatud publikul, harjumine aega," sõnas Kaasik.

Reeglite täiendused puudutavad nii käega mängu, kohtunikku, vahetusi kui ka muid tähtsaid aspekte. Järgnevalt mõned näited.

"Oleme harjunud, et kui pall vastu kohtunikku läheb, siis mäng jätkub. Uued reeglid lisavad, et kui sellisest olukorrast saab üks võistkond liigselt edu, jätkatakse mängu kohtuniku palliga," tõi Kaasik välja ühe muudatuse.

"Kehtima hakkavad piirangud müüri segamisel – kui kaitsval võistkonnal on müüris vähemalt kolm mängijat, peavad ründava võistkonna liikmed jääma müürist vähemalt meetri kaugusele," selgitas EJLi kohtunike koolitusjuht.

Oluliselt muutub põhimõte, mis käsitleb mängija lahkumist väljakult vahetuse korral - nüüdsest peab mängija lahkuma üle lähima otsa- või küljejoone. Mujalt saab seda teha vaid kohtuniku nõusolekul. Seega peaks vahetuseks kuluv aeg vähenema.

"Märkimisväärne muutus on seotud ka võistkonna ametiisikutega. Kui seni said kollaseid ja punaseid kaarte vaid rikkumisi sooritanud mängijad, siis edaspidi ka treenerid ja teised protokolli kantud ametiisikud," lausus Kaasik.

Tähtsamad muudatused lühidalt:

• vahetusse tuleb minna lähemast piirjoone punktist, mitte keskjoone juurest.
• kollaseid ja punaseid kaarte võib anda ka treeneritele ja teistele ametiisikutele.
• kui võistkond soovib penaltit sooritama saata mängija, keda sama mängukatkestuse ajal raviti, ei pea ta väljakult lahkuma ja võib penaltit lüüa.
• mängu-eelse loosimise võitja ei pea valima väljakupoolt, vaid võib valida ka palli mängupaneku õiguse.
• kui pall tabab kohtunikku ning selles tekib ohtlik rünnak või pall läheb väravasse või palli valdav võistkond vahetub, siis taasalustatakse mängu kohtuniku palliga.
• kui väravavaht viskab palli otse vastase väravasse, määratakse vastasele väravaesine lahtilöök (värav ei loe).
• käega löödud värav või tekitatud väravavõimalus on viga isegi siis, kui käega mäng polnud tahtlik.
• kohtunik ei pea vabalöögi puhul kätt püsti hoidma, kui ta ei näe selleks vajadust.
• kui kaitsev võistkond moodustab vähemalt kolmeliikmelise müüri, ei tohi karistus- või vabalööki sooritava võistkonna liikmed olla müürile lähedamalt kui üks meeter.
• penalti löömise hetkel peab väravavaht olema vähemalt ühe jalaga väravajoonel või selle kohal.
• väravaesine lahtilöök ning karistusalast sooritatud vaba- ja karistuslöök ei pea karistusalast väljuma, vaid seda võib mängida kohe, kui pall liigub.