Euroopa meistrivõistluste alguseni on vaid loetud nädalad ning võib loota, et tänavune turniir osutub sama dramaatiliseks kui 2008. aasta Hispaania triumfiga lõppenud võistlus.

Austrias ja Šveitsis toimunud EM oli täis pinget, hiliseid tagasitulekuid ja kauneid väravaid ning kulmineerus sellega, et Hispaania alistas finaalis Fernando Torrese avapoolaja väravast Saksamaa.

Võimuvahetus Euroopa jalgpallis

Draama algas juba enne turniiri algust, kui üks tavapärasemaid suurturniiride külalisi Inglismaa, kes mängis Eestiga ühes valikgrupis, ei suutnud EM-ile pääseda, sest jäi tabelis nii Horvaatiast kui ka Venemaast maha.

Inglismaa polnud ainus, kes neid aegu unustada tahaks. Kaks 2006. aasta MM-i finalisti Itaalia ja Prantsusmaa pidanuks olema turniiri favoriidid, aga mõlemad tiimid olid varasema edu järel hädas.

Itaalia jalgpallil oli probleeme järelkasvuga ning pidi EM-ile sõitma meeskonnaga, mille tuumik oli üle 30-aastane.

Prantsusmaa oli seevastu endise noortetreeneri Raymond Domenechi juhtimisel läbi viimas generatsioonivahetust. Tiimi olid teiste seas kaasatud Karim Benzema (20-aastane), Samir Nasri (20) ja Franck Ribery (24). Neist viimane oli muidugi juba MM-i ajal Prantsusmaa ridadesse kuulunud.

Veidi üllatuslikult ei suutnud Domenech aga noortest talenditest midagi välja lüpsta. Surmagrupp, kus oldi koos Rumeenia, Itaalia ja Hollandiga, lõpetati ühe punktiga ning prantslaste mäng oli selle asemel, et lubada noortel ründeässadel oma oskusi demonstreerida, ideetu, vähe riske võttev ja igav.

Itaalia suutis end tollest grupist läbi mängida, aga nendegi esitused ei pakkunud silmailu ning nad langesid järgmises ringis Hispaania vastu penaltitega.

Hollandi plahvatuslik algus

Nende grupis mänginud Holland oli meeskond, kellele esimese kolme mängu järel juba medaleid kaela riputada taheti.

Marco van Basteni juhendatud tiim alustas imelisel viisil, kui Itaalia 3:0 alistas. Seejärel korraldati samasugune purustustöö Prantsusmaa vastu, kelle vastu jäi skooriks 4:1. Grupifaas lõpetati veidi lahjema koosseisuga mängides 2:0 võiduga Rumeenia üle.

Noored mängijad nagu Robin van Persie, Arjen Robben, Wesley Sneijder ning Rafael van der Vaart olid kõik suurepärases hoos ja hästi esinesid kogenumad mängijad eesotsas Dirk Kuyti, Giovanni van Bronckhorsti ja Ruud van Nistelrooy'ga.

Ründav jalgpall, mida Holland demonstreeris, oli imeline ning väravaid löödi peaaegu igal viisil, kuid kõige rohkem tähelepanu sai Wesley Sneijderi värav Itaalia vastu, mis sündis, kui Giovanni van Bronckhorst oma väravajoonelt palli blokeeris ning Holland seejärel nelja kiire sööduga vastaste värava alla tormas.

Hollandist ei jäänud oma esitustega palju maha Hispaania, kes pani samal ajal täiseduga kinni D-alagrupi, alistades nii Rootsi, Venemaa kui ka Kreeka. Ka nemad olid sarnaselt hollandlastele tuntud selle poolest, et nad turniire hästi alustavad, aga seejärel suurtes mängudes raksustesse jäävad.

Türgi imemehed

Alagrupifaasis pakkus enim emotsioone Türgi koondis, kelle peatreeneriks oli Fatih Terim. Türklased alustasid turniiri 0:2 kaotusega Portugalile ning jäid seejärel paduvihmas toimunud mängus Šveitsi vastu kaotusseisu.

Platsil, kus pall tihti maas üle mõne meetri ei veerenud, suudeti selle rongi alt siiski välja tulla ning Semih Sentürki viigiväravale 57. minutil lisas 92. minutil dramaatilise võiduvärava noor Arda Turan, kes antud turniiriga väga paljude Euroopa tippklubide tähelepanu alla sattus.

Siiski tundus, et sellest kolmest punktist pole abi, sest grupifaasi viimases mängus jäädi Tšehhi vastu 0:2 kaotusseisu ning Tšehhi suutis mängu peaaegu kotti pista, kui pärast teist väravat ka raame ragistas.

Türklased said lootust, kui Arda Turani 75. minutil skooris. Ja mõned minutid enne 90ndat olid nad mängus sees, sest räme prohmakas Petr Cechilt lubas Nihatil viigistada. See tähendas kolm minutit enne kohtumise lõppu, et mängule identsete tulemustega vastu läinud meeskonnad oleks skoori püsides pidanud edasipääseja penaltiseerias selgitama.

Türklastel olid teised plaanid ning nemad leidsid järelejäänud ajaga veel ühe võimaluse, kui Nihat imelise löögi kastijoone lähedalt Cechi värava ristnurka kõmmutas ja Türgi veerandfinaali viis.

Kolm "musta hobust"

Veerandfinaalides olnud seltskond oli nimede poolest väga kõrgest klassist ning grupifaasis peale surmagrupis olnud Prantsusmaa suuri kukkujaid ei leidunudki.

Küll mahtus veerandfinaalidesse kolm meeskonda, keda võiks klassikaliselt "tugevaks keskmikuks" klassifitseerida. Üks neist oli Türgi ning koos nendega olid veerandfinaalis ka Slaven Bilici juhitud noor Horvaatia sats, kes oli oma alagrupi täiseduga Saksamaa ees võitnud, ning Guus Hiddiniki Venemaa.

Kuna suurtest meeskondadest olid ainsana väga head mängu näidanud tavalised põrujad Hispaania ja Holland, siis valitses kogu turniiri ümber suurem üllatuse ootus.

Nii Türgi, Horvaatia kui ka Venemaa olid näidanud väga head ja energilist jalgpalli, kuid kahjuks pidid kaks nendest tiimidest veerandfinaalis omavahel vastamisi minema.

Türgi ja Horvaatia omavaheline mäng osutus EM-i veerandfinaali vääriliseks. Kohtumise normaalaeg lõppes küll skooriga 0:0, kuid pikk periood ilma väravateta oli ootust väärt, sest järgnenud draama oli sedavõrd magusam.

Kui Horvaatia 119. minutil Ivan Klasnici väravast juhtima läks, algas horvaatide suur rõõmupidu ning väravat tähistades tormas isegi Bilic mööda väljaku äärt nurgalipu lähedal olnud mängijate juurde.

Jalgpall ei ole siiski läbi enne kohtuniku lõpuvile kõlamist ning Türgil oligi vaja ainult seda ühte järelejäänud rünnakut, et viik taastada ning järgnevas penaltiseerias peale jääda.

Hollandi peatas hollandlane

Teisedki veerandfinaalid osutusid põnevateks. Lisaks varemmainitud Hispaania penaltivõidule Itaalia üle alistas Saksamaa skooriga 3:2 Portugali.

Need mängud ei tekitanud aga sellist üllatustunnet ja pinget, mida pakkus Hollandi ja Venemaa vastasseis Baselis.

Guus Hiddink läks Venemaad juhendades enda kodumaa vastu ja näitas vana kalana noorele van Bastenile koha kätte, kui Venemaa lisaaja järel 3:1 peale jäi. Just selle mängu järel sai laiema tunnustuse noor ründaja Andrei Aršavin, kes oli turniiri alguse mängukeelu tõttu vahele jätnud.

Üllatused lõppesid poolfinaalides

Poolfinaalid viisid omavahel kokku Türgi ja Saksamaa ning Hispaania ja Venemaa.

Matš türklaste ja sakslaste vahel oli turniiri parimate seas ning rünnakule orienteeritud tiimide kohtumist domineeris kord üks, kord teine.

Avapoolaja esimese poole tunni jooksul sahistasid mõlemad meeskonnad võrku, kuid õige tulevärk algas taas alles mängu lõpu eel.

Saksamaa asus Miroslav Klose väravast juhtima, aga türklased olid korduvalt näidanud, et neid ei saa maha kanda ja 86. minutil sahistaski Semih Sentürk võrku, et viik taastada.

Tema värava järel võis eeldada, et saab näha turniiri neljandat lisaaega viiest mängust, kuid selline stsenaarium reaalsuseks ei saanud, sest sel korral pidid hoopis türklased ise mõrupilli maitset tundma, kui Philipp Lahm 90. minutil väravani jõudis ja Saksamaale 3:2 võidu andis.

Teises poolfinaalis Hispaania ja Venemaa vahel lõppes Hiddinki poiste jaks otsa ning vastu võeti kindel 0:3 kaotus, mis tähendas, et finaalis läksid üllatajate asemel vastamisi Hispaania ja Saksamaa.

Too finaal oli eelvaatus sellele, mida järgnevad aastad nii koondise kui ka klubijalgpalli tasandil pakkuma hakkasid, sest Hispaania domineeris täielikult. Nad veeretasid suurepäraselt palli, said ühe võimaluse teise järel ning võtsid lõpuks teenitud 1:0 võidu. Kohtumise ainsa värava lõi Xavi Hernandezi söödust Fernando Torres.