Minskis peetud MM-valikmängus Valgevene vastu kohapeal Eesti jalgpallikoondise peatreeneri kohuseid täitnud Martin Reim nentis, et 2:4 kaotuse teevad eriti nukraks asjaolud, kuidas see tuli. Eesti juhtis 1:0 ja 2:1, aga 2:2 seisul teeniti punane kaart ning vähemuses ei suudetud viigist kinni hoida.

"Kaks väravat lüüa ja punktideta jääda on valus ja kurb. Eks me natuke teadsime, et sellised asjad võivad juhtuda, sest kaitseliin on koondise mõistes noor ja sel tasemel vähekogenud. Neid väikeseid vigu võib sel juhul ette tulla. Kurb, et ei suutnud 2:2 seisu ära hoida.

Samas pole mul kaitses mänginud poistele absoluutselt mingeid etteheiteid. Nad üritasid anda maksimumi, mis neil sees oli. Vahel tuleb sääraste sündmustega paraku leppida. Neis kahes mängus löödi meile mitmeid väravaid standardolukordadest, mis sünnivad puhtalt kogemustest, mida tuleb korjata ajaga. Meil olid kindlasti šansid punktiarve avada," lausus Reim.

"Need kaks mängu (2:6 kaotus Tšehhile ja 2:4 allajäämine Valgevenele – O. J.) on valikmängud punktide peale, kus vastased panevad välja maksimumi nii mängijate osas kui ka mänguliselt. Keegi midagi tagasi ei hoia. Kui mõelda meestele, kes meie ridades neis kahes matšis platsil käisid, siis paljud neist poistest võivad jõuda kaugele ja koondist tulevikuski esindada.

Kui meil oleksid kõik mehed olemas olnud, pääsenuks tänasest algkoosseisust põhimeeste sekka paar-kolm-neli meest. Aga ka kõik teised mängisid oma võimete piiril. See oli nende jaoks suur hüpe siia tulla, aga arvan, et nii mõnigi mees näitas, et ta pole koondisejalgpalli tasemest kaugel," rääkis Reim.

Kui paremas ääres tegutsenud Rauno Alliku ilmutas väsimuse märke, saadeti tema asemel platsile kolmapäeval Tšehhi vastu debüüdi teinud Karl Rudolf Õigus, kelle esitus läks paraku totaalselt aia taha. Kas Minski treeneripingil ei olnud mõttes, et äkki oleks säärasel hetkel parem kasutada kogenumat Sander Puri, kes kolmapäeval Tšehhi vastu vahetusest kenasti sekkus?

"Koosseisu ei pane paika meie, vaid treenerid Tallinnas. Meie omalt poolt anname nõu, mõtteid ja tagasisidet. Mängu eel oli küsimus, kas alustada Alliku või Puriga. Treenerid (Reim peab silmas distantsilt töötanud tiimi ehk Thomas Häberlit, Norbert Hurta, Andres Operit – O. J.) soovisid Allikut, kes sai 10-15 minuti järel rütmi kenasti sisse.

Teisel poolajal nägime, et talle on vaja vahetust. Selle kohta, et asendajaks on Õigus, tulid instruktsioonid [Tallinnast] (Minski treeneritepink oli mängu ajal telefoniühenduses Tallinna staabiga – O. J.). Sellele kohale olid variandid ka Robert Kirss ja Mark Oliver Roosnupp. Kunagi ei tea, kui hästi mingi vahetus õnnestub. Tagantjärele mõeldes võinuks vast tõesti kogemust eelistada," lausus Reim.

Kui enne mängu Tšehhiga oli Reimi sõnul omajagu peamurdmist, kas väravasse saata Mihkel Aksalu või Karl Andre Vallner, siis täna sarnast dilemmat polnud, vaid otsus vahepeal isolatsioonist pääsenud ja meeskonnaga liitunud Matvei Igoneni kasuks sündis kiiresti. Samas tuleb tõdeda, et Igoneni tegutsemine jättis soovida nii Valgevene teise kui ka kolmanda värava puhul.

"Väravavahi teemal ma tavaliselt väga ei muretse, sest selle jaoks on Mart [Poom] või meil nüüd siin Andrus [Lukjanov]. See on nende tööpõld ja neil vaja ka millegi eest vastutada. Matvei oli suhteliselt kindel valik, sest ta on mänginud, ta on vormis ja tal on olemas ka koondisekogemust," lausus Reim.

Eesti mänguplaani üks pidepunkte oli viia pall kiiresti Valgevene kaitseliini selja taha, sest luureandmed ütlesid – ja ütlesid õigesti! –, et kiirusega neil lood head ei ole. "Kindlasti ei toiminud kõik nii nagu paberi peal, sest mõlemad võistkonnad tahavad ju oma mängujoonist peale suruda. Aga mängisime kahe ründajaga ja kui saime pallid liini taha, siis see oli ohtlik küll.

Samas kui mäng nüüd järele vaadata, siis leiame kindlasti ka ebaõnnestunud sööte, mille kohta võib öelda, et võinuksime mitmetes kohtades veelgi ohtlikumad olla, sest nende keskkaitseliin oli tõesti aeglane. Punase kaardini plaan töötas. Mitte ideaalselt, aga püsisime mängus ja meil olid kõik võimalused mingisuguste punktidega (üks või kolm – O. J.) tagasi tulla.

Vähemuses läks aga keerulisemaks ja oli vaja mõelda, kuidas olukord lukku saada. Valgevene 3:2 värav tegi meie seisu juba väga keeruliseks, sest vähemuses tegutsedes oli vaja leida võimalus väravamomendi tekitamiseks. Pidime kiiresti otsustama, et viia ette teine ründaja ja võtta tagapool riske. Aga aega jäi väheks," tõdes Reim.

Eesti jalgpallikoondis lendab nüüd Minskist Rootsi, kus kolmapäeval peetakse maavõistlus 1958. aasta MM-finalisti vastu.