Kõigest 12-aastasena venna nime all Eesti NSV "Jõud" meistrivõistlustel osalenud andeka Ants Kommussaare karjäär kujunes veel kirjumaks treenerina, kuhu mahtusid naise sunnil loobumine legendaarse Moskva Spartaki juhendamisest, võitlused uhkete Marati dresside eest ning hiljem Pärnu kohvikutest ja riietuskappidest mängijate ülesotsimine.

Soccernet.ee taasavaldab kolmapäeviti Marko Välja lugusid ENSV tippmängijatest. Käesolev artikkel on kirjutatud 2008. aastal.

Viimane seik pärineb 1990. aastast, kui Roman Ubakivi kutsus Kommussare teist korda Tallinna Spordi abitreeneriks, kusjuures meeskonna seis oli nii täbar, et mitmel korral pidi tollal 43-aastane Kommussaar ise putsad jalga tõmbama. "Kogu järgnev aasta kujunes täielikuks tsirkuseks, mängijatele polnud loodud mingisuguseid tingimusi profitasemel treenimiseks ja mängimiseks," meenutas legendaarne juhendaja. "Et proffidelt midagi nõuda, tuleb ka neile midagi anda. Klubil aga polnud raha üldse."

Spordi väravavaht Tõnu Vanakesa meenutab, et kord sõideti Leetu 10 mängijaga ja üheteistkümnendaks oli 43-aastane treener Kommussaar. "Mäng oli meil Kaunases, kuid ma pidin mänguks registreerimiseks veel enne Vilniusesse sõitma," keris Kommussaar suure muigega ajalooratast tagasi. "Ilm oli tappev, olin täiesti läbi ning olime 0:1 kaotusseisus. Ütlesin lätlasest kohtunikule, et palun lõpeta mäng ära. Ta vastas, et veel on jäänud viis minutit. Täiesti mängu lõpus saime nurgalöögi, andsin selle täpselt Andrei Borissovi pea peale, kes selle ka ilusasti väravaks vormistas."

Ta lisas, et tihti sõitis meeskond Tallinnast välja 5-6 mehega ja Pärnust võeti veel mõned kaasa: "Käisime Marek Lemsalu akna all ja mõned saime kätte Pärnu kohvikust. Oli isegi selline juhtum, kus läksime mängijale koju järgi, aga see oli end kappi peitnud..."

Eesti üks perspektiivikaim noor mängija

Kommussaar asus jalgpalliga tegelema kodukandis Jõhvi staadionil kohaliku kõrgliiga meeskonna Kaevandus treeneri Ants Lehtse käe all 7-aastaselt. Viis aastat hiljem siirdus ta õppima tugevasse Kohtla-Järve noortespordikooli jalgpalli osakonda. Samal aastal mängis Kommussaar juba Eesti NSV "Jõud" meistrivõistlustel oma vanema venna Peeter Kommussaare nime all. 1963. aastal tuli jalgpalli kõrval ka kergejõustiku ja poksiga tegelenud ning Eesti NSV noortemeistrivõistlustel kiiruisutamises osalenud Kommussaar Eesti NSV B-klassi meistriks Kohtla-Järve SK koosseisus, aasta hiljem saadi A-vanuseklassis hõbe.

1964. aastal tegi 16-aastane Kommussaar oma debüüdi Eesti NSV meistrivõistlustel 2. liigas Kaevandus-2 ridades, lüües ründajana 16 mänguga 10 väravat. Järgneval aastal võttis Kohtla-Järve Põlevkivi Kombinaadi treener Artur Veinberg andeka noore juba kõrgliiga meeskonda. Samal aastal hakkas Kommussaar ka noori treenima. Kiire arenguhüpe viis noormehe kaks aastat hiljem kõrgliigas mänginud Kohtla-Järve Kombinaadi koosseisu ning juba 1966. aastal kutsus ka üleliidulises sarjas mänginud Tallinna Dünamo peatreener Ants Viirmaa Kommussaare pealinna. "Kommussaar oli Eesti üks parim ja perspektiivikaim noor mängija," kiitis Viirmaa. "Tal olid suurepärased kiiruslikud võimed ja hea tugev löök. Ta oli ikka küllaltki andekas. Ent tal jäi oma potentsiaal realiseerimata."

Mehe karjääri murdehetkeks võis kujuneda hetk, mil Kommussaart püüdis enda ridadesse saada N. Liidu kõrgliigaklubi Leningradi Zenit, mille pakkumisest eestlane siiski keeldus. "Tallinna Dünamo meeskond oli professionaalne, finantsilised tingimused olid head, samas kui Venemaast ei osanud midagi ette arvata," märkis ta ning lisas, et vaid laagrite tingimused olid tollasele ajale omaselt tagasihoidlikud. "Meil oli palju ja pikki laagreid lõunas, kus elasime kuuekesi väikestes tubades. Põhiliselt treenisime rannas, kuna väljakud olid väga porised, treenisime ka killustikuväljakutel ning tihti isegi asfaldil. Hea muru peale lasti vaid meistriliiga meeskondi. Et saabaste üle polnud kontrolli ja osad mängisid raudkorkidega, tekkis palju vigastusi."

Kommussaar esindas Tallinna Dünamot kuni sellele laialisaatmiseni 1969. aastal. "Üldiselt oli Vabariigi juhtkond jalgpalli vastu, kuna jalgpalli peeti venelaste alaks. Juhtkond ütles, et teeme aastase pausi, lööme venelased minema ja siis tuleme liidu sarja tagasi. Hakati meelega venitama ja valetama ja nii see läkski," rääkis Kommussaar.

1969. aastal liitus Kommussaar Tallinna Dvigateliga, mille ridades võideti nii kodune meistritiitel kui ka karikas samal aastal. Meistrivõistlused võideti ühe punktiga Tallinna Norma ees ning karikafinaalis alistati Tallinna Taksopark 2:1. Edu saatis Kommussaart ka Balti Liiduvabariikide turniiril, kus Eesti NSV koosseisus võideti esikoht ning Kommussaar tunnistati turniiri parimaks.

"Ega eestlased ei kippunud Eestist ära"

1970. aastal kaotas Dvigatel N. Liidu karikavõitjate sarjas Ukraina klubi Donetski Šahtari duubelmeeskonnale Makejevkale. Hästi mänginud Kommussaarele tehti pakkumine Donetski treeneri poolt. "Dvigateli treener Eduard Belkin tuli minu juurde ja küsis, et kas olen pakkumisest huvitatud," räägib Kommussaar. "Ent ma ei tahtnud Venemaale ligilähedalegi minna. Seal elati kogu aeg laagrites ja baasides, sealne elu oli niivõrd erinev. Mul oli kõik kodus olemas. Ega eestlased ei kippunud Eestist ära. Vastupidi: kõik tahtsid Baltikumi tulla, see oli nagu välismaal."

Eestile truuks jäänud mees asus samal ajal valmistuma tulevaseks eluks: 1971. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli filiaali Pärnu PEDA kehakultuuri eriala, 1975. studeeris Moskvas Kehakultuuri keskinstituudis ja praktiseeris Moskva Spartaki juures ning 1979. aastal käis Kommussaar end täiendamas Kiievi Kehakultuuri keskinstituudis ja Kiievi Dünamo juures.

1971. aasta karikafinaalis Dvigateli eest lõi Kommussaar värava, kuid tuli alla vanduda Tallinna Normale 1:2. Järgmisel aastal otsustas Kommussaar leegionärileiba siiski maitsta. Pärast Jurmalas peetud võidukat Balti Liiduvabariikide turniiri ning taaskord parima mängija auhinna saamist otsustas eestlane vastu võtta Riia Daugavase pakkumise. Riialaste särgis ei õnnestunud Kommussaarel siiski väljakule joosta, sest ta naasis hooaja eel perekondlikel põhjustel Pärnu.

Eestis ei jäetud sellist pallimeest loomulikult ripakile: Pärnu Kalev palkas ta kohe endale mängivaks treeneriks. Esimesel hooajal võideti koheselt ka esiliiga ning debüüthooaeg 1973. aastal kõrgliigas lõpetati seitsmenda kohaga. Aasta hiljem saavutatud kolmas koht, kus Kommussaar mängis võtmerolli 18 väravaga liiga resultatiivseimaks tõustes.

1975. aastal tõi Kommussaar Pärnusse tulevase Eesti koondise peatreeneri, 20-aastase Tarmo Rüütli, kuid lahkus ise kaks aastat hiljem Pärnu suurima rivaali Tallinna Norma ridadesse. "Mul tekkis tüli Pärnu Kalevi aseesimehe Helmuth Undiga, kes andis minu saadud uhked Marati vormid Pärnu sõudjatele," kirjeldas ta lahkumise põhjust. Ent veel sama hooaja keskel tuli ta suvekuurortisse tagasi: "Lõpuks anti vormid ikka mulle tagasi."

Spartak tahtis treeneriks, aga naine ei lubanud

1978. ja 1981. aastal kaotati tiitel pingelises lõpuheitluses mõlemal korral Tallinna Dünamole. Pärnu Spordiseltsi Kalevi esindusmeeskonna Pärnu Kalakombinaat mängis nendel aastatel kohalikus vutielus märkimisväärset rolli. 1981. aastal alistati Kadriorus karikafinaalis Boriss Rubanovitši ja Kalvi Kaasi tabamustest Narva Baltika. Karikavõitu korrati ka järgneval aastal, alistades Kohtla-Järve Ehitaja. 1982. aastal saadi taaskord teine koht Tallinna Tempo järel ning järgmisel aastal kaotati tiitliheitluses Tallinna Dünamole järjekordselt ühe punktiga.

Sama aasta tõi Pärnusse ka Moskva Spartaki tolleaegse selektsionääri Valentin Bagrovski, endise KGB polkovniku ja N. Liidu kirjanike liidu liikme. "Ta käis meil neli korda," luges Kommussaar. "Mõtlesin, et ehk mingi suvitaja käib meid staadionil vaatamas, siis tuli ja rääkis, et tahab Sergei Ratnikovi ja Boriss Rubanovitšit Spartakisse. Mõlemad ka läksid. Bagrovski ja Spartaki peatreener Konstantin Beškov tegid mulle hiljem pakkumise, et minust võiks saada Spartaki peatreener."

Legendaarne Beškov oli siis veel lisaks N. Liidu meeskonna peatreener ning et koondis valmistus 1982. aasta MM-iks, vajati asendajat. "Meil oli Beškoviga telefonitsi päris mitu jutuajamist, kuid et naine keeldus kategooriliselt Moskvasse minemast, pidin talle kahjuks ei ütlema," tõdes eestlane. "Kuidas ma siis saan nii minna, kui pere järgi keeldus tulemast. Beškov lubas helistada Kalevi juhtkonnale ja käskida mind vallandada, mida ta siiski ei teinud. Bagrovskiga ja Beškoviga oli hiljem veel jutuajamisi, et ma tuleksin Spartaki treeneriks."

Ent nii mängijana kui treenerina suurepärastele pakkumistele eitavalt vastanud Kommussaare hinges ei pakitse kahetsust. "Ma ei võta jalgpalli nii südamesse nagu arvata võib," lausus ta. "Mul oli siin Pärnus kõik, mida süda ihkas, olemas. Eks neid tööpakkumisi tuli ka veel hiljem: näiteks Bulgaaria jalgpalliliidust ja Küproselt."

1984. aasta jäi Ants Kommussaarele viimaseks nii mängijana kui ka Pärnu Kalakombinaadi peatreenerina. Meeskonna juhendamise andis ta üle oma õpilasele ja Kalakombinaadi mängijale Sergei Ratnikovile, kes järgmine aasta viis Pärnu oma esimese ja viimase meistritiitlini. Ants Kommussaar mängis oma karjääri jooksul Eesti NSV kõrgliigas 303 mängu ja lõi neis rekordiliselt 109 väravat.

Tsirkus Tallinna Spordis

Kommussaar siirdus samal ajal aasta varem loodud Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli (KSMK) meeskonna juurde. "Eduard Belkinist sai meeskonna peatreener, minust aga ülem," osutas ta.

"Peatreener vastutas vaid meeskonnaplaani ja koosseisu eest. Ülejäänu oli meeskonnaülema vastutada. Mul oli meeskonnas suurem võim kui peatreeneril, nii oli kord sel ajal. Meeskonna loomise taga seisnud ehitusvägede poliitkooli ülem kindralmajor Gnezdilov oli haruldaselt tore mees, kui teda poleks olnud, poleks meie üleliidulises mänginudki. Tal olid meeletud teened Eesti jalgpalli arendamisel."

1985. aastal nimetati KSMK ümber Tallinna Spordiks ning aasta hiljem tõi Riikliku Spordikomitee jalgpalli peatreener Heinard Kaat Venemaalt Eestisse Valeri Ovtšinnikovi peatreeneriks. "Ovtšinnikov lubas jalgpallifanaatikust kindralmajorile, et viib Spordi kolme aastaga N. Liidu meistriks," meenutas Kommussaar. "Peale tema tulekut otsustasin ma sealt lahkuda, sest mina seda tsirkust kaasa ei olnud nõus mängima."

Spordist lahkudest tegi Kommussaare karjäär ootamatu pööde: mehest sai sulgpalliliidu peasekretär. 1990. aastal naases Kommussaar Sporti, kuid selle meeskonna täht kustus samal hooajal tuhmilt ära.

Tarmo Rüütli, Eesti koondise peatreener (Pärnu Kalakombinaat 1975-1991):

"Ants Kommussaar on meeles rahuliku ja tasakaaluka inimesena. Mängumehena oli ta kiire, võimas, tehniline, kaval ja väga mitmekülgne. Kui oli vormis, siis rabas mitme mehe eest. Temaga koos mängimine oli noorele mängijale nagu kingitus. Kui olid ise võimelina jälgima ja analüüsima, siis tema taha asi ei jäänud. Ole ainult mees ja tee järele. Mind kui treenerit mõjutas ta kaudselt, see pagas, mis mängijana kogunes, oli vaja omal treeneriellu kaasa võtta ja läbi seedida. Aga inimesed, kellega pikki aastaid koos tegutsed, mõjutavad kindlasti. Jalgpallist lähtuvalt Antsule hinnet pannes peab ütlema, et puhas viis. Selliseid inimesi sünnib meie pisikesel maal kahjuks harva. Ja nendega koos mängida on eriline tunne ja vedamine. Minul vedas."

Ants Kommussaar
Sündinud: 23/02/1947 Tartus
Positsioon mängijana: poolkaitsja, ründaja

Karjäär:

1964 Kohtla-Järve Kaevandus-2 16/10 (ENSV 2. liiga)
1965 Kohtla-Järve Põlevkivi Kombinaat 16/1 (ENSV 1. liiga)
1966 Kohtla-Järve Põlevkivi Kombinaat 10/4 (ENSV 1. liiga)
1966 Dünamo Tallinn 8/0 (NSVL 2. liiga)
1967 Dünamo Tallinn 18/0 (NSVL 2. liiga)
1968 Dünamo Tallinn 39/2 (NSVL 2. liiga)
1969 Dvigatel Tallinn 21/10 (ENSV 1. liiga)
1970 Dvigatel Tallinn 21/4 (ENSV 1. liiga)
1971 Dvigatel Tallinn 20/8 (ENSV 1. liiga)
1971 Riia Daugava 0/0 (NSVL 1. liiga)
1972 Pärnu Kalev 17/14 (ENSV 2. liiga)
1973 Pärnu Kalev 21/11 (ENSV 1. liiga)
1974 Pärnu Kalev 22/18 (ENSV 1. liiga)
1975 Pärnu Kalev 20/7 (ENSV 1. liiga)
1976 Pärnu Kalev 21/14 (ENSV 1. liiga)
1977 Norma Tallinn 8/2 (ENSV 1. liiga)
1977 Pärnu Kalev 9/2 (ENSV 1. liiga)
1978 Pärnu Kalakombinaat 21/11 (ENSV 1. liiga)
1979 Pärnu Kalakombinaat 20/10 (ENSV 1. liiga)
1980 Pärnu Kalakombinaat 19/4 (ENSV 1. liiga)
1981 Pärnu Kalakombinaat 20/0 (ENSV 1. liiga)
1982 Pärnu Kalakombinaat 13/0 (ENSV 1. liiga)
1983 Pärnu Kalakombinaat 12/3 (ENSV 1. liiga)
1984 Pärnu Kalakombinaat 9/0 (ENSV 1. liiga)
1989 Pärnu KEK 2/0 (ENSV 2. liiga)
1990 Sport Tallinn 2/0 (NSVL 2. liiga)

Treenerina:

1972-84 Pärnu Kalakombinaat
1984-86/1990 Sport Tallinn
1994-96 JK Pärnu
1996-97 JK Vall Tallinn
1998-99 JK Pärnu
1999-00 FC Levadia Maardu
2001-02 SC Real Maardu
2002 JK Tammeka Tartu

Autasud:

Eesti NSV kõrgliiga 1. koht - 1969(m)
Eesti NSV kõrgliiga 2. koht - 1978(mtr), 1981(mtr)
Eesti NSV kõrgliiga 3. koht - 1966(m), 1974(mtr), 1980(mtr), 1982(mtr), 1983(mtr)
Eesti NSV karikavõitja - 1969 (m), 1981(mtr), 1982(mtr)
Eesti NSV karikavõistluste finalist - 1971(m)
Eesti NSV esiliiga 1. koht - 1972
Eesti NSV kõrgliiga suurim väravakütt - 1974
Balti Liiduvabariikide turniiri esikoht - 1969, 1972
Eesti meister - 2000(tr)
Eesti kariavõitja - 2000(tr)
Eesti superkarika võitja - 2000(tr)

m - mängija
mtr - mängiv treener
tr - treener

Statistika: Marko Välja