Poola eakaaslased tõotasid teisipäeva õhtul Eesti U21 koondise jaoks ligikaudu sama rasket eksamit nagu Belgia Eesti A-koondise jaoks paar-kolm tundi hiljem. Eesti noored tunnistasid lõpuks 0:1 kaotust, kuid läbisid katsumuse väärikalt ja võivad sirge seljaga edasi astuda.

• Vaata Katariina Peetsoni pildigaleriid siit või artikli alt!

Eesti U21 võttis külalisi vastu kompaktses 4-4-2 asetuses, hoides liinide vahed väikestena ning tegutsedes kaitses meeskondlikult ja tähelepanelikult. 3-5-2 asetusega peale tulnud poolakad paistsid esiti täiesti nõutud ja veeretasid palli kaitsekolmiku vahel, leidmata käike ettepoole.

Tasapisi vajus mäng siiski Eesti väravale lähemale ning 20. minutil sai Poola esimest korda tõeliselt ohtlikuks, kui Filip Marchwinski pääses seitsmelt meetrilt peaga löögile ja Kaur Kivila pidi tegema korraliku hüppe, et pall kätte saada. 29. minutil pääses sama mees läbisöödu järel kaitseliini seljataha, aga Tanel Tammik jõudis viimasel hetkel blokki.

Eesti vasturünnakutele lülitumine ei töötanud kuigi hästi, ent mõnel korral suudeti ärevust siiski tekitada. Parim olukord tekkis 32. minutil, mil Aleksandr Šapovalov pääses Daniil Sõtšugovi tsenderduse järel 10 meetrilt peaga löögile, kuid suuremat ohtu ta löök ei kujutanud.

Kõige lähemale jõudis Poola avapoolajal 44. minutil, kui Filip Szymczak võttis tsenderduse penaltipunkti kandis rinnaga endale ette ja vajutas peale, aga tugev löök riivas õnneks vaid värava katust. Külalistel oli avapoolajal kasutada ka viis nurgalööki, kuid nende kaitsmisega tulid Sinisärgid edukalt toime.

Teisele poolajale tuli Poola vastu uue hingamisega, aga kui esimene survepuhang vaibus, siis said eestlased mängu uuesti enda kontrolli alla. Toime tuli tulla mõnede kauglöökidega ja lahtiste pallidega kastis, kuid midagi väga ohtlikku ei sündinud pikalt. 70. mänguminuti paiku tekkis hoopis külaliste karistusalas mitu ärevat olukorda järjest, aga ei Šapovalovi ega Henri Leokese söödud ei leidnud värava eest kaaslasi.

Tuliseks läks kodumeeskonna jalgealune 79. minutil, kui tähelepanu keskpunkti tõusis ründaja Filip Szymczak. Esmalt tulistas ta 17 meetrilt terava löögi meetri jagu üle lati. Järgmisel minutil pääses ta kontrarünnakul Kivilaga silmitsi, aga tegi siis ise kehva puute ning otsustas penaltit kalastada, mille õnge austerlasest väljakukohtunik ei läinud. 81. minutil jõudis aga sama mees ikkagi sihile, kui Maximillian Oyedele tsenderdas ning Szymczak edestas viie meetri kaugusel väravast õhuvõitluses Kristo Hussarit, suunates pealöögi viimaks võrku - 0:1.

Eesti koondis asus vapralt viigiväravat jahtima ja suutis tekitada nii mõnegi äreva olukorra. Neist ilmselt parimaks jäi 83. minuti olukord, kui Nikita Vassiljev pääses kastis lubavalt löögile, aga väravavaht tõi palli esinurgast välja. Teises väljakuotsas jäi aga nüüd ka poolakatele palju ruumi, mistõttu pidi Kivila tegema mitu kõrgest klassist tõrjet ning korra ka väravaposti appi võtma, et vahet minimaalsena hoida. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Kiireid jalgu veel juurde

Kümme peatreener Sander Posti poolt algkoosseisu nimetatud meest olid samad, kes alustasid ka viis päeva varem Bulgaaria vastu. Ainsaks muudatuseks oli Ramol Sillamaa eelistamine Nikita Ivanovile. Et Sillamaa suurimaks trumbiks on kiirus ja Ivanovi puhul omakorda pallikäsitlemine, siis viitas see muudatus kavatsusele veelgi selgemalt kiiretele vasturünnakutele panustada.

Ka Bulgaaria vastu toetuti ennekõike kiirrünnakutele, kuid seal jäi rohkem võimalust ka pallivaldamiseks, mistõttu sobis Ivanov hästi number kümne koha peale, aitamaks keskvälja ja rünnakut kokku siduda. Et aga Poola näol on tegu klassi võrra kõrgema vastasega, pidi see eeldatavalt tähendama sügavamal kaitsmist. Niisiis oli mõistlik asendada klassikaline number kümme teise väleda ründajaga, et kontrad Poola kolme keskkaitsja vastu maksimaalselt ohtu kujutaks.

Teisel poolajal tehtud vahetused viitasid aga sellele, et Ivanovi puudumisel võisid olla ka muud põhjused, sest tema kohale vahetati esmalt Patrick Genro Veelma ja seejärel Nikita Vassiljev. Samas toodi vahetusest ka väle Henri Leoke, nii et plaan jäi suures osas samaks.

Igal juhul tuleb nentida, et vasturünnakutele lülitumine ei õnnestunud Eestil seekord nii hästi kui Bulgaaria vastu. Ajapikku selgus hoopis, et Poola polegi täna nii võimas kui ehk kardetud ning lõpu eel saadi nende väravale puhuti isegi surve peale. Seda nii enne kui ka pärast poolakate juhtväravat.

2. Miks Poolat nii hirmsaks peeti?

Poola U21 võistkonnad on harjunud võitlema finaalturniiri pileti eest, olles eelmised kaks korda napilt EM-i ukse taha jäänud ja enne seda kaks korda järjest alagrupiturniiril mänginud. Ka seekord jahivad poolakad valikgrupis minimaalselt teist kohta Saksamaa järel, mis viiks nad sõelmängudele.

Käesolevat valiktsüklit alustati 3:0 koduvõiduga Kosovo üle, kellele Eesti oli võõrsil 0:2 alla jäänud. Statistiliselt kaotas Poola Kosovole küll selgelt nii pallivaldamise kui ka löögistatistika osas, kuid poolajaks juhiti juba kolme väravaga, mis avaldas mängu edasisele dünaamikale kindlasti mõju.

Poola U21 mängijatest enamik pallib tugevates Poola kõrgliigaklubides, sekka üks mängija Manchester Unitedi järelkasvuvõistkonnast ning mõned noorukid Itaalia ja Austria klubidest. Eesti tugineb omakorda suures osas kodusele Premium liigale, kellele lisaks jahivad kaks koondislast läbimurret Belgias ja üks Itaalias.

Võttes arvesse veel ka seda, et Eesti eelmise nädala 1:1 viigile Bulgaariaga eelnes 12 kaotatud ja 14 väravata EM-valikmängu järjest, siis pole ka imestada, et Poolat selle mängu eel ülisuureks soosikuks peeti. Väljaku peal ei paistnud nad aga sugugi nii võimsad välja ning meeskondlikkuse ja võitluslikkuse poolest tegid meie noored neile hoopis silmad ette, olgugi et külaliste individuaalne klass pääses lõpuks maksvusele.

3. A-koondisele eeskujuks

Kihlveokontorite silmis tõstis viik Bulgaariaga meie võimalusi Poola vastu märgatavalt, kuid sellegipoolest hinnati mängu eel Eesti võimalust Poola vastu kaotust vältida kõigest umbes 13% tõenäosusega ning Eesti võiduvõimalust hinnati 4% kanti.

Need prognoosid olid sisuliselt samast mastist nagu hilisõhtuse Belgia ja Eesti A-koondiste kohtumise puhul, kus peetakse Sinisärkide edu vaid juuksekarva võrra veel vähemtõenäoliseks. Võrdluseks: U21 mänguks Bulgaariaga ennustati Eesti mittekaotamise tõenäosuseks umbes 42% ja Eesti võidu tõenäosuseks ligi 19%.

Professionaalsete spordianalüütikute hinnangud ennustasid seega ülisuurt tasemevahet, kuid nagu taaskord nägime, siis heal päeval, hea suhtumise ja hea taktikaga jääb jalgpallis alati õhku ka üllatuse võimalus. A-koondislased vaatasid neljapäeval Kadrioru staadioni tribüünilt, kuidas U21 koondis Bulgaariat üllatas, ja ilmselt kulunuks neile ära ka tänase mängu tipphetkede vaatamine, et Belgias oma ülesannete kõrgusel olla ja väärika tulemusega koju naasta.

4.  Eesti parim - Kaur Kivila

Teist mängu järjest oli Eesti U21 esitus nii meeskondlik ja ühtlane, et parimaks võiks valida peaaegu ükskõik millise mängija. Ehk kõige rohkem tõusis seekord esile väravavaht, kellel ei olnud küll ülitihedat tööpäeva, kuid kes sai lõpuks siiski kirja seitse tõrjet ja mitu tükki neist nõudsid neist väga meisterlikku sooritust.

Protokoll:

12. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Eesti U21 - Poola U21  0:1 (0:0)
81. Filip Szymczak

Hoiatused: 77. Henri Leoke - 76. Szymon Wlodarczyk, 89. Maximillian Oyedele, 90. Lukasz Bejger
Mänguolud: +22 kraadi, vahelduv pilvisus, väljak suurepärases korras
Pealtvaatajaid:
Peakohtunik: Stefan Ebner
Abikohtunikud: Roland Brandner, Martin Höfler
Neljas kohtunik: Gerhard Grobelnik (kõik Austria)

Eesti: Kaur Kivila, Kristo Hussar, Sander Alex Liit, Tanel Tammik, Daniil Sõtšugov, Nikita Mihhailov (68. Nikita Vassiljev), Kevor Palumets, Martin Vetkal, Daniil Kuraksin (55. Henri Leoke), Aleksandr Šapovalov (86. Egert Õunapuu), Ramol Sillamaa (55. Patrick Genro Veelma).
Varus: Ott Nõmm, Nikita Vassiljev, Nikita Ivanov, Egert Õunapuu, Tristan Toomas Teeväli, Georg Pank, Hugo Palutaja, Patrick Genro Veelma, Henri Leoke.

Poola: Kacper Tobiasz, Lukasz Bejger, Patryk Peda, Ariel Mosor, Kajetan Szmyt (63. Tomasz Wojtowicz), Jan Bieganski (63. Szymon Wlodarczyk), Michal Rakoczy (74. Maximillian Oyedele), Mateusz Legowski, Bartlomiej Kludka (74. Arkadiusz Pyrka), Filip Szymczak (88. Aleksander Buksa), Filip Marchwinski.
Varus: Kacper Bieszczad, Tomasz Wojtowicz, Maksymilian Pingot, Milosz Matysik, Maximillian Oyedele, Arkadiusz Pyrka, Kacper Urbanski, Szymon Wlodarczyk, Aleksander Buksa.

Tabeliseis: