Hollandis hoiab ohje valitsev meister Ajax, ka Portugalis ja Türgis on jälle tipus kolm igipõlist suurt. Kas tihedam mängugraafik ongi trumbid uuesti traditsiooniliste valitsejate kätte ulatanud või on selliste põhjapanevate järelduste tegemiseks veel vara?

Soccernet.ee välismaa jalgpalli rubriik "Mujal maailmas" on vahepeal olnud pikaks veninud puhkusel, ent tuleb nüüd tagasi ja annab ülevaate sellest, mis on viimasel ajal toimunud Hollandi, Portugali ja Türgi kõrgliigades. Kui pall pannakse jälle mängu ka praegu pausil viibivates paikades ehk MLS-is ja Hiina Superliigas, võtame nemadki luubi alla. 

Ajax tüürib, aga jälitajad hingavad kuklasse

Eredivisie liigub samas rütmis nagu Euroopa tippliigad: keegi pole suutnud teistel eest rebida ja tipud mahuvad mõne punkti sisse. Neljapäeva õhtul Twentest 3:1 jagu saanud Amsterdami Ajax lõikas kohe vilju värskelt ostult, sest avavärava lõi Inglismaa kõrgliigast West Hamist toodud Sebastien Haller. Prantslase karjäär Premier League’is ei saanudki pooleteise aastaga Frankfurdi-päevade hoogu sisse, Ajaxile kuluks aga üks skoorimasin hädasti ära, kuivõrd vanameistrit Klaas-Jan Huntelaari seostatakse Bundesliga põhjas sipleva Schalkega.

Vorm võib olla ajutine, klass on aga püsiv: Twente vastu tuli Huntelaar mängu 89. minutil, lõi 90. minutil võiduvärava ja lisas seejärel veel ühe tabamuse. Juba tunamullusest aastast alates tiitlitkaitsjana mängiv Ajax – eelmine Eredivisie hooaeg jäeti mäletatavasti kevadel koroonaviiruse tõttu ilma meistrit välja kuulutamata pooleli – kasvatas sellega edu tabeli tipus kolmele punktile, aga Feyenoord ja Vitesse jäävad maha vaid kolme, PSV nelja punktiga.

Lootust pole päris kaotanud ka AZ Alkmaar, kellel oli kevadel liiga peatamise hetkel Ajaxiga võrdselt punkte. Alkmaari klubi näitas detsembri alguses ootamatult ust edukale peatreenerile Arne Slotile, kuna too oli alustanud järgmist hooaega silmas pidades läbirääkimisi Feyenoordiga. Pärast seda saadi uue juhendaja Pascal Janseniga esmalt tabelisse kaotus, sinna otsa on aga tulnud kuuest mängust neli võitu ja kaks viiki, viimati seejuures PSV üle.

16 - Georgios Giakoumakis of @VVVVenlo (16 goals) became the seventh player overall and only the second player this century (after John Guidetti, 18 in 16) to average a goal per game over his first 16 Eredivisie games. Herculean. pic.twitter.com/iVpkeimKpg — OptaJohan (@OptaJohan) January 14, 2021

• Liiga suurim väravakütt ei ole sugugi mõni tabelitipu klubide staar, vaid hoopis tagasihoidlikul 14. kohal olevas (ja sügisel Ajaxilt liiga ajaloo rekordskooriga 0:13 sugeda saanud) VVV Venlos mängiv Georgios Giakoumakis. Pea terve senise karjääri kodumaa klubides veetnud 26-aastane kreeklane, kes alles mullu laenulepinguga pooleks hooajaks Poolast Zabrze Gorniku näol elu esimese välisklubi leidis, on pöörases vormis, olles 16 vooruga kõmmutanud 16 väravat. Novembris debüteeris ta loogilise jätkuna ka Kreeka A-koondise eest ja avas sealgi kohe väravatearve. Paari päeva eest kostitas Giakoumakis nelja tabamusega ADO Den Haagi ja Euroopa tippliigades on temast seni teravama jalaga olnud vaid Robert Lewandowski.
• Mulluse pooliku hooajaga võrreldes on seni suurim põruja olnud Willem II, kes hoidis mullu kevadel tabelis viiendat kohta, kus oli lõpetatud ka aasta varem. Praegu on Tilburgi klubi aga eelviimasel real ehk väljalangemistsoonis, olles kogunud seni vaid kaks võitu ja kolm viiki. Ebaedu taga näib olevat eelkõige ebaõnne ja närvilisuse segu, sest nelja viimase vooruga on suudetud esmalt mängida AZ-i vastu 2:0 eduseis 3:5 lüüasaamiseks, näpata viigipunkt Ajaxilt, kaotada viimase tosina minutiga eduseisust Venlole ja viimase kuue minutiga samuti eduseisust Groningenile. Kahes viimatimainitud kohtumises on vastased löönud seejuures võiduvärava kolmandal üleminutil...
• Pärast seda, kui Sheffield United Inglismaal ja Schalke Saksamaal lõpuks hooaja esimese võidu kirja said, on Eredivisie punane latern Emmen Euroopa kümne tippliiga peale ainus meeskond, kel sel hooajal veel liigamängus võidurõõm maitsmata. Viikide eest on küll viis punkti tabelisse korjatud, ent Marko Meeritsa kunagise tööandja Achilleuse kannaks on kujunenud kaitsemäng: endale lüüa lastud 41 väravat on napilt halvemuselt teine näitaja Venlo järel. Täpselt 41 palli lasi Emmen enda võrku ka hooajal 2018-19, kui kõrgliigas lõpetati 14. kohaga, ent siis kogunes selline saldo tabelisse 34, mitte 16 mänguga.

Liigatabel:

18-aastane ootus vajab lõpetamist

Sporting, Porto, Benfica. Või ootasite mingit muud kolmikut? Portugali suur trio valitseb kõrgliigat ka sel hooajal ning enam-vähem on nendega suutnud seni sammu pidada vaid Braga.

Hetkel jälitajate paari ees neljapunktilist edu hoidev Sporting võitis liigatiitli viimati 2002. aastal ega osanud siis ilmselt peljatagi, et peab järgmised 18 hooaega hambaid kiristades pealt vaatama, kuidas Porto ja Benfica meistrikarikat jagades Vestmanni-Piibelehte mängivad. Aasta eest Manchester Unitedisse müüdud Bruno Fernandese asemel teeb nüüd tegusid 13 vooruga juba 11 väravat löönud Pedro Goncalves, aga rohevalgete edu võti peitub hoopis kaitses. Endale on seni lastud lüüa kõigest kaheksa väravat – pikaaegse Real Madridi ja Atletico varuväravavahi Antonio Adani ning uruguaylase Sebastian Coatese juhitud tagaliin on suutnud enam kui pooltes mängudes oma võrgu puhtana hoida.

Üleliia mugavalt Sporting end siiski tunda ei saa, sest Porto on kõigis sarjades võitnud viimasest 16 mängust 15 ning ainus “vääratus” ehk 0:0 viik tuli Mesitrite liigas Manchester City vastu. Kõrgemale pole neil lasknud tõusta oktoobrikuine hetkeline mõõn, kui neljast liigamängust võeti vaid neli punkti, ent Sportinguga võrreldes selgelt rohkem kogemustele, mitte noorusele toetuv Porto on igal hetkel valmis liidri libastumist ära kasutama.

Suvel ohtralt raha kulutanud Benfica on endale ajuti lubanud Porto kombel ootamatuid vääratusi, aga vanameister Jorge Jesusi juhtimisel on ilmselgelt vara neidki maha kanda. Meistrite liigast eemalejäämise šokki on võimalik leevendada Euroopa liigas, kuid ehk annabki linnarivaalile Sportingule praeguse ülitiheda mängugraafiku juures väikese eelise just see, et nende jaoks on eurosarjad juba ammu läbi saanud?

Rúben Amorim has passed his level 4 of the FPF coaches course. So he now assumes the role as head coach on the bench. pic.twitter.com/w9i4moDykw — Sporting160 EN (@Sporting160_EN) January 14, 2021

Kolm pidepunkti:

• Aastakümneid fännide vahel paksu verd tekitanud klubitruudus ei näi tänapäeval enam ülemäära olulist rolli mängivat. Äsja vajalikud paberid omandanud ja ametlikult Sportingu peatreeneriks tõusnud Ruben Amorim kuulus kunagi pikalt Benfica ridadesse, linnarivaale juhendav Jorge Jesus sirgus aga mängijaks Sportingus ja on neid ka varem kolm hooaega tüürinud. Vaid Porto peatreener Sergio Conceicao on kasvatajaklubile nii treeneri kui ka mängijana ustavaks jäänud. Kõiki kolme meest võib aga “omaks” pidada hoopis neljandal tabelireal olev Braga, sest seda klubi on karjääri jooksul juhendanud nii Amorim, Jesus kui ka Conceicao!
• Eelmisel hooajal kõrgel kuuendal kohal lõpetanud üllataja Famalicao on tänaseks taandunud lihtsurelike sekka ja vireleb tabeli põhjas, olles 13 mängust kogunud vaid kaks võitu. Abi otsitakse taas “meie meestelt Inglismaal” ehk Premier League’i Portugali kantsilt Wolverhamptonilt. Eelmise hooaja eel saadi sealt Pedro Goncalves, kes kohe edasi Sportingule müüdi ja nüüd seal tegusid teeb. Nüüd loodetakse Ruben Vinagrele, kelle laen Olympiacosesse täielikult nurjus ja kes püüab oma karjääri kodumaal uuesti käivitada. Koos temaga on Famalicao esindusmeeskonna nimekirjas nüüd aga tervelt 11 laenatud meest – äkki ongi ebaedu põhjus selles, et laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua, nagu juba vanarahvas teadis öelda?
• Edgar Davids on tagasi! Tõsi, mitte Portugali kõrgliigas, aga siiski Portugalis, sest legendaarne poolkaitsja asus juhendama tugevuselt kolmandas liigas mängivat Olhanense klubi. Debüüt osutus 47-aastasele hollandlasele meeldejäävaks, sest lõpuvile järel läks Olhanense ründaja ja vastaste peatreeneri vahel sõneluseks. Oma meest rahustama tõtanud Davidsile näidati punast kaarti, mis ajas hollandlase nii kurjaks, et ta tormas meediale kommentaare jagamata staadionilt minema. “Isikliku rekordi” uuendamiseks peab Davids siiski veel kõvasti pingutama – kümnekonna aasta eest Inglismaal Barneti mängiva peatreenerina tegutsedes suutis ta korjata esimese kaheksa liigamänguga kaheksa kollast ja lisaks veel kolm punast kaarti!

Liigatabel:

See, teine või kolmas?

Kolm suurt, te ütlesite? Musta mere ääres näib olevat tänavuseks hooajaks normaalne olukord taastatud, sest hetkel mahuvad esikolmikusse ja mõne punkti sisse riigi kolm edukaimat klubi Besiktas, Fenerbahce ja Galatasaray. Maha kanda ei saa muidugi veel kedagi ja seda, et Türgi liiga on endiselt ettearvamatu, näitab kas või asjaolu, et kõik kolm suurt on juba saanud kirja neli kaotust. Ning mulluse üllatusmeistri Basaksehiri leiame alles 12. tabelirealt.

2016. ja 2017. aastal järjest meistriks tulnud, ent kahel viimasel hooajal pronksiga leppima pidanud Besiktas on hetkel parimas vormis olev meeskond, kes võitnud koduliigas viimasest kümnest mängust kaheksa. Ootamatult on avanenud Kanada koondise ründaja Kyle Larin, kes MLS-ist saabumise järel end kuidagi Türgis käima ei saanud ja vahepeal isegi Belgiasse laenule saadeti, aga nüüd on tema arvel juba 11 väravat.

Eelmisel hooajal vastavalt kuuendal ja seitsmendal kohal lõpetanud Galatasaray ja Fenerbahce jaoks on hiilguse taastamine veelgi selgemalt eluküsimus. Suvel Feneri mängijast spordidirektoriks asunud Emre Belozöglu tegi võistkonnas korraliku puhastuse, kuid tuumik jäi alles ja lõpptulemuseks näib olevat ühtsus – 17 vooruga on näiteks jala valgeks saanud juba 16 meest. Tagatipuks sahistatakse, et Fenerbahcega liitumisele on väga lähedal Arsenalis paariaks kuulutatud Mesut Özil.

Galatasaray pani panuse sellele, et koondisesaavutuste tõttu Türgis pooljumala seisuses olev peatreener Fatih Terim suudab legendaarse klubi jälle tippu tõsta. Hetkeseisuga võib plaani õnnestunuks lugeda, sest praegu püsib Cimbom kenasti tiitlikonkurentsis. Just nende ridadest leiab esikolmiku meeskondi võrreldes enim minevikukuulsusi, kes Euroopa klubidest otsaga Türki jõudnud: 22-kordse meistri särki kannavad sel näiteks 34-aastased Radamel Falcao, Ryan Babel ja endiselt ka vana tuttav Fernando Muslera. Tagasi Terimi käe all on samuti 33-aastane Arda Turan.

⚽️⚽️⚽️⚽️⚽️⚽️

6⃣ goals in last 3⃣ games

Cyle is 𝙨𝙩𝙞𝙡𝙡 𝙘𝙤𝙪𝙣𝙩𝙞𝙣𝙜. #FlyHigh pic.twitter.com/Lz5lgPoY2i — The Black Eagles (@BesiktasEnglish) January 13, 2021

• Igiliikur näib olevat siiski lõpuks leiutatud! Karussellile, mis iial ei peatu, on jätkuvalt võimalik hüpata kõigil neil, kes soovivad kätt proovida mõne Türgi kõrgliigaklubi peatreenerina. Kui mulluse hooaja jooksul vahetasid 18 meeskonda kamba peale juhendajaid 25 korda, siis sel hooajal minnakse kenasti enam-vähem samas tempos. Tööst on priiks saanud juba 13 peatreenerit ja hetkel on ametlikult juhendajata koguni kolm klubi, sealhulgas neljandal kohal olev Gaziantep, kes jättis pühapäeval hüvasti rumeenlase Marius Sumudicaga.
• Kui koroonaviirus kevadel jalgpalli ründas, olid türklased viimaste seas, kes püüdsid veel iga hinna eest edasi mängida. Sügisese teise laine eel teatas liiga juhtkond selgesõnaliselt: kohtumisi edasi lükkama ei hakata. “Kui klubil ei ole võimalik piisavalt mängijaid väljakule saata, määratakse neile 0:3 kaotus,” kõlas resoluutne otsus.
• Galatasaray ründaja Omar Elabdellaoui, kes uusaastaööl ilutulestiku plahvatuse tõttu tõsiste vigastustega haiglasse sattus, andis klubi telekanali kaudu emotsionaalse lubaduse. “Kui peaks juhtuma, et mu nägemine enam ei taastu ja ma ei saagi enam jalgpalli mängida, maksan Galatasarayle üleminekutasu tagasi, sest niisugusel juhul pole ma seda väärt,” tõotas Elabdellaoui. Värskeimate uudiste põhjal ei pruugi tal olla siiski vajadust nii dramaatilist sammu astuda, sest tema silmad paranevad tasapisi, aga järjekindlalt.

Liigatabel: