Kas väravateta viik saab tähendada nauditavat jalgpallimängu? Kindlasti, kui kastme moodustavad parimad koostisosad. Valitsev maailmameister Prantsusmaa ja valitsev Euroopa meister Portugal pakkusid Pariisis peetud Rahvuste liiga alagrupikohtumises just niisuguse 0:0 etenduse.

Selgeid väravavõimalusi avanes kohtumises vähe ning ehkki avapoolajal suruti vastast lühikeste perioodide kaupa kordamööda – 90 minuti kokkuvõttes jaguneski pallivaldamise protsent täpselt pooleks – oli kriipsu võrra ohtlikum Portugal. Samas olid külalised ka varmamad pallikaotuse korral kaitsesse vajuma, et peatada Prantsusmaa ründeliini Kylian Mbappe-Antoine Griezmann-Olivier Giroud.

Pisut enne pooltunni täitumist õnnestus portugallastel Cristiano Ronaldo väravavahiga silmitsi mängida, ent lööki takitas suurepärase jalasirutusega Lucas Hernandez. Poolaja lõpu eel üritas Joao Felix võrku suunata Bruno Fernandese paremalt äärelt antud suurepärast karistuslööki, kuid võttis hoopis palli paremas positsioonis olnud ja pealööki noolinud Ronaldo eest tahtmatult ära.

Portugallaste puuri valvanud Rui Patricio sai esimese tõrje teha alles teise poolaja alguses, kui oma fenomenaalset kiirust ära kasutades kaitsjate vahel läbi lipsanud Mbappe tema valvsust proovis. Tempokas mäng ühe värava alt teise alla jätkus, kuid viimasel kolmandikul jäi mõlemal ründeteravusest puudu – või siis tehti teise nurga alt vaadates kaitses piisavalt head tööd.

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas Prantsusmaa portugallasi oma värava alla suruma, ent külaliste kaitse pidas. Paaril korral kõhkles löögiga Griezmann, otsustades heale positsioonile jõudnuna söödu kasuks. Mitu kauglööki lendas otse Patricio käte vahele, Portugal jõudis taas teravuseni alles üleminutitel – Ronaldo terava löögi, mis võttis Benjamin Pavardi jalast ebamugava rikošeti, tõrjus eesmise posti kõrvalt hiilgavalt Hugo Lloris.

Nii lõppeski kohtumine viigiga, mis oli nende kahe meeskonna 26-mängulise ajaloo jooksul alles teine. Esimene sündis 1928. aastal samuti Parce de Princes’il. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

1. Klubijalgpalli priimuste kokkutulek

Nii Prantsusmaa kui ka Portugali väljaanded tituleerisid mängu enne algust titaanide heitluseks. Ja seda see tõesti ka oli, sest läksid ju lisaks meeskondade tiitlitele vastamisi ka kaks megastaari Mbappe ja Ronaldo. Sarnaseid võrdluspaare võis väljakult leida veelgi, kas või näiteks kahe noore ja andeka keskkaitsja Presnel Kimpembe ja Ruben Diase, endise ja praeguse Atletico liidri Griezmanni ja Felixi või klubikaaslaste Fernandese ja Paul Pogba duelli.

Describe this photo in 2 words 🤩👇#NationsLeague pic.twitter.com/5sK7K11M6X — UEFA Nations League (@EURO2020) October 11, 2020

Mängu alustanud 22 mehest 17 kuuluvad igapäevaselt klubisse, mis mahtus lõppenud hooajal mõnes Euroopa tippliigas esinelikusse. Ainsad erandid on Wolverhamptoni (Inglismaal 7. koht) väravavaht Patricio ja suvel sama klubiga liitunud Nelson Semedo (kes lõpetas eelmise hooaja Barcelona ridades) ning Lloris (Tottenham, Inglismaal 6. koht), William Carvalho (Real Betis, Hispaanias 15. koht) ja vanameister Pepe (Portugali meister Porto). Individuaalse klassi poolest ei ole naljalt võimalik Euroopa koondisemängudes tugevamat väljakutäit mehi kokku saada.

Viigi järel on nii Portugalil kui ka Prantsusmaal nüüd A-divisjoni 3. alagrupis 7 punkti. MM-finalist Horvaatia alistas küll mõned tunnid varem kodus 2:1 Rootsi ja hoiab edasipääsulootust veel elus, kuid tõenäoliselt otsustavad just seekordsed vastased, kes pääseb alagrupi võitjana Rahvuste liiga finaalturniirile. Viik tähendab, et 14. novembril Lissabonis peetava omavahelise kohtumise võitja saab ses duellis tohutu eelise – eeldusel mõistagi, et prantslased ei komista teisipäeval Zagrebis horvaatide otsa ning Rootsi ei suuda emba-kumba üllatada.

Kui 2016. aasta 10. juulil samal staadionil vastamisi oldi, ei suutnud Prantsusmaa ja Portugal samuti 90 minutiga teineteist üle mängida. Nüüd ei olnud võtta lisaaega ega Ederit, kuid teineteise tugevusi hästi tundvad vastased pakkusid taas finaaliväärilise heitluse.

L'intervention décisive dans la surface 👊
🇫🇷0-0🇵🇹#FRAPOR #FiersdetreBleus pic.twitter.com/Xnw3uoCWRR — Equipe de France ⭐⭐ (@equipedefrance) October 11, 2020

Didier Deschamps läks mängule taas vastu keskvälja teemandikujulise asetusega, mis toimis suurepäraselt mõned päevad tagasi 7:1 Ukrainat alistades. Sedapuhku leidis Portugal aga tõhusat vasturohtu, sest tihti väljakul kohti vahetanud Felix, Ronaldo, Fernandes ja Bernardo Silva üritasid nimetatud teemanti rünnata selle kõige haavatavamatelt kohtadelt ehk äärest. Samas muutus Portugali enda esialgne 4-3-3 asetus kaitsefaasis kiirelt 4-4-2 süsteemiks, mis andis muuhulgas võimaluse näha Ronaldotki kohati äärel kõvasti kaitsetööd tegemas.

Mõlema meeskonna indviduaalse geniaalsuse rünnakul nullis efektiivselt meeskondlik kaitsemäng, kuid samas võis ikkagi vaimustuda sellest, kui lihtne tundub jalgpallimäng maailma eliiti kuuluvate meeste esituses. Ühepuutesöötudest ja trikkidest silmapaistvamgi oli see, mil moel mõlema meeskonna kõik mängijad demonstreerisid mängulugemise oskust – võimet sööta sinna, kuhu kaaslane alles liikumist alusas; näpata vahelt sööte, mille adressaat isegi veel täpselt ei taibanud, et pall just talle tuleb; sulgeda käike, mille tegemist vastane jõudis alles planeerima hakata,

Võttes arvesse, et tegu on koondise-, mitte klubimängudega, kus aega koostööd treeningutel ohtrate korduste abil lihvida, oli prantslaste ja portugallaste esitus seda imekspandavam. Väljakul nähtu andis meeldivat tunnistust, et head jalgpalli ei mängi tingimata see, kes kõige kiiremini jookseb, kõige kõrgemale hüppab või kõige kõvemini peale lööb, vaid see, kes oskab kõige targemini mängu lugeda.

3. Täiendavad kanded rekordiraamatusse jäid seekord sündimata

Väravaid võinuks oodata eelkõige Ronaldolt, kes viis septembris oma koondisetabamuste saldo teise saja sisse. Ent 41 erineva riigi koondise vastu skoorinud portugallane jäi prantslaste vastu taas kuivale – viiel korral on ta saanud väravategu nende vastu proovida, õnne pole veel olnud kordagi.

Samuti ei kasvatanud väravatearvet Olivier Giroud, kes kerkis kolmapäeval Ukrainat tümitades Thierry Henry kannule koondise kõigi aegade teiseks väravakütiks. Mingil määral pärssis tema tegutsemist ehk kohe avaminutitel Portugali keskkaitsjalt Diaselt saadud obadus, ent teisalt ei õnnestunud kaaslastel teda ka söötudega leida.

Üht-teist siiski sündis: Fernando Santos on nüüd Portugali läbi aegade staažikaim peatreener, olles koondist juhendanud 75 mängus. Võidetud on neist 46 ja kaotatud vaid 11. Ja Rahvuste liigas püsib esimese tiitli taskusse pannud Portugal endiselt löömatuna. Kas jälle lõpuni välja?