Luup peale | Levadia käkerdas võidupildi kokku küll, kuid jooned jäid harjumuspäraselt häguseks (0)
Tallinna FCI Levadia mängis Premium liiga 17. mängus välja hooaja 13. võidu. See sündis Tartu JK Tammeka vastu, kes pidi võrgust korjama kaks penalti-palli.
- Vaata ka Jana Pipra galeriid kohtumisest siit või artikli lõpust!
Kohtumine algas (liiga) pika sammuga. Levadia jõudis vastase kasti ja löögile juba 22 sekundiga, kuid Felipe Felicio nõrgemapoolne üritus - mis sündis ikkagi suluseisust - sai joonelt klaaritud. Möödus ligi poolteist minutit, kui ka Tammeka tegi esimese sähvatuse. Selle autoriks Ahmed Basher, kes oli samuti jõudnud suluseisu tõtata.
5. minutil läks tõsisemateks tegudeks, kui Richie Musaba üritas vastase kasti joonel palli kontrollida, ent Tanel Lang lõi tal jalad alt. Peakohtunik Andrei Karhu näitas esimese hooga, et Levadia saab olukorrast karistuslöögi ning kodused näisid sellega rahul olevat. Mihkel Ainsalu seisis palli taha, näol tavalisest pool tooni tõsisem ilme. Eesti koondise poolkaitsja pani ekslikult palli mängugi, samal ajal kui Karhu tahtis teatada - Levadia saab hoopis penalti!
Selle löömisega ei hakanud Joao Pedro kiirustama. Ta venitas pikki sekundeid, praadides samal ajal Richard Alandit, kellel tõrjuda ei õnnestunud. Pedro lõi palli kindamehest kindlalt mööda vasakusse serva - 1:0.
Levadia jätkas domineerimist, lubamata Tammekal oluliselt sekkuda. Tõsi, tartlased võtsid enda peale rohkem mängu lõhkumise, mida Karhu lahkesti lubas. Korra pani Tammeka Karl Andre Vallneri tõsisemalt proovilegi, kuid avapoolaja lõppu jäänud üritus läks liialt värava keskele ja seega ei pakkunud olulist pinget. Selleks hetkeks oli Levadial olnud paar head võimalust, aga ei midagi liigset kiitu väärt.
Tammeka alustas teist poolaega selgelt reipamalt ning plaaniga naasta mängu. Korraks tõstis Levadia tormi, sest Felipe Felicio võeti kasti lähistel uljalt maha - loodeti penaltit saada - ent eeldatavasti tõmbas potentsiaalsele noosile kriipsu peale Ken Kallaste viga palli võites. See olukord unustati pigem ruttu, sest loetud minutid hiljem ähvardas üksinda unustatud Basher hoopis Levadia võrku sahistada. Kodumeeskond oli hajevil ning sai veel tänada kõrgemaid jõude, et Tammeka ründeässa jalas selles momendis liiga palju jõudu ning liiga vähe täpsust oli.
58. minutil läksid tänusõnad vastupidises suunas. Ezekiel Tanimowo hakkas oma poolelt palliga vaikselt tulema, lastes Levadial justkui kohad sisse võtta ning olukorda kontrollida. Kui vastase karistusala jõudis lähemale, tegi Tanimowo paar kiiremat sammu ning lõi peale. Blokki jõudnud Peetson andis niigi värava suunas vihisenud pallile uue kursi ning vaid varasemad koordinaadid kätte saanud Vallner ei suutnud reageerida - 1:1!
Levadia näis tõesti liimist lahti olevat, sest rünnakul puudus loovus ning otsustavus, kaitses lasti Tammeka meestel üsna vabalt mööda lipata. Näiteks 78. minutil kaotas ajutiselt pea ka Vallner, kes tõusis palliga julgelt väravast välja, jättes koduukse pärani lahti. Tammeka võitis selles olukorras palli küll, kuid Herman Pedmanson ei jõudnud äkitselt tekkinud olukorras korralikku lööki sooritada.
84. minutil oli mäng Tammeka kastis, seda Levadia nurgalöögi tõttu. Pall jõudis Rasmus Peetsoni ja David Eptoni duelli võitluse peale, kus Karhu esialgse hinnangu kohaselt tehti Tammeka poolkaitsjale liiga. Peetson suurt ei protesteerinud, vaid haaras lahtiseks jäänud palli hetkeks enda käte vahele, sörkis oma koha suunas tagasi ning tagastas seejärel ka mänguvahendi. Pall jäeti Alandile mängida, kuid selleni ei jõutudki, sest VOR-is käis veel pingeline kerimine.
Ligi minutiline paus lõppes Karhu vilega, mille saatel joonistas ta õhku kastikese - peakohtunikku kutsuti olukorda ise üle vaatama. Kordus proovis selgitada, et kastis põrganud palli üritasid napilt võrdselt mängida nii Peetson kui Epton, erinevusega, et Levadia kapten tegi seda millisekund varem. Nii tabas klaarida üritanud Epton Peetsonit jalga. Karhu otsustas penalti kasuks, mille Joao Pedro taas realiseeris. Löök läks taas vasakule, samas madalamale - lõppseis 2:1.
Soccernet.ee tähelepanekud mängust:
1. Enim penalteid saanud Levadia ei tahtnud täna neist kumbagi
Levadia kasuks on sel hooajal seni antud kõige rohkem penalteid - 10. Näidaku see number, mida tahes. Mängus Tammekaga ei avaldanud kodumeeskond aga põhimõtteliselt absoluutselt soovi 11 meetrile vabalt lööma minna. Kui esimeses olukorras, mis sündis täpselt kasti joonel, tahtis Ainsalu kangesti karistuslöögist peale lüüa, siis teises momendis lõi Peetson lihtsalt kiirelt käega.
Mida sellest viimasest episoodist välja lugeda? "Ma oleksin võinud pikali kukkuda. Ma arvan, et siis ei oleks mingit küsimust olnud. Vastane lõi vastu minu jalga, ma mängisin palli. Ma üritasin edasi mängida," meenutas Levadia kapten olukorda mängujärgses intervjuus.
Aga! Kui Karhu vile läks esimese hooga vastupidi, kas see pole mitte nii-öelda automaatne, et ebaausasse positsiooni jäänud mängija asub õiglust nõudma? Rääkimata sellest, et kui kastis pannakse vops vastu jalga, kajastub see kasvõi minimaalsel moel mängija kehakeeles - näiteks valugrimassina? Muidugi, Peetson võibki olla ülikõrge valuläve ja raudse närviga, sest teab, et küll VAR hiljem paikab, aga neid kilde kokku lükates jääb pilt lihtsalt ... natuke häguste joontega.
2. Valikutest koosseisudes
Levadia astus matšile vastu muidu tavapärase koosseisuga, väikese agaga. Vasakkaitses võttis sel korral koha sisse Ken Kallaste, kes peab muidu pingilt jälgima ametikaaslase Michael Schjönning-Larseni tegusid. Kuna hiljuti A-koondises debüteerinud vasakkaitsja oli juba enne koondisepausi pisut vigane ning seetõttu jäi tal Šveitsi sõitmata, anti talle sel korral pisut puhkust. Et Jürgen Henni usaldusaluseks kerkinud mees saaks tervise täielikult korda ning värskus püsiks.
Vasakkaitses võttis Kallaste väljavahetamise järel koha sisse raske põlvevigastuse seljatanud Henri Järvelaid, kes tegi sellega debüüdi Tallinna FCI Levadia esindusmeeskonnas. Kuigi tal oli enne mängu hooajast all pea 500 minutit, teenis ta alles esimesed kõrgeimal astmel.
Tammeka poolelt väärib mainimist aga Laurits Õunpuu nimi. Tegemist on kaitsjaga, kes mängis A. Le Coq Arenal alles oma 7. kõrgliigamatši ning sai kirja teise järjestikuse täismängu. Õunpuule pole suurt midagi ette heita, sest mõlemad vastase väravad sündisid penaltist, mille puhul polnud vasakkaitsjal õigust sõna sekka öelda. Tõsi, kui hakata nokkima, oli ta lähedal palli klaarimisele enne teist penaltiviga.
Järjepanu tiksutatakse minuteid ka Esiliiga B ühele suurimale väravakütile Akaki Gvineriale (13 väravat, sama palju ka FA Tartu Kalevi ründajal Kris Edvard Kohvil), kes sekkus sel korral 82. minutil.
3. Ülimadal vaatajanumber
Pühapäev, kell 12 ja A. Le Coq Arena seadsid matšiks vastakaid tingimusi. Ühest küljest on Eesti rahvusstaadion igal juhul etem kui mistahes nüri kunstmuru, samas kipuvad pealtvaatajad eelistama õhtusemaid aegu. Ei saa viltu vaadata. See tunne kandus ka vaatajanumbritesse - tribüünidele jõudis kõigest 261 silmapaari. See on Levadia kodumängude seas eelviimasel positsioonil olev saak. Viimane? 20. aprillil Sportland Arenal peetud mängus Pärnu JK Vaprusega.
4. Kes on see Levadia?
Tallinna FCI Levadia alustas hooaega ülikindlalt ning üsna pea polnud kahtluski, kes tõuseb Eesti meistriks. Meeskonna enesekindlus, keskendumisvõime, pea ideaalne mänguplaan ning veel parem teostus paelusid suurt osa Eesti jalgpallisõpradest. Viimastel aegadel on see Levadia kuhugi uitama läinud.
Esimest korda hakati Levadias kahtlema murule kolimise järel, kui hädas oldi Esiliigast pärit Viimsi JK-ga ning tänavu törts teisest puust tehtud mulluse pronksisatsi JK Tallinna Kaleviga. Kuigi punktid tulevad, on mängupilt see, mis ajab kukalt kratsima. Tõsi, palli vallatakse jätkuvalt hoolega, aga kui jõutakse mistahes kolmandikule - kas enda või vastase poolel - lipsavad sisse vead. Kas kaitses jäädakse kontaktiga hiljaks või lennatakse vastasest lihtsalt läbi. Või ründes ollakse liialt enesekesksed ning nii ei kombineerita piisavalt - on see ju olnud üks ühtseks voolitud Levadia trumpe.
Kuna ühel hetkel olid pea kõik Eesti euromunad Levadia korvis, ollaksegi suve hakul eriti tõsiselt just nende kallal. Kuidas läheb sellise mänguga tiim Maarjamaale nime tegema? Usun, et Levadia tunnetab ise ka, et neil oodatakse paljut. Olgu see punkt siin siis meeldetuletuseks.
5. Kohtumise parim - Joao Pedro
Vahet ei ole, kuidas Levadia paremäär penaltipunktile jõudis, ta lõi sisse mõlemad pallid. Kindlalt, andmata Richard Alandile varianti sekkuda. Tänu sellele kirjutas Levadia enda nimele kolm rasket punkti.
Protokoll:
16. juunil kell 12.00 A. Le Coq Arenal
Tallinna FCI Levadia - Tartu JK Tammeka 2:1 (1:0)
8. pen., 88. pen. Joao Pedro - 58. Ezekiel Tanimowo
Väravasöödud: 8. Richie Musaba, 88. Rasmus Peetson - 58. Herman Pedmanson
Hoiatused: 48. David Epton, 54. Ahmed Basher, 68. Herman Pedmanson, 75. Tanel Tammik, 87. Richard Aland - 70. Robert Kirss
Mänguolud: +20, päikesepaisteline ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 261
Peakohtunik: Andrei Karhu
Abikohtunikud: Marto Kiisk, Kristjan Kruk
Neljas kohtunik: Roman Daniljuk
VAR: Juri Frischer
AVAR: Veiko Mõtsnik
Levadia: Karl Andre Vallner, Edgar Tur, Rasmus Peetson, Heitor, Ken Kallaste (82. Henri Järvelaid), Mihkel Ainsalu (82. Frank Liivak), Til Mavretic (82. Alexandre Lopes Gomes), Joao Pedro, Richie Musaba (60. Robert Kirss), Ioan Yakovlev (60. Mark Oliver Roosnupp), Felipe Felicio.
Varus: Oliver Ani, Mark Oliver Roosnupp, Robert Kirss, Alexandre Lopes Gomes, Frank Liivak, Aleksandr Zakarljuka, Bourama Fomba, Nikita Vassiljev, Henri Järvelaid.
Tammeka: Richard Aland, Mairo Miil, Rasmus Kallas, Tanel Tammik, Laurits Õunapuu, David Epton, Tanel Lang (71. Reio Laabus), Patrick Genro Veelma (82. Akaki Gvineria), Herman Pedmanson (82. Dominic Laaneots), Ezekiel Tanimowo (62. Giacomo Uggeri), Ahmed Basher (70. Priit Peedo).
Varus: Carl Kaiser Kiidjärv, Marius Vister, Dominic Laaneots, Giacomo Uggeri, Reio Laabus, Akaki Gvineria, Devid Lehter, Eugenio Bracelli, Priit Peedo.
