Tartu Welco 31-aastane poolkaitsja Tauno Tekko on mees, kes seljatas pahaloomulise verevähi. 2. juulil lõppes Tekko ja paljude Welco fännide jaoks 599 päeva kestnud ootus, kui ta naasis Esiliigas platsile.

Kogenud poolkaitsja Tekko lõi Welcoga käed 2022. aasta veebruaris. Mullune hooaeg jäi põhitegijate sekka kuulunud Tekkol aga täies mahus vahele. Ta kirjeldas tänavuse aasta alguses Õhtulehele antud intervjuus, et tundis hooajaeelsel perioodil tundis kaelavalu ning käis isegi Egiptuses puhkamas, lootes, et soe ilm ja puhkus aitab stressi leevendada. Paraku polnud sellest kasu ja mured aina süvenesid, kuniks aprillis kutsuti Tekko haiglasse, kus tal diagnoositi pahaloomuline verevähk.

Järgnes mitmekuuline raviperiood, mille sekka mahtusid ka Tekko pulmad. Mängija tunnistati enne aastavahetust terveks ning pärast seda asus ta tänavuseks hooajaks vormi koguma — esialgu paar kuud eraldi, siis koos meeskonnaga. Kauaoodatud tagasitulek pidigi toimuma suvel ning 2. juulil saabus see päev, mil Tekko nimetati Esiliiga 18. voorus Viimsi vastu Welco koosseisu.

Viimati 2024. aasta 10. novembril tugevuselt teises liigas platsil käinud Tekko jälgis kohtumist kuni 87. minutini pingilt. Seejärel saatis Welco peatreener Alo Bärengrub 259-kordse Premium liiga kogemusega poolkaitsja platsile. Tekko saabudes kostus tribüünilt aplaus ja valjud rõõmuhüüded.

Ehkki Welcol ei õnnestunud Tekko naasmise puhul kolme punkti hankida, sest Viimsiga lepiti viiki, oli teemakangelase tagasitulek juba omaette suur võit. Tekko oli üliõnnelik, et ta pärast pikka võitlust oma inimeste poolt sedavõrd toredasti vastu võeti — kui Welco mängijad asusid pärast lõpuvilet oma fänne tänama, skandeeriti tribüünilt Tekko nime. Ja kui hiljem tuli mängija siinkirjutajaga vestlema, olid tal suunurgad mõistagi kõrvuni.

Tauno, sa olid üle pika-pika aja Welco esindusmeeskonna eest tagasi platsil. Selle nurga alt oli 2:2 viik Viimsiga täna teisejärguline. Räägi parem, millised emotsioonid sind pärast seda tagasitulekut valdavad.
Ikka täiesti kirjeldamatud. Ma arvan, et kui ma seal riietusruumis pikemalt maha istun, siis hakkab see film peas rohkem jooksma. Aga kui ma praegu mõtlen terve eelmise aasta peale, kus sain haiglas pikalt erinevaid tilkasid ja olin väga kaugel jalgpallivormist ... Ja üldse, kas oleksin saanud enam jalgpalli mängida. Mingi hetk olid ju kõik väga masendavad mõtted.

Nüüd olengi jaanuarist saati hakanud vaikselt jõusaalide ja asjadega tulema ja nüüd jõudis kätte see mäng. Vot see on ikkagi väga rõõmus ja see kuidas siin lõpuks Welco kõik pealtvaatajad ja fännid toetasid. Paratamatult võttis see silma märjaks. Mõtlesin küll, et mis siin nutta, aga siin ei olnud pääsu, pisarad voolasid ikka korralikult.

Ja pärast mängu skandeerisid 460 inimest su nime. Tähendusrikas moment, eks?
Igatahes. Tunnen et olen hoitud ja see näitab jällegi seda Welco kogukonda. Mul on nii palju neid emotsioone, et ma üldse olen siin tagasi. Mul on väga-väga hea meel. Ja kõik need pealtvaatajad ... Täna oli nii palju positiivsust.

Ma ütlesin varasemalt ka, kui see haigus tuli, siis oli mul kaks mõtet: kas vaatan tulevikus tagasi ja ütlen, et tuli paha haigus ja ma ei mängi enam jalgpalli sellepärast või ületan haiguse, viin ennast vormi ja tulen platsile tagasi. See teine lugu on palju ilusam, millele tulevikus tagasi vaadata. Ja me tegime selle nüüd ära.

Kas sa tundsid riietusruumis mingisugust erilisemat õhkkonda ka, sest sa olid seal mängusärk seljas kohal?
Kui tervitasime, siis öeldi ikka, et welcome back (tere tulemast tagasi - tõlk.), aga peamiselt keskendusid kõik ikka mängule. Aga oli väga tore, kuidas vastasmeeskonna treenerid ja mõned mängijad-asjapulgad tulid ka minu juurde ja soovisid siiralt edu. Lõpuks on mingid asjad võib-olla tähtsamad kui sport ja jalgpall. See näitab, kui positiivsed inimesed on mõlemas klubis.

Kuidas sa end hetkel tunned, kuidas su tervis on?
Selles mõttes hea, et mingeid haigusega kaasnevaid komplikatsioone pole. Nüüd on vaja ainult vormi saada. Tegin enne jaanipäeva ühe mängu duubli eest ka, täpsemalt siis ühe poolaja. Seal oli naljakas lugu see, et kuna oli hästi palav ilm, siis esimest korda vaatasin tablool kella, kui mängitud oli 7:46 ja ma olin juba punases. Mõtlesin, et mis siin toimub, ma ei pea kunagi vastu. Võib-olla oli see ilma pärast. (Naerab).

Algus oli ikka väga raske, aga läheb järjest paremaks. Vahepeal tuleb mingi tagasilöök, et kusagilt mujalt annab midagi tunda, aga muutun üha enesekindlamaks ja tunnen, et olen meeskonda järjest rohkem sisse sulandunud. Arvan, et kõik läheb positiivses võtmes.

Kui palju oli klubi selle haiguse ajal sulle toeks?
Kohe algusest peale. Mäletan, et mind käisid toonane peatreener Jaanus Reitel ja tegevjuht Edgar Leht regulaarselt vaatamas, olid ka mõned mängijad, näiteks Taijo Teniste ja Ander Vool. Mulle oldi toeks, vahepeal toodi mulle head ja paremat ning hoiti meeles. Olen neile tänulik.

Lisaks ütles Welco peasponsor mulle, et kui mul on vaja lisaravi ja kallist ravi välismaalt, siis ei tasu muretseda, see hangitakse mulle. Sel hetkel oli tunne, et mind hoitakse ja klubi oli suuresti toeks.

Kui raske oli Welco mänge kõrvalt vaadata, kui suureks see isu ühel hetkel tekkis?
Alguses oli mul hoopis negatiivne tunne. Mul oli selline trots ja pigem selline paha meel enda üle, et ma ei saa mängida. Ma isegi ei tahtnud mänge vaadata. Mul oli halb tunne, kuna ei saanud ise mängida, kuigi oleksin tahtnud väljakul olla, aga mul polnud võimalustki.

Teine asi, mis ma olen ka välja öelnud, et ma ei tahtnud tollase kaptenina tulla meeskonna ette nii-öelda nõrgana, kahvatuna. Hoidsin mingi hetk eemale, ma ei käinud ka tribüünidel, kui sain päevaravi. Aga mingi hetk sain sellest üle ja hakkasin kohal käima. Kõik olid lõpuks hoolivad.

Emotsioone on ikka palju. Kõik see on ikka väga hea tunne, sest pole ammu publiku ees mänginud. Täna panin vist iga palli ühe puutega puhtaks, aga lõpuks oli see, et saaks kasvõi viigi kätte. Me küll läksime kahe väravaga juhtima, aga päeva lõpuks on viik meile okei.

Hetkel liigub Welco üha enam Premium liiga suunas. Kas järgmisel aastal saame sind seal ka näha?
Tahan igal juhul Welcos jätkata, aga praegu mingeid kõrgliigamõtteid ei taha-julge veel mõelda. Tegelikult on ju alles pool hooaega mängitud. Võtamegi mäng mängult korraga, aga muidugi on eesmärk selge, et soovime kõrgliigasse tõusta.

Soovid sa veel midagi lisada?
Tahaksingi tänada kõiki. Kuidas mind mängu sisenedes tervitati ja kuidas pärast mängu kõik plaksutasid ja mu nime skandeerisid ... See tekitas külmavärinaid ja võttis pisara silma. Oli väga palju positiivsust, mille üle olen väga õnnelik.

***

Tauno Tekko
Sünniaeg: 14. detsember 1994 (31-aastane)
Klubikarjäär: Pärnu Linnameeskond, Pärnu Vaprus, Tartu Tammeka, Tartu Welco
Koondisekarjäär: U23 (2/0), U21 (15/0), U19 (8/3), U18 (2/0), U17 (1/0)
Saavutused: Esiliiga B võitja (2023)