Paide Linnameeskonna eurosarjas kolmandasse ringi tüürinud peatreener Tarmo Kink lausus pärast Ziraga tehtud 1:1 viiki ja kahe mängu kokkuvõttes 2:1 pealejäämist Eesti ajakirjanikele, et jääb kõige enam rahule mängijate võitlustahtega.

Avaküsimusele, kas peatreeneri pulss on sellise mängu järel kõrge või madal, muigas Kink vastuseks: "Oota, ma vaatan! Täitsa rahulik - 77!"

Ta nõustus, et Paidel oli omajagu sportlikku õnne, aga kiitis meeskonda kaitses rassimise eest. "Fantastiline meeskond, müts maha. See pingutus ja see töö oli ropp! Aga see ongi meeskonna tunnus. Õnne oli muidugi, ega me silmad kinni seda mängu ei vaadanud. Aga sellist õnne peab väiksematel meeskondadel olema ja õnne teenisime täna välja," lausus ta.

Miks Paide avapoolajal nii sügavale kaitsesse vajus? "Teadsime, mis plaan oli, aga oleksime pidanud veel julgemad olema. Ründajad pidid nii pikki vahemaid läbima ja see oli ropp töö, mida nad pidid tegema. Võib-olla pidanuks kaitsjad ja julgemalt üles astuma, aga võõras koht ja vastasel individuaalselt head mängijad. Meestel oli avapoolajal väga raske, olud olid ka keerulised. Mul võis kõrvalt olla hea vaadata, et fantastiline - ainult 26 kraadi ja tuul ka puhub, aga ma ju tean, et väljakul on see kõik palju raskem," sõnas Kink.

Vastaste kiire avavärav teda endast välja ei viinud. "Kusjuures ma olin väga rahulik! Oleks ma ise närvis, ei tea, kuidas see oleks meeskonnale mõjunud? Tuli siis tuli, mäng läheb edasi, õnneks järgnes ka periood, kus olime veidi ise palliga. Võid ka 0:2 taha jääda, ei pea ju mängu ära lõpetama! Räägin meestele lihtsat juttu: tahan, et nad annaksid enda parima. Kindlasti on juurde panna, saab veel julgemalt palliga mängida. Aga see tuleb ajapikku, mida rohkem eurokogemust meile tekib."

Kink tegi muudatusi suuresti sama rütmi järgi nagu Pärnus toimunud avamängus, vahetused olid lihtsalt natuke varasemad. "Korra mõtlesime, et muudame pressingut, aga ei hakanud. Tuli lihtsalt kuskil kannatada ja vastane ka väsis. Vahetusest tulnud vanemad mehed muutsid pressingu targemaks," viitas ta Henri Anierile ja Henrik Ojamaale, kelle koostööst sündis Paide viigivärav. "Alati ei pea lendama, vaid tuleb ka vastast suunata ja oodata. Michael Lilander ja Edgar Tur said tulla ka julgemalt äärtelt kaasa, kuigi vahepeal langesime lausa viiesesse liini. Aga mäng sunnib. Kui nüüd saaks palliga kvaliteeti juurde panna, oleks hästi," rääkis Kink.

Millest see tuleb, et Paide on eurosarjas otsekui tugevam võistkond kui koduliigas? "Nõus, et meeskond kasvab kuidagi ühtsemaks, pingutusaste oleks nagu kõrgem. Ju on fookus ja mänguärevus teistmoodi, suvel hakkame kuidagi paremini mängima ka. Aga sellist sisu tuleks hoida kogu aeg - et vastasel oleks faking raske vastasel sinu vastu!" nentis Kink. "Eks mul ideid on, kuidas seda hoida, aga see nõuab aega ja tööd. Kas töötab või ei, on ette raske öelda. Aga üritame hoida asju nii, et see töötaks kauem või hakkaks varem tööle."