Paide tegi seda jälle! Tänu Henri Anieri väravale tullakse kaugelt maalt tagasi hinnalise võidu ja edasipääsuga, mis kergitab Linnameeskonna vähemalt ühes plaanis Eesti edukaimaks euroklubiks.

Zira ehmatas Paidet kiiresti juba Pärnus ja kordas nüüd sama, paraku veel edukamalt. Kui avamängus käis pall esimesel minutil postis, siis nüüd oli vaid neli minutit mängitud, kui Paide kaitsjad ei olnud ühel lainel ning Eren Aydin pääses karistusalast täiesti segamatult peaga lööma. Ebrima Jarju küll tõrjus, ent teise pallini jõudis esimesena Aydin ise ja saatis selle võrku – 1:0.

Võõrustajate surve all istunud Paide võis 25. minutil õnne tänada, kui Aydini terav löök oli teel ristnurka, aga tabas posti ja tuli sealt väravajoonega paralleelselt tagasi väljakule. Mitmel korral pidi Paide päästjaks kehastuma Jarju ning avapoolaja viimase puutega suunas keskkaitsja Ange Mutsinzi nurgalöögist tulnud palli peaga napilt postist mööda.

Paide enda avapoolaja ainsaks pealelöögiks jäi Victor Hugo 12. minuti katse pärast karistuslööki lahtist palli raamide vahele suunata. Keskkaitsja löök lendas paraku kõrgele taevasse. Ka teise poolaja alguses ei muutunud mängupilt kuigivõrd – Zira surus, Paide püsis kaitses ja Jarju hiilgas tõrjetega.

Muutus hakkas mängu tekkima tunni täitumisel. Esmalt pääses äärelt jooksu Modou Sohna ja kolistas terava löögiga ise vastaste väravaraame. Siis saabus 72. minutil murrang. Veidi varem pingilt üheskoos sekkunud Henrik Ojamaa ja Henri Anier mängisid hästi kokku, neli kaitsjat enda peale meelitanud Ojamaa söötis karistusalasse ning Anier lajatas – 1:1!

Kahe mängu kokkuvõttes Paidele sellest piisas ja ehkki Zira surus allesjäänud minutite jooksul armutult, peeti kaitses vastu. Lõpuvile kuulutas pääsu kolmandasse eelringi, kus ootab 32-kordne Austria meister Viini Rapid.

Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

Nädala eest Pärnus – Zira haarab avapoolajal ohjad enda kätte, ründab ohtlikult, raiskab võimalusi. Paide on esialgu rünnakul üsna saamatu, kuid elab teisel poolajal mängurütmi tasapisi sisse, toob vahetustega selge murragu ja võtab lõpuks oma. Detailid erinesid, näiteks sai Zira sedapuhku kiire avavärava kätte ning viigistamise järel vajus Paide jälle oma värava ette, suutmata rünnakul teravust hoida, kuid suures plaanis kulgesid kaks kohtumist ühtmoodi.

Seetõttu võib teist nädalat järjest tõdeda, et Tarmo Kink mängis peatreeneritoolil Zira juhendaja Rashad Sadõgovi üle. Paide vahetused muutsid ka seekord mängu, sellal kui Zira pingilt tõusnud mehed ei suutnud täita peamist ülesannet ehk lüüa väravat, mis viinuks duelli lisaajale.

Paide demonstreeris – taas teist nädalat järjest! –, et edu pant on jätkuvalt kaitsetöö. Tõsi, eriti esimese pooltunni jooksul tehti seda väga rabedalt, kuid vähemalt võitluslikult. Zira avavärav sündis jämedast kaitseveast, kui kaotati kooskõla. Teised kaitsjad liikusid kõrgemale, Nikita Baranov läks samas ühe vastasega kaasa ning see jättis väravalööjale Eren Aydinile juba vabad käed.

• Kink magusast võidust: ropp töö, aga see ongi meeskonna tunnus

Ka teisel poolajal patustati oma värava lähistel söötudega olukordades, kus võõrustajate pressing ei olnudki ülemäära ähvardav. Paanikaks on seda vale nimetada, ent kiirustamist esines ülemäära palju. Siiski anti vastasele kannatamise ja kannatlikkuse õppetund selleski plaanis, et Zira väsis lõpuks iseenda intensiivsusest. Paidel oli julgust oodata ja nõelata siis, kui aserite jaks rauges.

Esimesel poolajal ei õnnestunud Paidel kuidagi üksi eesliinis rüganud Abdourahman Badamosit leida, et suurekasvuline ründaja saaks palle omaks võtta, katta ja kaaslastele jagada. Ka ääred ehk Siim ja Daniel Luts suutsid sähvatada vaid ajuti, sest pidid mõlemad kõvasti abistavat kaitsetööd tegema.

Viimaseks pooltunniks pingilt tõusnud Henri Anier ja Henrik Ojamaa näitasid seevastu, et ründama ei pea tingimata palju, aga rünnata tuleb targalt. Nagu ka peatreener Kink mängujärgses intervjuus tõdes, oskasid kogenud ja teineteist hästi tundvad mehed rapsimise asemel survestada vastaseid nii, et nende tegutsemine võimalikult ebamugavaks muuta. Õhust haaratud teineteisemõistmine lõppes viimaks ka väravaga.

• Anier võiduväravast: see side Henrikuga läheb meil eelmisesse sajandisse, Mustamäe kooliväljakutele

Anieri platsiletulekuga lisandunud mängijatarkust ilmestas veel paremini väravale eelnenud olukord. Keskringis palli saanud ründaja saatis pöördelt söödu paremale äärele otsekui täiesti arusaamatusse tsooni – ent kaitsjate varjust sööstis sinna Sohna ning väravavahi jaoks oli väljapoole keerava vindiga pall täpselt selline, mille peale tal oli võimatu joosta. Tabamust sellest olukorrast küll ei tulnud, aga sümboolselt näitas Anieri sööt ära, milleks Ziral tuleb valmis olla. Vaid mõni minut hiljem sündis ka 1:1 tabamus.

Vastu väravavahti, pallist mööda, värava eest taevassse ... Zira meeste eksimustest saaks koostada omaette videokokkuvõtte, kusjuures häid võimalusi oli raisatud ka avamängus. Aga see pole mõistagi Paide mure.

Samas tuleb tõdeda, et õnnegi oli omajagu, eriti kahes olukorras. Avapoolaja keskel nägi Aydin vaba ristnurka ja andis tuld – pall raksatas paremasse posti, võttis sealt suuna täpselt värava eest läbi, ent kodumeeskonna ahastuseks mitte võrku. Vint oli seejuures niisugune, mis viis palli lõpuks küll üle otsajoone, ent alles teisel pool teist väravaposti. Mõni sentimeeter või isegi millimeeter siia-sinna ning Paide seis muutunuks kõigest 25 minutiga juba väga keeruliseks.

Teine Paide jaoks õnnelik olukord tekitab aga ilmselt aserites veel pikalt tuska ja tuleb tõdeda, et põhjusega. Käisid päris viimased minutid, kui Jarju hindas nurgalöögi lennukaart valesti, keskkaitsja Ruan üritas palli tagasi värava ette suunata, aga see tabas õhku hüpanud Baranovi kätt. Kas käsi oli kehast eemal? Jah. Kas tegu oli sajaprotsendilise penaltiga? Raske öelda, sest see otsus sisaldab omajagu kohtunike subjektiivset tõlgendust.

Fakt on see, et pall käis vastu Paide kaitsja kätt, põrkas sealt posti ning seejärel löödi värava eest minema. Võimalik, et kohtunikud polnud käepuutes lõpuni kindlad ja lasid seetõttu mängul jätkuda. Ent karta võib sedagi, et kui Konverentsiliiga eelringides oleks kasutusel VAR, saanuks videokordusi uurides Baranovile käega mängu ja Zirale penalti väga hõlpsalt välja mõõta. Seega – vedas!

Paide on nüüd läinud eurosarjas Kaukaasia meeskondadega vastamisi kolm korda ja alati neist paaridest edasi murdnud, olemata seejuures kordagi soosik. Mõne aasta tagune edu grusiinide Dinamo ja armeenlaste Ararati vastu sai kolmanda peatüki Aserbaidžaanis, kusjuures eelarvelt oli Zira ilmselt kolmest vastasest tugevaim.

Lisaks alistati klubi ajaloos juba kolmandat korda eurohooaja käigus kaks vastast – 2022. aastal Dinamo ja Ararat, 2024. aastal Bala Town ja Stjarnan ning nüüd Hegelmann ja Zira. Sarnast saavutust pole seejuures ette näidata ei Floral, Kaljul ega Levadial.

Näiteks Levadia on samal eurosuvel kaks vastast alistanud vaid korra, kui 2006. aastal oldi paremad nii Hakast kui ka Twentest. Kalju sai samaga hakkama 2016. aastal, mil seljatati järjest nii Trakai kui ka Maccabi Haifa, kuid üllataval kombel pole kummalgi meeskonnal selliseid hooaegu rohkem ette näidata.

Aastaid eurosarjades mõõnanud Flora on suutnud sama hooaja jooksul kahest eurovastasest parem olla kaks korda. Esmalt saadi 2020. aastal ühtejutti jagu nii KR-ist kui ka Florianast, ehkki ääremärkusena tasub mainida, et mõlemal korral selgus edasipääseja ühe mängu tulemusena. Järgmisel, alagrupiturniirile jõudmisega lõppenud 2021. aastal alistati lõpuks samuti kaks vastast, kuid mitte järjest. Esmalt võideti küll Hiberniansi, aga kaotati siis nii Legiale kui ka Omoniale, enne kui kindlustati Shamrock Roversi seljatamisega põhiturniiri pääse.

6. Mängu parim – Ebrima Jarju

Väljalöögid jätsid soovida, kohati eksis väravavaht ka väljatulekutel ohtlikult, ent hoidis väärt tõrjetega Paidet mängus avapoolaja kõige tähtsamatel hetkedel, kus meeskond võinuks Zira surve all murduda.