FC Kuressaare kaptenist väravavaht Karl-Romet Nõmm oli pärast 2:3 kaotust Nõmme Unitedi vastu endast väljas, sest hoolimata suurepärasest isiklikust esitusest jäädi taas tühjade kätega.

"Mida me ilustame - emotsioon on sitt!" põrutas Nõmm mängujärgses intervjuus esimese asjana.

"Ma ei tea palju mul tõrjeid oli, ja meile lüüakse ikka kolm! Me peame hakkama vastutama, nii mina kui kõik. See, kuidas meile lüüakse, mehed vabad - unustage ära! Me peame riietusruumis tõsiselt rääkima, meil tuleb kindlasti tõsine jutuajamine. Siit kaotust ei tohtinud tulla, see on lubamatu. Lubamatu, kuidas meile täna väravad löödi! Mul pole sõnu hetkel," rääkis ta Soccernet TV otseülekandes.

Kuressaare andis esmalt käest 1:0 edu ja siis üleminutititel 2:2 viigiseisu. Kas asi on keskendumises? "Kas keskendumine või mõni jätab jooksu tegemata. Kui meie ründame, siis ma ei näe, et vastane jätab midagi tegemata, et me saaks lihtsalt lüüa. Lubamatu, ma ütlen veel, see pole aktsepteeritav," vastas Nõmm.

Võit tõstnuks saarlased ohutsoonist välja, kuid nüüd jäädakse eesolijatest viie punkti kaugusele. "Eks tabelisse peab mingil määral ikka vaatama, et kus sa lõpuks asud. Oleks praegu võidu saanud, oleks kõik koos seal. Nüüd hakkame maha jääma, peame taha ja ette vaatama," nentis Nõmm.

"See oli lubamatu, mis siin täna oli. Ma ei saa meestele ette heita, et nad ei võidelnud, aga me ei anna sada või sada kümme protsenti lõpuni ja see ei ole esimene kord sel aastal."

See ei tähenda mõistagi, et oleks põhjust püss põõsasse visata: "Teeme oma korrektuurid, räägime asjad läbi ja see on hea koht, kus asjad kokku võtta, et selliseid asju see hooaeg enam ei juhtuks. See peab ka reaalselt väljakul paistma, mitte et räägime ja aeg läheb mööda ja kõik on jälle vanaviisi. Igaühel on riietusruumis kindlasti halb tuju, peame enda sisse vaatama, igaüks peab peeglisse vaatama. Kadunud ei ole midagi, lihtsalt nüüd tuleb olla enda suhtes kriitiline ja kõik koos positiivselt edasi minna."

Unitedi võiduvärava autor Zakaria Beglarišvili oli mõistagi vastupidises meeleolus: "Oluline oli võit ja otsustav võiduvärav on muidugi lisaemotsioon. See oli meeskondlik töö, viimasel minutil sain lõpuks palli ja olin valmis selleks löögiks."

"Mäng oli pigem meie käes, aga Kuressaare oli tubli, nad tegid kaks-kolm väga ohtlikku rünnakut esimene poolaeg ja lõid poolaja lõpus värava. Aga meil ei kadunud usk ja isegi riietusruumis rääkisime, et lööme vähemalt kaks väravat. Näitame terve aasta jooksul, et ründes me ikka lööme ja tekitame häid võimalusi."

Kuressaare viigistas seisu neljandal üleminutil, kuid see ei löönud Beglarišvilit rivist välja: "Kui vastane lõi värava, jooksin ma kohe palli järgi, mul oli peas mõte, et me saame vähemalt ühe võimaluse, ja enne minu väravat oli Egertil (Egert Õunapuul - toim.) ka hea võimalus. Mul ei olnud usk kadunud, mängin ikka lõpuni ja tahan igat mängu võita. Tänud publikule, oli mõnus ja nemad saavad ka väga hea emotsiooniga koju."

Mis puutub tabelisse, siis Beglarišvili ei näe Kuressaares oma meeskonna mõõdupuud: "Mina näiteks isiklikult ei vaata punktivahet Kuressaarega, ma vaatan seda, kes meil on ees. Tartu ja Pärnu mängivad ka väga hästi ja me tahame neist ka mööda tõusta."

"Kaitsetööga on meil väga palju tööd teha. Peame rohkem kontsentreeritud olema ja see, kui palju me väravaid laseme, ei ole normaalne," tunnistas ta samas. "Täna tähistame, homme puhkame ja ülehomme hakkame uuesti. Meil tuleb väga raske mäng Floraga, aga samas on hea, et saan jälle A. Le Coqil mängida."

Täispikk ülekanne: