Pärnu Jalgpalliklubi juhatuse liige Taavi Rähn selgitas, et klubi tegi viimase kümne aasta lõikes taandarengu, kuna polnud loonud struktuuri ega koostanud pikka plaani, vaid oli toetunud mõne üksiku indiviidi najale.

PJK nimi sisuliselt kadus Eesti jalgpallikaardilt, kuna 1989. aastal asutatud klubi ühines Pärnu Poseidoniga nii, et PJK võistkonnad, mängijad ja lapsed liiguvad Poseidonisse.

Poseidoni juhatus kasvas viieliikmeliseks. Ainsa senise PJK esindajana sai seal ühinemise käigus koha 74-kordne Eesti internatsionaal Rähn, kes oli astunud PJK juhatusse 2023. aasta sügisel.

Pärnu JK naiskond on 13 meistritiitliga endiselt Eesti ajaloo edukaim naiskond, kuid läks pärast 2019. aasta hooaega laiali. Klubi meeskond jäi 2022. aastal Esiliigas viimaseks ning siis kohe 2023. ja 2024. aastal kaks hooaega järjest Esiliiga B-s viimaseks.

"Tuleb tõdeda, et kuigi PJK on üks Pärnu vanimaid klubisid, siis viimase kümne aasta lõikes on see teinud vähikäiku. Suuresti on PJK seisnud kas mõne treeneri või indiviidi najal. Kui Jüri Saar tegeles naiste jalgpalliga, siis oli naiste jalgpall edukas. Samas ei olnud klubi loonud mingit struktuuri. Kui üks inimene läks ära, siis läks kogu naiskonna-asi põhimõtteliselt laiali. Noortejalgpallis ei olnud ka tehtud pikka plaani ega ühtset kaasaegset treeningmetoodikat. Midagi klubis lonkas," nentis Rähn Soccernet.ee-le.

"PJK esindusmeeskonnas mängisid klubi oma kasvandikud ja esindusmeeskonna tulemused peegeldavad viimase 10-15 aasta noortetööd. Kahjuks on meie tase Esiliiga B lõpp või II liiga. Aga mina näen nendes kuttides potentsiaali rohkemaks."

Sügisel 2023 PJK juhatusse läinud Rähn sai enda sõnul 2023. aasta lõpuks klubi majandusliku ja üldise pildi selgeks. "2024. aastast tõime juurde [Argo] Arbeiteri, et ta hakkaks koolitama treenereid - et kuidas treeninguid läbi viia, millised on kavad -, et tekiks ka mingi süsteemne töö. Aga süsteemi loomine on nii pikk ja vaevarikas, samas on Poseidonil oma nägemus olemas, nad on teinud noortega väga tublit tööd. Neil on süsteem, mida nüüd meie ka omaltpoolt täiustame - kaks pead on ikka kaks pead," rääkis Rähn.

Tema kinnitusel sündiski kahe klubi ühinemine PJK initsiatiivil. "Vaatasime suuremat pilti. Minu arvates on Pärnus liiga palju jalgpalliklubisid, jalgpalliga tegeleb Pärnus umbes 1000-1200 noort. Poseidoniga meil sportlikud nägemused ühtisid. Nüüd tekib teatud vanustes mitu treeninggruppi, nii et saab teha mitu tugevusastet - tugevad treenivad omavahel ja natuke nõrgemad omavahel. Kui iga väike klubi pusiks omaette, siis ei oleks tulevik nii helge. Ühinenud klubis on meil umbes 500 last, pikem perspektiiv on jätkusuutlikum. Kahe klubi ühinemisega tekivad ka mingid kohad, kust on võimalik raha kokku hoida, on võimalik rohkem sporti panustada," sõnas ekskoondislane.

Ta ütles, et rahalisi raskusi PJK-l otseselt polnud, kuid üksinda arengu tegemiseks olnuks keeruline lisavahendeid leida. "Samades tingimustes nagu seni oleks klubi saanud tegutsemisega jätkata, aga minu tahe oli klubi edasi arendada. Olla lihtsalt selline pinnavirvendus ja mängida tuntud nime all keskpärast taset - see ei ole minu arvates piisav ambitsioon spordiga tegelemiseks," jätkas Rähn.

Pärnu vutilapsed ja jalgpalli areng on tema sõnul palju olulisemad kui PJK nime ja sümboolika säilimine Eesti jalgpallimaastikul: "Liitumistega tulebki leida kompromissikohad. Põhiline on sisu, mitte välimine kest."

Millised on Pärnu ühinenud klubi esindusmeeskonna sportlikud eesmärgid? "Vaatame, millise meeskonna II liigasse kokku saab. Kumbki klubi ei ole pannud suurt rõhku esindusse, vaid siiamaani pigem noorte arendamisse," vastas Rähn.