Premium liiga lõppenud hooaeg osutus kohtunikele keeruliseks, ehkki kolmandat aastat oli neil võimalik kasutada VAR-i tuge. Mulluse statistiliselt väga hea hooajaga võrreldes langes õigete otsuste protsent mitmes olulises valdkonnas.

Analüüs kinnitab, et märkimisväärselt valmistasid probleeme teise kollase kaardi olukorrad, mille puhul ei saa teatavasti abikätt ulatada ka videokohtunik. Otseste punaste kaartide puhul on see võimalik, aga sealgi jäi VAR-i tugi mullusega võrreldes tagasihoidlikumaks. Samuti jäi VAR-i abist hoolimata õigeks muutmata üle kahe korra rohkem penaltiolukordi kui mullu.

Aastat aitas kohtunike vaatenurgast kokku võtta Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike juht Hannes Kaasik. 

Lõppenud hooajal teenindas Premium Liigat erinevates rollides kokku 54 kohtunikku. Neist 12 oli ametis väljakukohtuniku ja 26 abikohtunikuna. Lisaks täitis neljanda kohtuniku kohuseid 13 kohtunikku Premium liiga arengu- ja Esiliiga kohtunike grupist. Ainult videokohtunikena tegutses kolm kohtunikku.

Kohtunike tegevust mängupaikades hindas ühtekokku 26 kohtunike vaatlejat ning kõik 180 mängu läbisid RefPal-i õppekeskkonnas analüüsi. Terve hooaja peale anti hinnang 3101 olukorrale, mida on omajagu ehk 239 olukorra võrra enam kui 2024 aastal ehk eelnenud hooajal. Ühtlasi on tegu suurima analüüsitud olukordade arvuga aastate lõikes.

Otsuste täpsust analüüsiti peamistes valdkondades, milleks on kollased-punased kaardid, karistusala olukorrad ehk penaltid ning värava saavutamised, mis seotud võimalike suluseisude või rünnakufaasis tehtud rikkumistega.

KOLLASED KAARDID

Olukordade arv, kus teemaks võimalik kollane kaart, on läbi aastate püsinud 1400 ringis. Näiteks 2023. aastal oli neid 1380, mullusel hooajal 1480 ning lõppenud hooajal taas veidi vähem, 1439. Kui aastate lõikes on kollaste kaartide olukordade korrektsete lahenduste protsent püsinud vähemalt 86% juures, siis lõppenud hooaja protsendiks jäi 84.

Teisalt toob Kaasik positiivse poole pealt välja, et probleemseimas alateemas, milleks on kohtuniku petmine ehk simuleerimine, on olukordade arv eelneva hooajaga võrreldes pisut vähenenud (mullu 68, tänavu 60). Samas valdkonnas on paranenud kohtunike õigete otsuste osakaal, sest 74% pealt on tõustud 77% peale. Simuleerimine on siiski kollaste kaartide valdkonnas ainuke alateema, mille õigete otsuste tulem jääb alla 80%.

Eelneva aastaga võrreldes saab positiivseks ilminguks lugeda ka üldist rahulolematuse väljanäitamisega seotud olukordade üsna suurt langust. See on kukkunud 97 olukorra pealt 78 peale, kusjuures õigete otsuste protsent on jäänud sisuliselt samaks. Selgelt on vähenenud ka olukorrad, kus kollast kaarti on tulnud näidata mänguvälise rikkumise või jätkamisega viivitamise eest.

PUNASED KAARDID

Nagu Kaasik rõhutab, on punaste kaartide alateemas esmalt oluline jaotada need kaheks. Esimesse lahtrissse lähevad otsesed punased kaardid ning teise lahtrisse teise kollase kaardiga kaasnevad eemaldamised. Oluline vahe on selles, et esimesel juhul saab olukordadesse sekkuda videokohtunik, aga teisel juhul mitte.

Punaste kaartide alateemas on just teiste kollaste kaartide osakaal väga suur, moodustades läbi aastate olukordadest tugevalt rohkem kui poole. Kahjuks olid teised kollased kaardid lõppenud hooajal ka see valdkond, kus kohtunike õigete otsuste protsent tegi läbi suurima languse ja seda hoolimata asjaolust, et olukordade arv vähenes. Kui mullu pandi nende otsustega täppi koguni 94% juhtudest, siis tänavu on langus olnud 13-protsendiline, jäädes 81% peale. Lahtiseletatuna eksiti mullu teise kollase kaardi olukordades kogu hooaja peale vaid viis korda, tänavu aga suisa 14 juhul.

Otse väljakul antavate võimalike punaste kaartide olukordade arv on kahe aasta lõikes jäänud enam-vähem samaks - mullu 62, tänavu 66.  Samasse suurusjärku on jäänud ka õigete otsuste osakaal (2024. aastal 74% ja 2025. aastal 73%).

Mullusega võrreldes oli kohtunikel vaja selgelt rohkem hinnata vea raskusastet ja vägivaldset käitumist - selliste olukordade arv kerkis 30 pealt suisa 46 peale. Õigete otsuste protsent jäi seejuures siingi sisuliselt samaks. Silma torkab taas sama muster nagu kollaste kaartide puhul. Mullu tuli punase kaardi määramist hinnata koguni 12 mänguvälises olukorras, samas kui tänavu oli selliseid hetki kõigest neli. Samuti oli tõsiseid rahulolematuse ja väärkäitumise juhtumeid mullu kolm, tänavu kõigest üks.

Otseste punaste kaartide puhul tuleb aga mängu videokohtunike roll - kui palju on suudetud kaasa aidata lõppotsuse korrektsusele? Ka siin on paraku tehtud samm tagasi, sest kui 2024. aastal suutsid videokohtunikud kergitada õigete otsuste protsenti 18 võrra (74% pealt 92% peale), siis lõppenud hooajal 13 võrra (73% pealt 86% peale). Ümber sõnastades - mullu parandas VAR õigeks 11 väljakul tehtud valeotsust, sel aastal aga üheksa. Samas jäi tänavu kahjuks parandamata samuti üheksa otsese punase kaardi olukorda, mis on mulluse viiega võrreldes protsentuaalselt taas arvestatav tagasiminek.

PENALTID

Kui otseste võimalike punaste kaartide olukordade maht hooaegade lõikes jääb 60+ suurusjärku, siis võimalikke penaltiolukordi on oluliselt rohkem. See number ulatus teist aastat järjest üle 250, ehkki langes mullusega võrreldes pisut. Olukordade rohkusest tingituna on see ka arusaadavalt alateema, mis pakub kõige rohkem tööd videokohtunikele.

Karistusalas juhtuva puhul on läbi aastate olnud umbes 40% olukordadest seotud võimalike jalavigade, libistamiste, hilinemiste ja teiste sarnaste rikkumistega. Umbes 30% olukordadest on võimalikud käega mängu rikkumised, umbes 20% seotud aga hoidmiste ja lükkamistega. Ülejäänud 10 % on muud rikkumised - väravavahi rikkumised, karistusala joonega seotud olukorrad vms. Ka möödunud hooaeg ei olnud selle jaotuse osas erandlik.

252 olukorra juures jäi väljakul tehtud õigete otsuste protsent 79 peale, mis oli väiksem kui mullu. Toona läks väljakul tehtud otsustest täppi 84%. Videokohtuniku abiga tõusis tänavu õigete lõppotsuste osakaal kaheksa protsenti ehk 87% peale. Paraku jäi sarnaselt punastele kaartidele ka penaltite puhul lõplik ehk VAR-kontrolli järgne õigete otsuste protsent alla eelmisele aastale. Toona oli see VAR-aastate kõrgeim ehk 95%.

See tähendab, et mullu langetati VAR-toest hoolimata ikkagi vale otsus 14 penaltiolukorras. Tänavu oli selliseid olukordi kahjuks aga suisa üle kahe korra rohkem ehk 33 - keskmiselt peaaegu üks iga liigavooru kohta.

Kõige keerulisemaks osutus kohtunikele tänavu väljakul libistamiste, jalavigade ja muude seesuguste olukordade hindamine. Seal anti mullusega võrreldes märkimisväärselt järele - koguni 9%. Sageli palju kõneainet tekitavaid käega mängu olukordi hinnati samas mullusega võrreldavalt ja kohati isegi paremini, seda just tsenderduste puhul. Mullu oli selles rubriigis eksimusi peaaegu sama palju kui õigeid otsuseid, tänavu suudeti aga protsenti märkimisväärselt parandada, ehkki arenguruumi on ka seal veel omajagu.

SULUSEISUD JA VÄRAVAD

Kui tuua välja kõik suluseisu olukorrad olenemata värava saavutamisest, on viimasel kahel aastal olnud nende arv samas suurusjärgus. Lõppeval ehk 2025. aastal tuli kohtunikel hinnata 547 sellist olukorda, mida oli vaid 16 võrra rohkem kui mullu. Sarnane on olnud ka õigete otsuste osakaal, sest mullu oli see 84% ja tänavu 85%.

Kui vaadata videokohtunike seotust väravatega, siis sel aastal esines 26 ja eelmisel aastal 21 sellist olukorda. Sel aastal oli 12 juhul põhjuseks võimalik suluseisu rikkumine, kus kuuel korral sekkus VAR korrektselt, ühe korra valesti ja viiel korral jäi nõutud sekkumine toimumata. Mullu toimus kaheksa korrektset sekkumist, kusjuures puuduvaid ega valesid sekkumisi polnud ainsatki.

Väravaid, mis seotud võimalike rikkumistega rünnakufaasis, esines sel aastal 14. Neist üheksal korral sekkus VAR korrektselt, kolmel juhul aga valesti. Samas lükkas neist kolmest sekkumisest kaks tagasi väljakukohtunik, kes jäi korrektselt enda esialgsele otsusele kindlaks. Kahel korral jäi nõutud VAR-sekkumine toimumata. 2024. aastal oli niisuguseid olukordi kokku 11, mille puhul VAR sekkus korrektselt samuti üheksal korral. Valesti sekkuti vaid ühe korra ja korra jäi nõutud sekkumine toimumata.