Flora poolkaitsja naasis Saksamaa tippklubist testimiselt esialgu vaid kinnitusega, et on võimeline sammu pidama küll (1)
Jaanika Volkov on talendikas noor poolkaitsja, kes on vähem kui kaheksa kuu jooksul näidanud oma oskusi nii Itaalia kui Saksamaa kõrgliigaklubidele. Üle-eelmisel nädalal veetis florakas viis päeva Freiburgis. "Pole nii, et istusime lennukile ja sellega asi lõppes. Suhtlus käib," kinnitas Volkoviga kaasas käinud abitreener Maria Sootak.
Kui eelmise aasta septembris näitas Volkov oma oskusi Itaalia kõrgliigas tegutseva Sassuolo noortevõistkonnale, siis Tallinna FC Flora sidemed Freiburgiga avasid võimaluse näha vutti Saksamaal. "Kuna Jaanika on noor talendikas mängija, siis avanes selline võimalus. See oli proovimiseks ja katsetamiseks väga hea keskkond, sest Freiburgi esindusnaiskond mängib Bundesligas ja Freiburg II, mis on U20 võistkond, mängib 2. Bundesligas," rääkis Sootak Soccernet.ee-le.
18-aastane Volkov ja Sootak veetsid Freiburgis kokku viis päeva, neist kaks kulusid suuresti reisimisele. Kolmel päeval osales FC Flora poolkaitsja Freiburgi U20 võistkonna treeningutel ning korra käidi uudistamas ka esindusnaiskonna toimetamisi. "Pigem oligi tegemist pinnase sondeerimisega. Päris sellist plaani polnud, et kui kõik klapib, siis sõidan üksinda koju ja Jaanika jääb sinna. Nii käiakse väga harva," selgitas Sootak.
Kui Freiburgi esindusnaiskond hoiab Saksamaa kõrgliigas kuuendat positsiooni, siis duubli seis madalamal astmel on pingeline - hetkel ollakse tagantpoolt neljandad. Sootak selgitas, et kuna klubis läheb põhiaur liigasse püsimajäämisele, siis mingisuguste konkreetsete kokkulepeteni ei jõutud.
"Nad ise tunnistasid ka, et pingelise perioodi tõttu oli vähem võimalust Jaanikat konkreetselt panna sellisesse olukorda, et teda testida. Nüüd peab klubi natuke mõtlema ja vaatama, mis võimalused on U20 juurde midagi pakkuda. Samamoodi vaatame meie, milline optimaalne lahendus oleks," jätkas FC Flora abitreener. "Paar päeva pärast tagasitulekut saime Freiburgist kinnituse, et hoiame kontakti. Pole nii, et istusime lennukile ja sellega asi lõppes. Suhtlus käib."
Kuidas sai talent Eestist hakkama suurel Saksamaal?
Sootak kinnitas, mullu A-koondise põhitegijaks tõusnud noore poolkaitsjaga jäädi väga rahule. "Treeningtempo oli päris kõrge ja keskkond oli arendav. Kindlasti ei jäänud Jaanika hätta ja sai ilusti hakkama. Keerulisem oli ehk seetõttu, et ikkagi uus keskkond ja ta pidi mingites olukordades harjumuspäratul positsioonil (võistkond valmistus mänguks ehk Volkov imiteeris vastast, toimetades äärepositsioonidel - L. J.) mängima," rääkis ta.
"Öeldi, et jõulisuses tuleks pisut juurde panna. Aga tehniliste oskustega jäid nad väga rahule ja kinnitasid, et seal pole küsimustki, et ta kuidagi alla jääks," on koondiserindel vähem kui aastaga 10 matši teeninud Volkovil piisavalt karastust.
Ka Volkovil oli jagada vaid häid emotsioone. "Treeningud näitasid, et olen päris paljusid asju võimeline sellel tasemel tegema - seda kinnitasid ka treenerid. Kindlasti on elemente, mida parandada ja mis tegelikult läheksid paremaks ainuüksi selles keskkonnas mängides," on loogika lihtne. "Eks kolme trenniga oli natuke raske ennast nii palju näidata, aga ma ei tundnud, et taseme poolest meeletult alla jääksin."
Käiku Freiburgi muutis sujuvamaks ka tõsiasi, et nii Volkovil kui Sootakul on saksa keel suus. Poolkaitsja rääkis, et seetõttu oli lihtsam mängijatega samale lainele saada ning platsil infot vahetada. "Oli näha, et seetõttu ei peljanud tüdrukud Jaanikaga jutustada. Teda võeti väga hästi omaks," kinnitas kaasas olnud Flora abitreener.
Kuidas paigutada Eesti, Saksamaa ja Itaalia jalgpall ühele sirgele?
Võrreldes jalgpallielu Saksamaal sellega, mida näeme igapäevaselt kodukamaral, koorub välja nii erinevusi kui sarnasusi. Kui kõrvutada Freiburgi ja Tallinna FC Flora esindusnaiskondi, siis sakslannad on täisprofid ehk saavad end pühendada vaid vutile. Duubelnaiskonnas profimängijaid pole ning enamasti pallivad seal õpilased.
"Suurim erinevus ongi mängijate valikus - seal on see väga palju suurem. Ja asi pole vaid nendes gruppides, aga Saksamaal üldiselt. Muus osas saime tegelikult kinnitust, et oleme oma asjadega õigel teel - metoodika on hästi sarnane. Midagi sellist ei olnud, et läksin järgmine päev Flora trenni ja tegime hoopis teistsuguseid asju. Õnneks või kahjuks midagi nii revolutsioonilist ei näinud," lahkas abitreener Sootak.
Ka Volkov kinnitas, et treeningutel mingisuguseid üüratuid erinevusi polnud. "Ülesehitus oli väga sarnane Eesti trennidega. Kohati oli erinevusi kvaliteedis ja intensiivuses mingites harjutustes," rääkis ta, loetledes ka üles, mitu inimest oli duubelnaiskonna treeningutega seotud - 2 peatreenerit, abitreener, fitness-treener, väravavahtide treener ja füsioterapeut, kes küll alati kohal polnud.
Ta jätkas: "Väljakuid oli rohkem, kui ühel tiimil vaja on. Duubel sai kasutada korralikke muruväljakuid, riietusruume, koosolekusaale - igasugused võimalused olid olemas. Väga head tingimused!"
Aga kuidas kõrvutaks noor mängija oma kogemust Itaalias ja Saksamaal? "Need olid päris erinevad. Kui Itaalias olid pikemad harjutused ja neid tehti mahu peale, siis Saksamaal tehti lühemalt ja intensiivsemalt - nagu Eestis. Selle kogemuse põhjal oli Saksamaa jalgpallile üleminek minu jaoks harjumuspärasem ja loogilisem," kirjeldas Volkov.
Millal tasub kotte pakkida?
Sootak rääkis, et kuigi reisi üks osa oli ka sidemete loomine ning treeneri enda arendamine, siis oluline rõhk oli ka Volkovi turvalisusel - oleks see konkreetne klubi mängija jaoks sobiv?
"Minu ülesanne oli ka hinnata seda, milline on see keskkond. Kas tema eest hoolitsetakse, on see turvaline, on seal mõistlik metoodika - selle osas polnud Freiburgis küsimustki," kinnitas ta. "Aga naiste jalgpalli agentide ja testimise pinnas on nii värske veel. Seal ei või iial teada, kas lubatu ja reaalsus klapivad."
"Kui see keskkond on turvaline, arendav ning seal on ka arenemisvõimalusi, siis muidugi on Flora huvides, et meie mängijad saaksid teha sammu edasi ja mingil hetkel mängida mõnes Euroopa tippliigas," on klubi seisukoht kindel.
Nagu öeldud, siis veel pole kindel, kas Volkov peaks vaikselt kotte hakkama pakkima. Sellele vaatamata tunneb noor mängija uueks kogemusest rõõmu. "Kui mängida aastaid Eesti liigas, siis jääb tagasiside aina ühekülgsemaks. Aga kui minna kasvõi korraks teise keskkonda, siis tuleb muid nurki nii väljaspoolt kui enda seest juurde," usub ta.
Aga on oma vutikarjääri teisel testimisel käinud Volkov piiritaguseks eluks valmis? "Selleks sammuks olen ma valmis," kinnitas 18-aastane poolkaitsja. "Aga kas see konkreetselt sinna juhtub olema, see sõltub juba väga paljudest muudest asjadest."
