Luup peale | Paide eriti kange eripruul niitis Levadia jalust nagu olnuks tegu koolipoistega (0)
Premium liiga tabeliliidrite kohtumise stsenaarium kujunes ülimalt ootamatuks, sest Paide Linnameeskond rebis nutika mänguplaani toel FCI Levadia kiirelt ja konkreetselt pisikesteks tükkideks. Tulemuseks purustav 4:0 võit ning Paide on Premium liiga uus liider!
Levadia teenis küll juba 1. minutil nurgalöögi ning 4. minutil sokutas Zakaria Beglarišvili karistusalasse põneva söödu Bogdan Vaštšukile, aga kummalgi puhul asise pealelöögini ei jõutud. Paide esimene korralik rünnak lõppes aga väravaga. Hindrek Ojamaa mängis enda karistusalast pika söödu vasakusse kanalisse sööstnud Henri Anierile.
Volodõmõr Bajenko kiirus jäi Anieri vastu väga kesiseks, ukrainlasest jäänud tühimikku saabus lappima Maksim Podholjuzin, kellest Anier aga trahvikasti jõudnuna mööda konksutas ja siis palli parema jalaga üle Karl Andre Vallneri võrku saatis. Levadia oli napilt jõudnud kaotusseisu teadvustada, kui seis oli juba 2:0, kui Andre Frolov mängis vasakult äärelt pika tsenderduse karistusalasse, kus Anier selle ühe puutega väravasse saatis. Hiilgav meisterlikkus, briljantne värav!
25. minutil pääses Beglarišvili karistusalast löögile, ent udjas üle. Kaitset Levadia aga korda ei saanudki, sest 30. minutil patustasid järjestikuste pallikaotustega Brent Lepistu ja Milijan Ilic, mille tulemusel pääses Kevin Kauber trahvikasti ja leidis madala otsajoone lähedalt antud sööduga penaltipunktil oodanud Frolovi, kes lõi 3:0.
Ning 40. minutil – Paide lõi väravaid täpselt 10-minutiliste intervallidega – lõi Frolov 4:0, kui Karl Mööl mitme Levadia mehe vahel palli endale võitis, Froloviga seina mängis, ise trahvikasti triblas ja peale lõi. Pall põrkas posti ja sealt otse ette Frolovile, kes lõi paarilt meetrilt Paide neljanda.
45. minutil avanes Levadial soodne võimalus üks tagasi lüüa, kui teeniti karistuslöök trahvikasti joonelt. Bajenko pommitas müüri alt, aga 10 minutit varem Starhinja Krstevski tugeva lähilöögi püüdnud Mihkel Aksalu oli kindel ka nüüd. Pall jäi tema sülle ja vaheajale mindi seisul 4:0.
Sealt naastes tegi Levadia kaks vahetust, võttes pingile Lepistu ja vasakääre Karl Rudolf Õiguse. Asjad ei läinud aga paremaks, vaid halvemaks, sest 55. minutil peatas Podholjuzin käega läbisöödu Anierile ja teenis punase kaardi. Levadia oli nüüd lisaks neljaväravalisele kaotusseisule ka arvulises vähemuses.
Podholjuzini punasele kaardile järgnenud mäng oli see, mida NBA-s nimetatakse prügiminutiteks ehk kohustuslikuks osaks, kust puudub sportlik pinge, sest kõik saavad aru, et kõik on tehtud. Korvpallis pannakse prügiminutiteks platsile vahetusmehed, jalgpallis tõmmatakse tempo alla.
Mihkel Aksalu pidi 61. minutil end lõpuni välja sirutama, et tõrjuda alumisest nurgast vahetusmehe Robert Kirsi pealelöök ja lubavaid episoode oli järgnenud poole tunni jooksul väljaku mõlemas otsas, aga mängijate mõte polnud enam 100% mängu juures ja viimistlemine jättis soovida. Soccernet.ee tähelepanekud:
2020. aastal võitis Paide klubi ajaloo esimese medali – hõbeda – tänu Andre Frolovi ja Sergei Mošnikovi oskusi parimal moel esile tõstnud mänguplaanile 4-1-4-1, kus need kaks meest tegutsesid ühe kontrolliva poolkaitsja ees mängujuhtidena. Nuppe selle duo ees, kõrval ja taga tõsteti ringi, aga Frolov ja Mošnikov olid Paide nurgakivid.
Samas hakkasid juba eelmise hooaja lõpus ilmnema märgid, et vastased on selle plaani vastu leidnud lahendused. Flora mängis ju Paide ikka ja jälle üle, viimases mängus piinliku 7:1 skooriga. Ka tänavu näitas Paide tavaline plaan teatud tõrkumise märke ning peatreener Vjatšeslav Zahovaiko otsis lahendusi.
Kaks nädalat tagasi Tallinna Legioni vastu oli Paide küll avapoolaja järel 1:0 ees, aga Mošnikov võeti vaheajal mängust välja. Nädala eest Kuressaare vastu (1:0 võit, mis pakkus rahulolu ainult kolme punkti poolest, muudes aspektidest mitte) ei mahtunud põhikoosseisu meeskonna kapten Frolov, kes sekkus alles 83. minutil vahetusest.
Täna Levadia vastu ei piirdunud Zahovaiko enam isikkoosseisu muudatustega, vaid tegi plaani kapitaalselt ringi. Mošnikov jäeti pingile ning Frolov mängis vasakul äärel. Aga peamine muudatus seisnes asetuses, milleks oli 4-2-3-1, kus Karl Mööli kõrval teiseks kontrollivaks poolkaitsjaks Sander Sinilaid. Ainsaks ründavaks poolkaitsjaks teist matši järjest algrivistusse nimetatud 18-aastane Kevor Palumets.
Eks osaliselt mängisid selle skeemi ja lahenduse Zahovaikole kätte ka Paide koosseisuprobleemid. Ääremängijad Deabeas, Siim Luts ja Edgar Tur on kõik vigastatud ning kuna kaks viimast on KTM-id, siis valitseb kitsikus ka selles nüansis. Ning arvestades Levadia pallivaldamisele rõhuvat mängustiili, mida nad nädala eest Kalju vastu edukalt viljelesid, oli teise kontrolliva poolkaitsja koosseisu lisamine loogiline.
Ent kindlasti ei loobunud Zahovaiko talle treenerikarjääri suurima triumfi – seda mullune hõbe kahtlemata on – toonud skeemist kerge südamega. Tõestatult edu toonud mudeli hülgamine on pallimängudes treenerite jaoks alati keeruline. Sageli osutub just suutmatus seda teha jalgpallitreenerite Kalevipoja mõõgaks.
Lisaks asetusele muutis Paide ka oma hoiakut. Pallivaldavale jalgpallile rõhunud meeskond moondus täna klassikaliseks kontrarünnakusatsiks. Sama kavaga lootis nädala eest Levadiat nõelata ka Nõmme Kalju, aga kui neil edurivis kvaliteeti napib, siis Paidel on seal Eesti koondislane Henri Anier, kes sobis täna sellesse rolli hiilgavalt. Tema kiirus, jõud, osavus ja tarkus olid Levadia keskkaitsepaarile Volodõmõr Bajenko – Maksim Podholjuzin igatpidi liiast.
Kaitsjate häda Anieriga kandus üle keskväljale ja edurivisse. Ebakindlus võttis Levadia leeris maad igal pool ning õnnestumisi jäi üha vähesemaks. Paide poolt Levadia jaoks valmistatud taktikaline erilahendus toimis hiilgavalt – esimese poolajaga oli vastane lõksu püütud ja maha löödud. Mäng oli tehtud ja teine poolaeg kõigest vormistamine.
2. Miks polnud Levadial liidreid ei platsil ega treeneripingil?
Et pallivaldamisele rõhuv taktika võib uppi lennata ja kaasa tuua kaotuse, pole üllatav. Säärane oht on olemas iga taktika puhul, sest jalgpallis pole veel leiutatud plaani, millele puuduks vastumürk. Kõik märgid viitavad, et säärase plaani leiutamine pole võimalik, mille üle tuleb olla lõpmata tänulik, sest ideaali puudumine ongi jalgpalli võluvana hoidev perpetum mobile.
Aga see viis, kuidas Levadia täna puruks kisti, on alarmeeriv. Paide eripruul niitis Levadia jalust, nagu oleks tegu olnud salaja vanaisa koduõlut mekkinud koolipoistega. Seda poleks tohtinud juhtuda. Miks polnud ei kaitses, keskväljal ega edurivis liidreid, kes 0:2 järel suutnuks ohjad haarata, rivid korrastada ja tüürida meeskonna vaheajani seisus, kus kõik polnud veel kadunud?
Miks ei suutnud kuueliikmeline Levadia treenerite-brigaad nende silme all rullunud kaose peatamiseks midagi ette võtta? Otsides inspiratsiooni viimaste nädalate Euroopa tippjalgpallist, siis vahetus keset esimest poolaega pole asi, mida tuleks häbeneda. Aga Levadia jätkas esimesel poolajal ka 0:2 ja 0:3 kaotusseisus tuima järjekindlusega sama reha otsa astumist. See ongi häire põhjuseks.
Levadia on komplekteerinud end väga selge eesmärgiga anda Florale meistritiitli nimel viimaste aastate parim lahing. Nad on seda ka julgelt välja öelnud. Aga tänane esitus nende sõnade vääriline polnud. Vigade paranduseks palju aega ei ole, sest kui nädala keskel mängitakse Narva Transiga, siis järgmisel pühapäeval Floraga.
Avaringi kaotused Paidele ja Florale asetaksid Levadia kohale kiiresti suured küsimärgid. Ning vaadates seda, kuidas Levadia oli täna hädas Paide kiirrünnakutega, siis tuletagem meelde, et Flora edurivi moodustavad Eesti koondislased Henrik Ojamaa, Rauno Sappinen ja Sergei Zenjov. Selles trios on nii kiirust kui ka kogemust.
Maailma jalgpallisõpru on viimased 15 aastat kahte leeri jaganud küsimus, kas parem on Cristiano Ronaldo või Lionel Messi. Vaidlused sel teemal on olnud kohati niivõrd põhjalikud ja kirglikud, et terve mõistuse piir ületati ja jäeti silmapiiri taha. Kui on soov avada analoogne debatt Eesti jalgpallis, võib hakata võrdlema Rauno Sappineni ja Henri Anieri.
Valitseva Eesti meistri FC Flora ründaja Sappinen võitis eelmisel hooajal kõik individuaalsed auhinnad, mis võimalik (Eesti aasta jalgpallur, Premium liiga parim mängija, parim väravakütt ja fännide lemmik, samuti Hõbepall), kusjuures lisaks kodusele kõrgliigale tegi ta edukalt skoori ka koondises ja eurosarjas.
Aniergi näitas sügisel Premium liigas väga head minekut, kuid vigastuste tõttu jäid minutid napiks (väravaid tuli endiselt palju!). Märtsi algusest on ta hoog olnud aga pidurdamatu. Just tema väravad tõid Paidele minimaalsed, ent kohustuslikud võidud Viljandi Tuleviku ja FC Kuressaare üle ja nüüd otsustas suuresti just tema klass ära duellid tabeliliidri Levadiaga. Lisaks kolm väravat koondises.
Nii Sappinen kui ka Anier on praegu väga heas hoos. Nad ei löö väravaid ainult kogemuse ja vaistu pealt, vaid tekitavad neid ise olukordadest, mis esmapilgul väga ohtlikud ei tundugi või kust ründajalt väravat nõuda ei saa. See näitab kvaliteeti.
Kui palju nad teineteisega individuaalset konkurentsi tunnetavad, teavad täpselt ainult mehed ise, aga ründajad on alati keskmisest jalgpallurist isekamad ja egoistlikumad, sest muidu selles ametis edukas ei ole. Ning väravaküttide edetabeli tipus paiknemine on üldiselt asi, mis ründajatele meeldib. Hetkel asub seal kuue tabamusega Anier, temast kolm mängu vähem pidanud Sappinen on nelja värava peal. Oodata on põnevat hooaega ka sellest arvestuses.
Pole mingit küsimust ega kaksipidi mõtlemist. Jah, ka Andre Frolov lõi kaks väravat. Jah, Hindrek Ojamaa tegi paremkaitses väga kena partii. Ning Kevor Palumets esines taas südikalt. Aga platsi parim mees oli pika puuga Anier, kelle individuaalne kvaliteet andis Paidele 20. minutiks 2:0 eduseisu. Rõhutagem, et kummaski olukorras ei olnud värav kõige ootuspärasem tulemus, vaid 1:0 kerge üllatus ja 2:0 pöörane tehniline meisterlikkus.
Olgu ära märgitud ka Anieri kasutegur kaitsefaasis. Kui Levadia juba 1. minutil esimese nurgalöögi teenis, oli just Anier see paidekas, kes palli enda trahvikastist klaariks lõi. See on element, millest mitmed ründajad meeskonnale väga kasulikud, aga millele sageli tähelepanu ei pöörata.
Lisaks tegi Anier kohusetundlikult tööd Levadia eelistatuima rünnakujoonise välistamiseks. Nädala eest Kalju vastu lasi Volodõmõr Bajenko ikka ja jälle vasakule äärele väga häid diagonaalpalle, mille vastase kompaktsust lahti harutati.
Täna Bajenkol selleks varianti polnud, sest kui Levadia palli valdas, hoidis Anier tal personaalselt silma peal ja jättis teise keskkaitsja Maksim Podholjuzini täiesti tähelepanuta. Kui Podholjuzinile anti võimalus palliga rünnakule liikuda ja teha kõike muudki, siis Bajenko lülitati Levadia ründemängust välja. Seegi oli üks Zahovaiko eripruuli nüanss, mille viis ellu just Anier.
Protokoll:
18. aprillil kell 15.00 Sportland Arenal
Tallinna FCI Levadia - Paide Linnameeskond 0:4 (0:4)
10., 20. Henri Anier, 30., 40. Andre Frolov
Väravasöödud: 10. Hindrek Ojamaa, 20. Andre Frolov, 30. Kevin Kauber, 40. Karl Mööl
Hoiatused: 43. Volodõmõr Bajenko, 45+1. Brent Lepistu, 49. Igor Žurahhovski - 67. Henri Anier, 90. Sergei Mošnikov
Eemaldamine: 55. Maksim Podholjuzin
Mänguolud: +12, päikesepaisteline tuuline ilm; kunstmuru väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 0, pole lubatud
Peakohtunik: Juri Frischer
Abikohtunikud: Veiko Mõtsnik, Aron Härsing
Neljas kohtunik: Maksim Ramazanov
Levadia: Karl Andre Vallner, Trevor Elhi, Volodõmõr Bajenko, Maksim Podholjuzin, Milijan Ilic, Brent Lepistu (46. Igor Žurahhovski), Zakaria Beglarišvili (56. Anton Tolordava), Bogdan Vaštšuk, Frank Liivak, Strahinja Krstevski, Karl Rudolf Õigus (46. Robert Kirss).
Varus: Artur Kotenko, Anton Tolordava, Mark Oliver Roosnupp, Markus Jürgenson, Robert Kirss, Hannes Anier, Igor Žurahhovski.
Paide: Mihkel Aksalu, Hindrek Ojamaa, Ishaku Konda, Martin Kase, Joseph Saliste (76. Hadji Drame), Karl Mööl, Sander Sinilaid, Kevor Palumets (66. Sergei Mošnikov), Andre Frolov, Kevin Kauber (85. Siim Aer), Henri Anier.
Varus: Mattias Sapp, Joel Kokla, Hadji Drame, Sergei Mošnikov, Sekou Amadou Camara, Siim Aer, Rasmus Kallas.
Tabeliseis:
