Üheksa vooru järel jätkavad Saksamaa kõrgliigas kaotuseta kolm klubi. See, et üheks neist on Müncheni Bayern, ei pane kulmu kergitama ilmselt kedagi, kuid et suurklubist pole maha jäänud ka eelmisel hooajal väljalangemistsooniga flirtinud Hoffenheim, on paljudele üllatuseks.

Sellel laupäeval ootab 29-aastast Julian Nagelsmanni ees senise hooaja tähtsaim jalgpallimatš, kui Hoffenheim sõidab Saksamaa kõrgliiga kümnenda vooru raames külla igipõlisele suurfavoriidile Müncheni Bayernile. Nagelsmann ei ela mängule kaasa Rhein-Neckar-Arena tribüünil, rüübates sõpradega õlut ning kandes Hoffenheimi särki. Ta ei ole ka üks üheteistkümnest, kes Hoffenheimi eest väljakule jookseb ning Lewandowski, Douglas Costa ja Arjen Robbeni juhitud rünnakute laviini peatada üritab. Ta esindab klubi ehk kõike prestiižsemal moel võimalikest. Julian Nagelsmann on Bundesliga ajaloo noorim peatreener.

Hoffenheim alustas käesolevat Bundesliga hooaega nelja järjestikuse viigiga, kuid viimased viis matši on Saksamaa kõrgliigas suudetud võita. Klubi hoiab 23 punkti kogunud Müncheni Bayerni ning 21 silma peal oleva Bundesliga uustulnuka RB Leipzigi järel tabelis kolmandat kohta. Endise Bremeni Werderi, Hoffenheimi ja Saksamaa koondise väravavahi Tim Wiese poolt "Baby Mourinhoks" ristitud Nagelsmann on Hoffenheimi võimsa hoo alustalaks. Juulis sai Nagelsmann Hoffenheimi poolehoidjatelt 29. sünnipäevaks tema noorusele vihjates paki kummikomme ning mees vastas toetajatele laia naeratusega. Tegemist ei olnud mõnitava kingiga, vaid austusavaldusega. Nagelsmann on tulnud, näinud ja võitnud.

Noormees võlukepiga

Hoffenheimi käsi ei käinud eelmisel hooajal Bundesligas just kõige paremini. Viiest esimesest mängust neli kaotanud meeskonna peatreener Markus Gisdol pani oktoobri lõpus ameti maha ning tema asemel määrati klubi uueks juhendajaks hollandlane Huub Stevens. Üheaegselt teatas Hoffenheim aga seda, et 2016-2017 hooaja algusest võtab vastutuse enda kanda toona 28-aastane Julian Nagelsmann. Saksamaa meediamaastikul tekitas klubi teadaanne paraja tormi, sest nii noorele mehele sellise vastutusrikka ülesande jätmine oli uskumatu isegi liigas, kus noored treenerid võrdlemisi tihti pead kergitavad. Kohaliku ajalehe Rhein-Neckar-Zeitungi arvates oli Nagelsmanni peatreeneriks nimetamine reklaamitrikiks, mitmed riigi suuremad väljaanded seadsid kahtluse alla noore mehe võimekuse ennast riietusruumis maksma panna.

Stevensi palkamisega Hoffenheimi vorm ei paranenud, vaid muutus praktiliselt olematuks. Üheksandas voorus saadud 2:4 kaotusega Wolfsburgile langes Hoffenheim liigas eelviimaseks ning jõulupausile mindi Bundesliga absoluutsete viimastena. Veebruaris lahkus klubi eesotsast ka südameprobleemide küüsi sattunud Stevens ning Nagelsmanni jaoks ehk veidi ootamatult oli ta sunnitud raskustes vaevleva meeskonna viis kuud enne ettenähtud aega üle võtma. "Mind kutsuti üleolevalt kollanokaks ning treenerinolgiks," tõdes Nagelsmann, kes ei lasknud ennast siiski kurjadest keeltest häirida. 28-aastasena klubi, kus viis mängijat olid temast vanemad, üle võtnud mees alustas bravuurikalt - esimeses kohtumises Bremeni Werderi vastu astuti esmakordselt väljakule formatsioonis 3-5-2, kusjuures klubi staarründaja Kevin Volland mängis sootuks paremal äärel.

Nagelsmanni süsteemis nähti koheselt sarnasusi nii Dortmundi Borussia lootsile Thomas Tuchelile kui samas klubis rahvusvahelist kuulsust kogunud ning praegu Liverpoolis palgal olevale Jürgen Kloppile omaks saanud taktikatele, milles kesksel kohal vastaste kiire ja tugeva surve - gegenpressi - alla panemine ning kiire söödumängu soosimiseks keskväljal diagonaalide tekitamine. Nagelsmanni ajajärk Hoffenheimi eesotsas algas 1:1 viigiga ning järgnevates kohtumistes sai selgeks, et meest iseloomustab dünaamilisus ning julgus katsetada erinevaid taktikaid.

Soovimata kehtestada jäika süsteemi, kohandas Nagelsmann formatsiooni vastavalt oponentidele ning nõnda mängiti ülejäänud hooaja jooksul nii 4-5-1, 4-3-3 kui kohati ka 4-2-4 asetustega. Kohtumistes, kus palli hoidmine ei olnud meeskonna prioriteediks, kasutati osavalt ära vasturünnakuid ja nii tuligi Hoffenheim veel märtsi alguses võimatuna näinud olukorrast välja, kogudes Nagelsmanni käe all 14 mänguga 23 punkti ja lõpetades hooaja 15. kohal. "Treenerinolgist" oli saanud Saksamaa hinnatuim noor taktikageenius.

Nagelsmannist aasta vanema Hoffenheimi poolkaitsja Eugen Polanski Deutsche Wellele öeldud sõnul rabas mees neid juba oma esimese kõnega, mis süstis meeskonda julgust ja enesekindlust. Ründaja Eduardo Vargase arvates on olukord küll veidi kummaline, kuid ka temal jätkub noorele lootsile vaid kiidusõnu. "See on esimest korda mu karjääris, kui mul nii noor juhendaja olnud on, aga ta on väga hea inimene ning suurepärane treener. Kogu meeskond on tema käe all arenenud ja me mängime paremini."

Julgete taktikaliste valikutega silma paistnud Nagelsmann on aga peaasjalikult tuntud omaduse pärast, mida 29-aastaselt juhendajalt ehk ei ootakski - nimelt nähakse temas üliosavat suhtlusspetsialisti, kes võimeline ka kõige keerulisemaid situatsioone ja egosid kontrolli all hoidma. "Treeneriamet on 30 protsendi ulatuses taktikaline ning 70 protsendi ulatuses sotsiaalne kompetents," tõdes mees Süddeutsche Zeitungile augustis.

Üheks heaks näiteks sellest on üle-eelmisel nädalavahetusel juhtunud intsident, mille käigus apelleeris Nagelsmann Leverkuseni Bayeri mängija poolt tehtud veale ning Bayeri peatreener Roger Schmidt selle peale üle kees. "Siin polnud midagi! Miks sa selline idioot oled?" kärkis Schmidt Nagelsmanni suunas, lisades: "Jää vait! Kas sa leiutasid enda arvates jalgpalli?" Schmidtist pea 20 aastat noorem Nagelsmann säilitas aga külma närvi ning ei läinud kogenud kolleegi provokatsioonidega kaasa. "Jalgpall on emotsionaalne mäng ning seetõttu ma seda armastangi," sõnas Nagelsmann mängujärgsel pressikonverentsil. "Treeneritena oleme me kohtumist sunnitud küljejoone tagant jälgima ning me ei saa oma emotsioone füüsiliselt välja lasta. Me oleme temaga juba rääkinud ning kõik on selja taha jäetud. See oli vaid jalgpallimatš, ei midagi enamat."

Mentor Thomas Tucheli jälgedes

Nagelsmanni jalgpallurikarjäär lõppes juba 19-aastasena ning pettunud mehel polnud algselt plaani mängu juurde jääda. Sobivate juhuste kokkulangemisel ei keeranud Nagelsmann kuninglikule spordialale aga selga ning sai Saksamaa jalgpallimaastikul kiirelt tõusvaks täheks. "Treeneriamet on nauditavam kui mängimine," rõhutas toona veel 25-aastane Nagelsmann portaalile A Football Report antud intervjuus. "Mängijana pole sul muud teha kui treenida, aga juhendajana mõtled, mida saaks meeskonna ja mängu osade parandamiseks teha. Sa pead mõtlema erinevate lahenduste peale ning treeneri jaoks on väga huvitav meeskonda kuuluvat 23 erinevat mängijat ühise eesmärgi nimel töötama panna. Seepärast armastangi ma oma tööd." Mehe ukse taga on käinud koputamas ka Müncheni Bayern, pakkudes talle noortemeeskonna peatreeneriametit, kuid Nagelsmann lükkas nende pakkumise koheselt tagasi, et jääda Hoffenheimi juurde.

Nagelsmann on Thomas Tucheli protežee ning nende sarnasused ei jää kellelegi märkamatuks. Nii Dortmundi Borussia loots Tuchel kui Nagelsmann sündisid Lõuna-Saksamaal üksteisest vaevalt 40 kilomeetri kaugusel asuvates linnades, mõlema jalgpallurikarjääri lõpetas põlvevigastus ning mõlemad asusid ühe Bundesliga klubi U-19 meeskonna peatreeneriks 26-aastastena - Tuchel Stuttgartis ning Nagelsmann Hoffenheimis. Just Tuchel oli see, kelle tõttu Nagelsmann praegu peatreeneritoolil istub. Hooajal 2007-2008 oli toona 34-aastane Tuchel Augsburgi reservmeeskonna peatreener ning ta andis vastselt karjääri lõpetanud noormehele ülesande vastasmeeskondi skautida.

"Tuchel mõjutas minu arusaama mängust oluliselt," kinnitas Nagelsmann juulis portaalile derwesten.de. "Ta nõudis kõigil treeningsessioonidel mängijatelt väga palju ning see ühendas neid meeskonnana, sest ta oli lausa tüütu. Ma ei ole iial üksteise järel neelanud kuivi taktikaõpikuid, vaid pigem õppinud teistelt treeneritelt." Hoffenheimi mänge vaadates on Nagelsmanni ja Tucheli filosoofiate vahel võimalik näha palju sarnasusi, samuti on mees võtnud šnitti teiselt oma iidolilt Pep Guardiolalt. Vahe on muidugi selles, et Messi, Iniesta ja Rakitici ning Thiago, Mülleri ja Alaba asemel lükkavad Rhein-Neckar-Arenal kiireid sööte Sandro Wagner, Kerem Demirbay ning Niklas Süle.

Armastatud mees ja vihatud klubi

Nagelsmann on Hoffenheimi eesotsas pälvinud kiidusõnu, kuid sama ei saa öelda tema juhendatava klubi Hoffenheimi kohta. RB Leipzigi ning Müncheni Bayerni järel ilmselt Saksamaa kolmandaks enim vihatuimaks tiimiks olevat Hoffenheimi põlatakse nende ebatraditsioonilise tõusu tõttu. Veel 1990. aastate alguses mängis Hoffenheim Saksamaa tugevuselt kaheksandas liigas, aastal 2000 aeti palli taga viiendas divisjonis. Seejärel naasis kõigest 3000 elanikuga külakesse nooruspõlves seal jalgpalli mänginud tarkvaraärimees Dietmar Hopp ning klubi muutus tundmatuseni.

Miljardärist spordisõber võttis enda eesmärgiks TSG Hoffenheimist teha üks Saksamaa parimaid jalgpalliklubisid ning asus klubisse koheselt hiiglaslikke rahasummasid süstima. Tulemused saabusid päevapealt - Hoffenheim kerkis kahel järjestikusel hooajal kõigepealt neljandasse ning seejärel kolmandasse divisjoni, 2007. aastal jõuti juba 2. Bundesligasse ja seal saavutatud teise kohaga tõusti koheselt Saksamaa kõrgliigasse ning ühtlasi kogu maailma tähelepanu alla.

Hoffenheim ja Hopp langesid Saksamaal laialdase pahameele osaliseks. Klubi kutsuti puuduvate traditsioonide tõttu fiktiivseks, Hoppi hakati võrdlema rahaga õnne osta üritava Roman Abramovitšiga. Hoppi vastus oli pragmaatiline - Abramovitš ei tegelenud enne kõrgustesse jõudmist samas klubis 15 aastat noortetööga. Olukord võttis niivõrd nukra pöörde, et Hopp pöördus Saksamaa Jalgpalliliitu avaldusega, milles palus tema klubi pihta suunatud diskrimineerimist karistada sama karmilt kui rassismi. Miljardäri palve oli hüüdja hääleks kõrbes, kuid tema rõõmuks on Hoffenheim end maksma pannud seal, kus see loeb kõige enam - väljakutel.

Hoffenheimi esimesel hooajal Bundesligas läks klubi talvepausile kõrgliiga liidritena, edestades Bayernit väravate vahega. Suurepärase ründetegevusega silma paistnud klubi vedasid sellised nimed nagu Demba Ba, Luiz Gustavo, Carlos Eduardo ja Vedad Ibiševic ning kuigi hooaja teises pooles tabas meeskonda katastroofiline vormilangus, lõpetati debüüthooaeg Bundesligas siiski arvestatava seitsmenda kohaga. Kolmel järgmisel hooajal saadi Saksamaa kõrgliigas 11. koht ning pärast nappi väljakukkumisest pääsemist 2012-2013 hooajal naasti taas tabeli esimesse poolde, lõpetades üheksandal ning kaheksandal kohal. Hoffenheim on suutnud ennast Bundesligas kehtestada ning enam ei lahata Saksamaa spordiväljaannetes klubi soovimatut minevikku, vaid nende tulemusi. Tõsi, küll sootuks väiksemas fondis, kui seda olid neid algusaastatel pilganud lood.

Saksa uudistekanali n-tv hinnangul on Hoffenheim tänu üsna stabiilsetele (loe: pärast peadpööritavat debüüthooaega pole millegi erilisega silma paistetud) tulemustele ning RB Leipzigi tõusule minetanud oma rahvavaenlase nr. 1 tiitli ning aastate jooksul Bundesligas saanud halliks hiirekeseks, üheks meeskonnaks teiste seas. Kas see pole aga mitte just see, mida Hopp - vähemalt klubi lähitulevikku silmas pidades sooviski? Teha Hoffenheim osaks Bundesliga seinavaibast ning kindlustada, et klubist räägitakse samas kontekstis kui ka teistest 17 kõrgliigaklubist? Küll tulevikus jõuab suuri saavutusi teha. Ja tulevik tundub praegu helge.

Hoffenheimi tabula rasa

Nagelsmanni esilekerkimine on võti, mis võib lahti muukida Hoffenheimi suurima probleemi - traditsioonide puudumise. Noor peatreener on Hoffenheimi üha jõudsamalt kasvavasse tagatuppa kuulunud juba kuus aastat ning on nii mõneski mõttes klubi süsteemi silmapaistvaim kasvandik. Koos Nagelsmanni ning augustis Saksamaa koondise ridades debüteerinud Hoffenheimi enda noormängija Niklas Sülega on Hoffenheim valmis looma oma traditsioone ja jätma selja taha küünilised sõnavõtud ajaloo puudumise kohta.

Nagelsmanni näol on Saksamaa taas leidnud ühe andeka noore treeneri, kes võiks Jürgen Kloppi ja Thomas Tucheli sammudes käia. Inglismaa jalgpallihuvilistele võib tema karjääritrajektoor veidi meenutada Bournemouthi lootsi Eddie Howe’i oma, kuid Saksamaal on treenerid ka üldises plaanis noored. 18 Bundesliga klubi peatreenerite keskmine vanus on 45,8, samal ajal on keskmine Premier League’i juhendaja pea 52 aastat vana. Hispaanias on samaks näitajaks 50,6. Nagelsmann ja teised Bundesliga noored peatreenerid on otsene jätk Saksamaal pärast 2000. aasta EM-i alguse saanud reformidele, millega transformeeriti riigi jalgpallisüsteem rohujuure tasandilt üheks kadestamisväärseimaks maailmas.

"Minu arvates on kõige tähtsam treenerite koolitamine noorteakadeemiates," sõnas Bundesliga klubi Freiburgi peatreener Christian Streich 2013. aastal Guardianile. "Varem võtsid klubid noortemeeskondade treeneriteks kõiki, kes mõned aastad Bundesligas mänginud olid. Neil polnud aga mingisugust väljaõpet. Mängijatena olid nad head, kuid see ei tähenda, et nad oleksid ka head treenerid. Pärast reforme on noortemeeskondade treenerid tulnud ülikoolidest, kus nad on õppinud sporditeadust."

Nõnda on lood ka Nagelsmanniga, kes õppis ülikoolis ärijuhtimist, enne, kui otsustas eriala muuta. Saksamaa kõrgliiga ajaloo noorim peatreener on laitmatult töötava süsteemi produkt. Kas temale järgnevad ka teised potentsiaalse jalgpallurikarjääri parimates aastates olevad treenerid, kes on erinevatel põhjustel mängimise asemel hoopis pallureid juhendama asunud, saab näha lähitulevikus. Praegu on Julian Nagelsmann aga Bundesliga särava tormijooksuga vallutanud ning on kindel, et temast kuuleme me veel palju.

Müncheni Bayern võõrustab TSG Hoffenheimi Saksamaa kõrgliigas laupäeval Eesti aja järgi kell 16.30 algavas kohtumises.