Et Zagrebi Dinamo oli Euroopa liiga play-off'is FC Flora vastu 83. minutil sellises paanikas, et lõi enda karistusalas vaba olles palli igaks juhuks nurgalöögiks, oli üks komplimente, mille Eesti meister vapra esitusega välja teenis. 1:3 kaotus lõpetas unistuse alagrupiturniirist, aga numbrite taga peitus mehist kiitust vääriv esitus!

Kõigi kihlveoportaalide poolt ühemeelselt ja pika puuga Euroopa liiga play-off'i 21 kohtumise seas kõige ühepoolsemaks hinnatud kohtumine polnud seda kaugeltki. See oli lahing, kus autsaider andis väärika, vapra ja targa lahingu, mis pani favoriidi püksid püüli sõeluma. Esimene poolaeg, tõsi küll, seda ei ennustanud.

Dinamo tekitas Flora karistusalas teravuse kohe esimesel minutil, aga Horvaatia klubi pealelöök suudeti blokeerida. Oht, et avaminut annab kammertooni tervele ülejäänud kohtumisele, siiski ei täitunud. 90 minutit kaitses istumist suutis Flora vältida, jalgpalli mängisid täna mõlemad meeskonnad. Dinamo tegi seda lihtsalt selgelt paremini.

• Jürgen Henn: alagrupist ei jäänud palju puudu, see pakub rahulolu

Võõrustajad asusid juhtima 11. minutil, kui Lovro Majer tekitas endale parema nurgalipu juures piisavalt ruumi, et anda värava ette tippkvaliteediga tsenderdus. Floral oli küll karistusala epitsentris neli-kolm ülekaal, aga Mislav Oršici tark liikumine tekitas kõige ohtlikumasse tsooni avause, kuhu sööstnud Mario Gavranovic kõmmutas peaga 1:0. Kolme Dinamo mehe väga kvaliteetne tegutsemine andis kokku suurepärase värava.

21.-25. minutini püsis initsiatiiv Flora käes ja Vlasi Sinjavski lõi korra ka ohtlikult peale, aga siis nõelas Dinamo taas. 26. minutil ajastasid Bruno Petkovic ja Gavranovic hiilgavalt vastavalt sööstu ja spurdi, millega välditi suluseisu. Gavranovic ja Arijen Ademi jäid kahekesi üksi Matvei Igoneni vastu ja sündis 2:0, mis oli tablool ka vaheajale minnes.

Pausilt naastes oli Flora kui ümbersündinud. Mäng võeti enda kontrolli alla ja Dinamo suutis vahemikus 46.-60. minut vaid korra palliga vastase poolele jõuda (see rünnak lõpetati löögiga posti). Flora ründas kaunilt ja mitmekesiselt. Sihile jõuti 65. minutil, kui Vlasi Sinjavski konksutas ära kaks Dinamo kaitsjat ja lõi esimesse alumisse nurka 2:1!

Dinamo tegi seepeale kaks pigem kaitsvat vahetust, tuues platsile poolkaitsjad Luka Ivanušeci ja Amer Gojaki, millega suutis mängu nii palju stabiliseerida, et Flora pealelöökide laviin saadi pidama. 86. minutil, kui Flora selgelt rohkem riskis, tekkis Dinamol soodne rünnak, millega Petrokic ja Ademi meisterlikul 3:1 väravaks lahendasid.

Flora pingutas lõpuni ning sundis Dinamo väravavahi Dominik Livakovici allesjäänud minutite jooksul kolmel korral tõsisele tõrjetööle (korra lõi peaga vahetusest sekkunud Mark Anders Lepik, kahel puhul kaugelt Konstantin Vassiljev), aga väravaid enam ei nähtud. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Flora eurohooaja parim esitus. Pika puuga juba enne 2:1 väravat!

Vaatamata kahele järjestikusele Euroopa liiga eelringides saavutatud võidule polnud Flora kriitikast pääsenud – leidus vaatlejaid, kelle silma jaoks polnud esitused piisavalt meisterlikud, veenvad ja küpsed. Võimalik, et pettumust tekitas kontrast mullu Saksamaa Bundesliga meeskonna Frankfurti Eintrachti vastu näidatud südikate partiidega.

Duell eelmisest viiest hooajast kolmel Meistrite liiga alagrupiturniiril osalenud ning aasta eest seal hilisemal veerandfinalistil Atalantal selja tulemusega 4:0 prügiseks teinud Dinamo vastu tõestas, et mullune Flora pole kadunud. Esiründaja Erik Sorga, kapten Gert Kams ja keskväljamees Mihkel Ainsalu on küll vahepeal lahkunud, aga meeskond on suutnud taseme vähemalt säilitada.

Mõttetera "Miks ei tasu laskuda vaidlustesse idioodiga? Ta tirib su enda tasemele ja võidab kogemustega." jalgpallikonteksti asetades on tulemuseks tõdemus, et meeskonna esitust mõjutab oluliselt ka vastase tase. Kehva meeskonna maha murdmine võib kujuneda silmale painavamaks, kui väärikas kaotus tippsatsile. Floraga tegelikult nii läkski.

Isegi enne Sinjavski 2:1 väravat võis öelda, et Flora on teinud senise eurohooaja parima esituse. Mängus, kus vastase tase eelmise kolme (Marijampole Suduva, KR Reykjavik, Floriana) omast meeletult palju kõrgem. Ilmselt aitas Eesti meistrit ka pingete puudumine, ent sel tasemel ei tule ükski mäng kätte niisama, vaid sel tuleb natist kinni võtta ja oma tahtele allutada.

Kahe kindla põhimeheta (ründaja Rauno Sappinen kandis võistluskeeldu, vasakkaitsja Ken Kallaste ei saanud traumast võitu) Flora mängis julgelt, leidis vastase liinide vahel üles tühimikud, toimetas palli sinna ega peljanud ka vastaseid üks-ühele ette võtta. Mängiti mitmekesist, tarka ja sümpaatset jalgpalli.

2. Statistika osutab 15-minutilisele Flora totaalsele vurrile

• Statistika pärast I poolaega: pealelöögid 8:4 (sh raami 3:1, mööda 4:1, blokitud 1:2), nurgalöögid 3:1.
• Statistika 60. minutil: pealelöögid 9:9 (neist raami 3:2, mööda 5:4, blokitud 1:3), nurgalöögid 3:5.
• Statistika 90. minutil: pealelöögid 15:15 (neist raami 5:6, mööda 7:5, blokitud 3:4) nurgalöögid 4:8.

Nagu näha, kuulusid teise poolaja esimesed 15 minutit täielikult Florale. Selles vahemikus tabas Oršic küll posti, aga muidu kulges veerandtund Flora selge ülekaalu tähe all. Esmalt neli järjestikust nurgalööki, Sinjavski pealelöök üle ja Markus Soometsa sooritus, mille püüdis väravavaht.

Seejärel Vassiljevi hiilgav sööt kaitseliini taha Allikule, kes lõi otse õhust, aga kahjuks küljevõrku, Marco Lukka briljantne kannasööt, mis algatas Vladislav Kreida pealelöögiga lõppenud rünnaku ja 60. minut, kui 16 miljoni eest Leipzigile müüdid Joško Gvardiol pidi appi võtma kõik oskused, et ära hoida Alliku üks-üks olukord.

Nagu öeldud, Dinamo ei saanud sel ajal enda poole pealt korralikult väljagi. Flora käivitatud totaalne vurr räsis võõrustajaid sedavõrd, et lõpuks nad ka murdusid. Sinjavski värav polnud juhuslik moment, vaid Flora lakkamatu surve loogiline tulemus. See näitas klassi. Flora klassi.

Dinamo peatreener Zoran Mamic on täna ilmselt rahul ainult tulemusega, mitte aga meeskonna esitusega, sest Eesti on Horvaatiast vaadates jalgpalliriik, kelle meisterklubist tuleks jagu saada hoopis hõlpsamalt. Lakkamatult Euroopasse tippmängijaid läkitava Dinamo standardid on lihtsalt niivõrd kõrged.

Aga kui Dinamo võistkondlik esitus jättis soovida, siis mängijate individuaalne meisterlikkus mitte. See oli vajalikel hetkedel hiilgav. Dinamo kõik kolm väravat sündisid üliladuse koostöö ja individuaalse briljantsuse koosmõjul. Mitu väga head mängijat tegid mõne sekundi jooksul väga mitu asja nii kõrgel tasemel, et Flora mehed jäid pealtvaataja rolli.

Dinamo realiseerimisprotsent oli väga kõrge. Ühtegi supertõrjet Flora väravavahi Matvei Igoneni arvele ei kantud, sest sajaprotsendilised šansid lõid Dinamo mehed väravateks. Horvaatia meistril oli pigem kehv päev, aga nad võitsid ikkagi. See näitas nende kõrget klassi.

Vlasi Sinjavski värav oli meisterlik. Konstantin Vassiljev pommlöögid 90+1. ja 90+6. minutil näitlikustasid, et ka eelmises kahes mängus varju jäänud vanameister tegi täna oma selle eurohooaja parima partii. Markus Soomets ja Vladislav Kreida ei pääsenud eksimustest, aga tegid palju rohkem asju hästi ja õigesti, kui pahasti ja valesti.

Rauno Alliku rabas pooleteist mehe eest, Frank Liivak tegi oma selle hooaja ilmselt parima mängu ja Michael Lilander näitas, et Taijo Teniste koht Eesti nr 1 paremkaitsjana on surve all. Keskkaitsjad Henrik Pürg ja Märten Kuusk ning väravavaht Matvei Igonen moodustasid kindla esitusega hea vundamendi, mida meeskond usaldas ja millele toetus.

Mitmeid häid asju tegi ka Marco Lukka, aga me peame rääkima tema 56. minuti kannasöödust. Veel poolteist kuud tagasi FC Kuressaares mänginud jalgpallur, kes asendas kolmandat kohtumist järjest vigastusega hädas olevat Ken Kallastet, pani keset Maksimiri staadionit kokku hea tehnika ja briljantse idee ning andis kannasöödu, mida ei osanud oodata mitte keegi.

See polnud efektne, vaid eelkõige efektiivne! Tolle hiilgavalt täpse kannasööduga viis Lukka meeskonna rünnakule, leides Dinamo mängijate keskelt üles Soometsa, kes jätkas vasakule äärele Sinjavskile, kes liikus karistusalasse ja mängis siis 25 meetri pealt löögile Kreida, kes lõi kahjuks küll mööda.

Aga Lukka kannasööt jäi eredalt meelde, sest võttis hästi kokku Flora teise poolaja esituse – see oli julge, täpne ja ambitsioonikas.

Flora esiründaja Rauno Sappineni vastuoluline mängukeeld tähendas, et Flora pidi edurivi tavapärasest teistmoodi mehitama. Lahenduseks oli paremäär Alliku tippu ja Liivaku temast vabaks jäänud äärele asetamine.

See lahendus töötas hästi. Endine tipuründaja Alliku on selg vastase värava poole mängus Liivakust selgelt parem ning juba kohtumise esimese 10 minutiga oli selge, et Flora soovib seda Alliku oskust ka kasutada.

1995. aasta 2. septembril ehk 25 aastat tagasi mängisid Zagrebis asuval Maksimiri staadionil Horvaatia ja Eesti koondised. Mäng läks Eesti poolt vaadates käest ära, sest Martin Reimil "jagus ülbust" 17. minutil 1:1 viigivärav lüüa.

Siinkirjutaja seda mängu ei mäleta, aga on edasisest kuulnud kahte värvikat detaili. Esiteks olla Horvaatia toonane liider, presidendiloožis istunud Franjo Tudman näidanud allapoole suunatud pöialt nagu Vana-Rooma keiser, kelle pöidla suund otsustas, kas võitluse kaotanud gladiaator jäi ellu või tapeti. Horvaatia meeskond kuulas käsku ja tagus Eestil puuri täis.

Teiseks olla selle käigus antud endast kõik, et Eesti ikka aru saaks, kuivõrd palju horvaadid neist üle on. Zvonimir Boban olevat võtnud ette ühe Eesti kaitsja (juttude järgi Urmas Kirs või Toomas Kallaste), talle nii puhtalt ära teinud, et too tagumikule lendas, siis seisma jäänud, Eesti kaitsja järele oodanud. Ja siis talle uuesti samamoodi üks-ühele ära teinud.

Kartus, et Florat võib täna Zagrebis oodata sarnane saatus 25 aasta taguse Eesti meeskonnaga, polnud täiesti asjatu, sest meeskondade tasemevahe oli tõesti suur. Ning neid kollapseid on Eesti jalgpall viimastel aastatel rahvusvahelisel areenil kogenud ebameeldivalt sageli.

Kartus osutus asjatuks, sest Flora näitas tugevat selgroogu. Kaks järjestikust õnnestunud eurohooaega lubavad loota, et eurosarja alagrupiturniir on unistus, mis pole enam läbinisti helesinine.

Protokoll:

1. oktoobril kell 20.00 Maksimiri staadionil (Zagreb, Horvaatia)

Zagrebi Dinamo - Tallinna FC Flora 3:1 (2:0)
11. Mario Gavranovic, 26., 87. Arijan Ademi - 65. Vlasi Sinjavski

Hoiatused: 90+3. Marin Leovac
Mänguolud: +21, tuulevaikne pilvitu ilm, muruväljak väga heas olukorras
Pealtvaatajaid: -
Peakohtunik: Ali Palabiyik
Abikohtunikud: Serkan Olguncan, Cem Satman 
Neljas kohtunik: Arda Kardesler (kõik Türgi)

Dinamo: Dominik Livakovic, Petar Stojanovic, Kevin Theophile-Catherine, Joško Gvardiol, Marin Leovac, Kristijan Jakic, Lovro Majer (83. Lirim Kastrati), Arijan Ademi, Marijo Gavranovic (66. Luka Ivanušec), Mislav Oršic (68. Amer Gojak), Bruno Petkovic.
Varus: Danijel Zagorac, Sadegh Moharrami, Komnen Andric, Amer Gojak, Luka Ivanušec, Lirim Kastrati, Josip Šutalo.

Flora: Matvei Igonen, Michael Lilander, Henrik Pürg, Märten Kuusk, Marco Lukka, Vladislav Kreida (88. Markus Poom), Markus Soomets (81. Martin Miller), Konstantin Vassiljev, Rauno Alliku, Vlasi Sinjavski, Frank Liivak (76. Mark Anders Lepik).
Varus: Kristen Lapa, Kristo Hussar, Markkus Seppik, Markus Poom, Martin Miller, Henri Välja, Mark Anders Lepik.