Miks lükkus U21 koondise mängu algus 45 minutit edasi? Sest norrakad hakkasid staaritsema (0)
Teisipäeva õhtul leidis Pärnu Rannastaadionil aset kurioosum, kui Eesti ja Norra U21 koondiste EM-valikmängu algus viibis 45 minutit, sest külalisvõistkond ei olnud nõus mängima. Mis täpselt juhtus?
Enne kui mõlemad koondised soojenduseks murule tulid, kasteti väljakut täies ulatuses. Kui pallurid olid end matšiks konditsiooni viinud ja naasnud riietusruumidesse end lõplikult lahinguks valmis sättima, kasteti Rannastaadioni muruväljakut veel osaliselt. Osaliselt seetõttu, et täismahus kastmine võtab lihtsalt väga palju aega - ka näiteks Eesti esindusstaadionil A. Le Coq Arenal kastetakse platsi soojenduse järel vaid kahe keskväljakut asuva vihmutiga, seejuures kiirendab veel muruhooldaja käsitsi nende liikumist, sest tavapärane kastmisprotsess on ajamahukam ettevõtmine.
Norra koondise peatreener Leif Gunnar Smerud kehastus vahetult enne võistkondade väljakule minekut aga diivaks, kellele ei sobinud, et plats polnud täismahus kastetud. Ta arvas koguni, et Eesti jättis meelega väljaku ääred kastmata, mõistmata, et Pärnu Rannastaadioni kastmissüsteem lihtsalt töötabki sedasi, et madala veesurve tõttu saab korraga töötada üks vihmuti ning aeg soojenduse ja avavile vahel on piiratud.
Smerud lajatas, et Norra U21 ei ole nõus mängima ning UEFA šotlasest mängu delegaat John Taylor läks selle naljaga kaasa. 19.00 kõlama pidanud avavile asemel hakati hoopis mõned minutid pärast täistundi väljakut kastma, misjärel veidi pärast poolt kaheksat sammusid koondised väljakule oma teistkordseks soojenduseks, mis tuli sedapuhku teha kiirendatud tempos.
EM-valikmängu avavile anti lõpuks kell 19.47, Eesti jäi esimese 12 minutiga 0:3 kaotusseisu ja kaotas lõpuks 0:5. Norra jalgpalliliit kirjeldas kohtumise alguse edasilükkumist oma kodulehel põhjendusega, et väljak polnud mänguks valmis. "See oli mängijate jaoks täiendav väljakutse, kui kohtumine lükati edasi," kommenteeris Smerud, kes ise selle väljakutse põhjustas.
Siinkohal olgu täpsustatud UEFA reeglid väljakuga seotud tegevustele: mängueelne kastmine peab olema lõpetatud 60 minutit enne avavilet. Kui kastmissüsteem seda võimaldab, võib (mitte ei pea!) toimuda täiendav kastmine vahemikus 10 kuni 5 minutit enne avavilet ja mitte kauem kui 5 minutit kahe poolaja vahel.
Väljaku kastmisel tuleb jälgida reeglit, et mõlemat väljakupoolt on kastetud võrdselt ja see peab arvestama teiste tegevuste ja taristuga: näiteks mängueelsete tseremooniate, soojenduste, aga ka otseülekande tehnika ja näiteks elektrooniliste reklaamtahvlitega, mis on väljaku ääres. Kogu mängupäeval aset leidev kastmine peab olema kokku lepitud mängu korraldava alaliiduga.
Mis siis aga Pärnus lõpuks toimus? Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete suht Mihkel Uiboleht selgitas Soccernet.ee-le lähemalt: "Eesti - Norra U21 EM-valikmängu eelsel koosolekul lepiti tavapäraselt kokku, et väljakut kastetakse enne mängu. Kusjuures koduvõistkonnal on õigus kastmisest keelduda, aga meie jaoks on tavapärane, et kastame väljakut.
Kastmine toimus samal põhimõttel nagu eelmisel Pärnus korraldatud U21 EM-valikmängul [Soomega] ja nii nagu ka teistel mängudel Eestis ja mujal riikides: aeg soojenduse lõpust kuni võistkondade väljakule tulekuni on nii lühike, et tervet kastmistsüklit läbi teha ei saa ehk kastmine toimubki osaliselt ja kiirendatult. See on tavapärane mistahes mängudel.
Üllatuslikult avaldas Norra koondis tugevat protesti, väideti isegi, et mingi osa väljakust on meelega kastmata jäetud. See ei pidanud paika. UEFA delegaat otsustas Norra surve peale, et mängu algus lükatakse 45 minuti võrra edasi ja kogu kastmistsükkel tehakse läbi. Seejuures oli mängueelsel koosolekul paika pandud, et ka vaheajal toimub kastmine, nagu on tavaks – sellest otsustas delegaat nüüd loobuda.
Kokkuvõtvalt oli see ootamatu ja kummaline olukord, sest mänguks ettevalmistus ei erinenud tavapärasest ja sellest, mida oleme näinud aastate jooksul Eestis ja mujal riikides ja mis on UEFA poolt aktsepteeritud.
Ka A. Le Coq Arenal ei läbita kunagi vahetult mängu eel kogu kastmistsüklit, olgu tegu koondise mängu või UEFA Superkarikafinaaliga."
Seega sündis Pärnus pretsedent, millesarnast pole varem näinud ka kogenud jalgpallivaatlejad. Selle põhjustas staaritsev Norra peatreener, kelle arusaamatu ja põhjendamatu nõudmine lõi verest välja isegi UEFA delegaadi. Kas ja milline mõju saab Pärnus toimuval olema edaspidises rahvusvahelises jalgpallis, näitab aeg. Välistada ei saa, et näiteks koduvõistkonnad keelduvad tulevikus võimalike (põhjendamatute) protestide vältimiseks soojendusjärgsest kastmisest.
