Mullu Premium liigas Narva Transi esindades korraliku hooaja teinud Aleksandr Zakarljuka sai seepeale pakkumisi teistelt Eesti klubidelt, kuid tänuvõlg jättis poolkaitsja oma meeskonna ridadesse.

• Lugu ilmus esialgselt märtsikuu Jalkas.

"Ei salga, kavatsesin ära minna," tunnistab 25-aastane Zakarljuka. "Pakkumisi tuli kohe päris mitu, aga siis sain aru, et Narva ja Trans on mulle väga palju andnud. Trans oli klubi, mis pakkus mulle võimaluse siis, kui mul eriti valikuid ei olnud. Kui mõistsin, et mul on klubi ees kohustused, siis oli siia jäämise otsus kindel."

Hooajal 2015/16 mängis Aleksandr Zakarljuka Tula Arsenali reservmeeskonnas Venemaa tugevuselt kolmandas liigas ja 2016/17 samas liigas Penza Zenitis. Seejärel oli Zakarljuka ootamatult oma karjääris teelahkmel, sest rahuldavaid mänguvõimalusi enam polnud. Nii võttis ta ühendust Narva Transiga ja kiirelt löödi klubi juhtidega käed.

Koostöö on olnud edukas ja viljakas. Kui 2018. aastal lõi ründav poolkaitsja Premium liigas 34 mänguga kolm väravat ja andis üheksa resultatiivset söötu, siis 2019. aastal olid 35 mänguga need näitajad üheksa ja seitse. Eelmisel hooajal kogus poolkaitsja 27 mänguga kaheksa tabamust ja kaheksa väravasöötu. Mehe enda hinnangul mängis ta mullu oma karjääri parimat jalgpalli.

"Tegelikult olen võimeline isegi enamaks," leiab poolkaitsja. "Tööd tuleb endaga veel palju teha, sest tahaks oma statistikat veelgi parandada ja rünnakul oluliselt säravamalt mängida. Peamine on tahtmine."

Kuigi Zakarljuka soovib oma karjääris sammu edasi teha ning end taas tugevamas klubis ja liigas proovile panna, keskendub ta hetkel mängimisele Transis. "Olen valmis saama Narvas legendiks," märgib ta.

"Tunnen end siin kodusena ja Narva on minu kodu. Siin on inimesed, kes mind tunnevad ja kes mind armastavad. Tunnen, et olen klubis ja Ida-Virumaal oma pere keskel. Kuna olen lisaks ka ühe noortegrupi treener, siis on siin palju tuttavaid lapsevanemaid. Aga ka tänaval tunnevad inimesed mind ära ja on positiivne, kui mind toetatakse. Järelikult lähen neile korda."

Kohtla-Järvel sündinud Zakarljuka tee jalgpalli juurde määras paljuski isa, kes oli Jõhvi spordikoolis ja hiljem Kohtla-Järve Alkos jalgpallitreener ning soovis, et poeg oma karjääris kusagile jõuaks. Nii otsis isa pojale võimaluse liituda Peterburi Zenitiga. Pärast edukalt sooritatud katseid käis poiss kuni 13. eluaastani Eestist Peterburis, siis kolis koos emaga sinna elama. Kui Aleksandr sai 18, lõppes leping Zenitiga ja järgnesid mängud teistes Venemaa madalamate liigade meeskondades.

Mehe enda sõnul ei suhtunud meeskonnakaaslased Venemaal temasse kui välismaalt tulnud mängijasse ja ta võeti kohe omaks. "Kuna olin seal juba aastaid elanud ja mänginud, siis arvestati minu kui oma inimesega," selgitab poolkaitsja, kes on mõelnud ka Eesti kodakondsusele. Siin on saanud aga üheks takistuseks võimalik ajateenistus Eesti kaitseväes ja teiseks on tal soov Venemaale tagasi minna, et seal end jalgpallis veel tõestada ja teha ära see, mis eelmisel korral tegemata jäi.

Aleksandr Zakarljuka märgib, et ta pole siiski veel otsustanud. "Mulle meeldib olla eestivenelane ja olen ka eesti keele ära õppinud. Kohalik kultuur ja riik on mulle tuttavad," lausub ta.

Aleksandr Zakarljuka CV-s on ka üks kohtumine Venemaa kõrgliigas, kui ta mängis 21. märtsil 2015 Moskva CSKA vastu. Tula Arsenali peatreener Dmitri Alenitšev saatis protesti märgiks CSKA vastu mängima Tula duubelmeeskonna, kus ka Zakarljuka parasjagu pallis.

Alenitšev protestis, sest Tulas ei lubatud sealse väljaku seisukorra tõttu mängida. Zakarljuka sõnul ta kõiki detaile päris täpselt enam ei mäleta, aga tegu oli suhteliselt kehva kunstmuruväljakuga.

"Et meil tuleb hakata mängima koondise mängijatega CSKA vastu, saime teada mõned päevad varem," meenutab ta. "Muidugi närveerisin ja kartus oli sees, aga treeneri abiga saime sellest üle, sest kokkuvõttes oli see ju hea võimalus. Pingutasin ja püüdsin anda endast parima."

Samas ei tõsta 25-aastane keskväljur seda mängu enda jaoks eriti esile ja märgib, et tema karjääris oli see mäng nagu iga teine, sest see kohtumine polnud meeskonnal välja teenitud. Küll aga hindab ta Transiga saavutatud Eesti karikavõitu ja mänge Euroopa liigas.

Paraku on Trans viimasel ajal silma paistnud sellega, et vahetab väga tihti peatreenereid. Sagedased treenerivahetused mõjutavad aga meeskonna sooritust. "Selliste asjadega ei ole meestel stabiilsust, see mõjutab sisekliimat ja mängu väljakul," toob Zakarljuka välja treenerivahetuse mõjud. Uue treeneriga läheb Trans vastu ka algavale hooajale – sedapuhku toodi Venemaalt meeskonda juhendama Igor Põvin, kes oli neli aastat tagasi Penza Zenitis justnimelt Zakarljuka treener.

"Klubi ambitsioonid on arusaadavad, aga kui tulemust soovitakse, peaks tõmblemist vähem olema. Loodan, et sel aastal on uue treeneri tulekuga asjad korras, kollektiiv on tugev ja täidame oma eesmärgid."

Jalka kõiki varasemaid numbreid saab lugeda siit.