Luup peale | Järjekordne kollektiivne krahh ehk "Kaua võib? Ma ei kannata!" (lisatud pildigaleriid) - Soccernet.ee

Luup peale | Järjekordne kollektiivne krahh ehk "Kaua võib? Ma ei kannata!" (lisatud pildigaleriid)

7. OKTOOBER 2020 22:28

Ott Järvela, A. Le Coq Arena

Eesti koondisel läksid täna lörri väga palju asjad. Foto: Brit Maria Tael

"Kaua võib? Ma ei kannata!" laulis otsatribüün Eesti – Leedu maavõistluse lõpuminutitel Pet Shop Boysi kultuspala "Go West" refrääni viisil, kui tablool oli seis 1:3 ning selja taga – nii täna kui ka pikema aja jooksul – väga palju nõutuks tegevat ebamäärast ja hajameelset jalgpalli.

Vaata Jana Pipra galeriid mängust siit ja Brit Maria Taela galeriid siit.

Eesti alustas hästi ja jõudis 10 minuti jooksul kolme pealelöögini, kusjuures korra oli väravahõng tugev – 8. minutil purjetas Georgi Tunjov läbi vasaku ääre ja andis terava tsenderduse, mis jäi laokile, esimesena oli kohal Pavel Marin, aga Leedu keskkaitsja Edvinas Girdvainis viskus edukalt blokki.

Seejärel läks kõik kapitaalselt lörri. 14. minutil kaotas Pavel Marin palli, mis andis Leedule kontrarünnaku. Arturas Novikovas pääses Matvei Igoneniga silmitsi ja kuigi tal oli kahe pallipõrkega kõvasti õnne, luges lõpuks see, et pall oli väravas. 19. minutil oli viik õhus, kui Mark Anders Lepik mängis palli trahvikasti joonel ette Mihkel Ainsalule, aga tugeva löögi tõrjus Tomas Švedkauskas.

32. minutil lõi Leedu kauni rünnaku tulemusel teise värava. Vasakult äärelt andis hea tsenderduse Justas Lasickas, Donatas Kazlauskase pealelöök läks posti, aga tagasipõrkunud palli juures oli esimesena jaol Gratas Sirgedas, kes toksas meetri pealt 2:0. 43. minutil avanes Leedul soodne võimalus lüüa kolmas, kui Igoneniga pääses silmitsi Lasickas, aga Eesti väravavaht tõrjus.

3:0 tuli oodata teise poolajani, aga ei minutitki kauem. Igonen ebaõnnestus talle tagasi söödetud palli klaarimisel ja Leedu mängis osavalt üks-üks olukorda Novikovase, kes realiseeris külmavereliselt, kui teist poolaega oli mängitud 37 sekundit. Staadionil võtsid maad masendus ja nõutus, sest Eesti (kaitse)mäng oli lubamatult hajameelne. Rahvuskoondises nii ei saa ega tohi.

Peagi alanud vahetusterallist lõikas kasu Eestist, sest 58. minutil võitis äsja sekkunud Siim Luts vasakul äärel palli ja andis terava madala tsenderduse. Tagumisse posti jõudnud Frank Liivaku löök ebaõnnestus, aga jõudis õnneks Pavel Marini jalale, kes lõi Eesti koondise selle aasta esimese värava.

Kaasnesid õhin ja lootus, et äkki on võimalik mäng päästa. 67. minutil oligi Eesti taas väravale lähedal, kui Luts jätkas nurgalöögi peaga värava ette, kust pääses löögile Mattias Käit, aga Švedkauskas tõrjus. Seejärel suutis Leedu mängu maha rahustada, aga Eesti ei suutnud enam midagi ja kaotas jälle. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Eesti vead – haprus, pehmus ja hajameelsus

Hästi alustanud Eesti kinkis lihtsa eksimusega Leedule avavärava ja minetas seejärel kogu enesekindluse ja hoo, mida esimese 10 minuti jooksul oli näidatud. See on ilmselge märk Eesti meeskonna vaimsest haprusest, mille pikk ja nukker seeria on tekitanud. Ning halvad uudised jätkuvad – tänane ebaõnnestunud esitus süvendas neid haavu veelgi.

Kahevõitluste võitmise osakaal polnud liiga suurelt Leedu kasuks, aga duellid jagunevad tavalisteks ja otsustavateks. Nendes viimastes oli Leedu mängijate tahe ja jõud suurem ja Eesti mehed pehmemad. Ning rääkida tuleb ka hajameelsusest, sest maksimaalse tähelepanelikkuse abil võinuks ära hoida kõik kolm Leedu väravat.

Need probleemid – haprus, pehmus ja hajameelsus – on väga tõsised ja ilma neid parandamata ei parane ka tulemused. Aega on väga vähe, pühapäeval ja kolmapäeval ootavad Rahvuste liiga mängud Põhja-Makedoonia ja Armeeniaga, kes on eeldatavasti tehtud kõvamast puust kui Leedu, kellelt täna selgelt lüüa saadi.

2. Miks ei ole algkoosseisus Vladislav Kreidat?

75. minutil tegi Karel Voolaid oma viimase vahetuse, kui Mihkel Ainsalu asemel tuli platsile Vladislav Kreida. Tagantjärele tarkus on, et Kreida võinuks kuuluda Eesti põhikoosseisu ja peaks seal alati olema. See pole igatsus aegade järele, kui keskvälja põhjas patrullis hiilgavalt Aleksandr Dmitrijev, aga kaitsva/lõhkuva poolkaitsjata mängimine on Eestile luksus, mida pole võimalik endale lubada.

Kreida annab meeskonnale selgroogu ja tugevdab struktuuri. Tema kohalolek on vastaste jaoks ebameeldiv ja kaasmängijate jaoks rahustav, sest ta lahendab enda väljakupoole peal ilmnevaid probleeme. Mattias Käit ja Mihkel Ainsalu, kes täna kahekesi keskvälja südames tegutsesid, on veidi teistsuguste instinktidega mängijad.

Kreida on ahne nagu hagijas, teda siiralt häirib, kui vastase mäng sujub ja ta annab endast kõik, et see nii ei oleks. Tema seniste koondisemängude seas pole ainsatki lati alt läbijooksmist, mis viitab, et teda tuleb rohkem usaldada.

3. Eesti sai Leedu käest jälle kotti

Eesti ja Leedu koondiste vahelised eelmised kuus mängu olid kulgenud rütmis, kus võideti kordamööda, kusjuures peale jäi alati kodus mänginud meeskond. Kordamööda rütm täna jätkus, aga kodumeeskonna edujutt katkes. Ent tol ajalool, mis ulatub suisa eelmisesse kümnendisse, on aktuaalse olukorraga vähe pistmist.

Sel sügisel oli see kolmas kord, kui Eesti ja Leedu jalgpall rahvusvahelisel tasemel vastamisi läksid. Esmalt kohtusid Meistrite liiga eelringis FC Flora ja Marijampole Suduva ning penaltiseeria tulemusel jäi peale Leedu klubi. Siis olud Euroopa liigas vastamisi Paide Linnameeskond ja Vilniuse Žalgiris ning taas saatis edu Leedu esindust nagu ka tänases maavõistluses.

Klubikaotuste järel oli asjakohane juhtida tähelepanu tõigale, et kui nii Flora kui ka Paide algkoosseisud koosnesid 100% Eesti jalgpalluritest, siis nii Suduva kui ka Žalgirise põhirivistuses oli vaid kolm oma riigi kodanikku. Loogiliselt võttes võiks ja peaks enda mängijatele panustamine andma eelise koondisetasandil. Paraku täna see nii ei olnud.

Nii Leedu kui ka Eesti põhikoosseisus oli viis koduliigaklubide mängijat. Skoor tablool oli Leedu kasuks 3:1. Ning kui septembris Gruusia ja Armeenia koosseise vaadates tuligi tõdeda, et mängijate koduklubisid ja seal teenitavaid minuteid arvestades olidki Kaukaasia riigid Eestist tugevamad. Leedu puhul see nii ei olnud – meeskondade kollektiivsed teenistuslehed olid samast klassist. Aga võitis Leedu. Ja Eesti kaotas. Jälle.

4. Kas kõik on läbi?

2005. aastal, kui Poola korvpallikoondis Saku Suurhallis Eesti käest 45:74 kolaka sai, pealkirjastas sealne kossuportaal e-basket reportaaži nii, et sellest saadi aru igas maailma otsas: "Blamaž, katastrofa, tragedia!"

Kas Eesti koondise praeguse seeria – 11 mängu võiduta, kusjuures Voolaidi saldo on kaheksa kaotust ja üks 0:0 viik – juures oleks asjakohane poolakatelt matti võtta? Tänase kaotuse järel veel mitte, aga kui kaotused saadakse ka kahes eesootavas Rahvuste liiga mängus, siis küll.

Täna suutis Eesti head jalgpalli mängida 20 minuti jagu. Kohtumise esimesel kümmel minutil ja teisel poolajal pärast löödud väravat umbes teist samapalju veel. Seda on aga kaugelt liiga vähe. Iga värava puhul võib ju otsida konkreetseid süüdlasi, aga kokkuvõttes oli tegu järjekordse kollektiivse krahhiga.

Sellest august ongi võimalik end välja vinnata vaid üheskoos, teineteist väljakul toetades ja teineteisesse uskudes. Ent järjestikuste ebaõnnestumiste pealt on seda kõik neetult keeruline teha.

5. 90ndate vaib tuli Lillekülla

A. Le Coq Arenale kogunes kohtumist vaatama 718 pealtvaatajat, mis oli ootuspärane number, arvestades väga lühikest etteteatamisaega (piletimüük algas alles üleeile) ja muid faktoreid (kehvad tulemused, argipäevaõhtu, koroonaviirus). Vähene publik tekitas tavaliste koondisemängudega võrreldes oluliselt intiimsema õhkkonna, mis meenutas mõneski mõttes 90ndate vaibi.

Kadrioru staadioni abitribüüni puupinke ja nende kohale ulatunud kastanipuid küll näha polnud, aga kõlas laul väikesest notsust ja teda ähvardanud karmist saatusest ning muudki üksikute fännide vaimukused olid kuulda kõigile. Täpselt nagu 90ndatel Kadriorus. Ning, noh, tulemuski oli üpris samasugune nagu 90ndatel tavapärane.

Protokoll:

7. oktoobril kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Eesti - Leedu 1:3 (0:2)
58. Pavel Marin - 14., 46. Arvydas Novikovas, 32. Gratas Sirgedas

Hoiatused: 51. Mark Anders Lepik, 72. Pavel Marin
Mänguolud: +15, pilves tuulevaikne ilm, muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 718
Peakohtunik: Antti Munukka
Abikohtunikud: Mika Lamppu, Riku Vihreävuori (kõik Soome)
Neljas kohtunik: Kristo Tohver

Eesti: Matvei Igonen; Henri Järvelaid (58. Michael Lilander), Märten Kuusk (58. Henrik Pürg), Nikita Baranov, Taijo Teniste; Frank Liivak (65. Edgar Tur), Mihkel Ainsalu (75. Vladislav Kreida), Mattias Käit, Pavel Marin; Georgi Tunjov (58. Siim Luts); Mark Anders Lepik (65. Rauno Sappinen).
Varus: Artur Kotenko, Karl Jakob Hein, Vladislav Kreida, Edgar Tur, Vlasi Sinjavski, Markus Soomets, Michael Lilander, Konstantin Vassiljev, Rauno Sappinen, Henrik Pürg, Siim Luts, Kristjan Pelt.

Leedu: Tomas Švedkauskas, Markus Palionis, Edvinas Girdvainis, Gratas Sirgedas (68. Paulius Golubickas), Egidijus Vaitkunas, Arvydas Novikovas (55. Ovidijus Verbickas), Saulius Mikoliunas (55. Fedor Cernych), Justas Lasickas (68. Markas Beneta), Donatas Kazlauskas (68. Gytis Paulauskas), Domantas Šimkus (88. Martynas Dapkus), Modestas Vorobjovas.
Varus: Emilijus Zubas, Edvinas Gertmonas, Vytas Gašpuitis, Markas Beneta, Karolis Laukžemis, Paulius Golubickas, Daniel Romanovskij, Martynas Dapkus, Ovidijus Verbickas, Fedor Cernych, Gytis Paulauskas.